Mida teha mosse piduritega,et läbi saada tehnoülevaatuselt
#61
Võtke veel kummiliimi...klotsidele kiht peale ja siis teemandipuru, või kui seda pole, käiapuru, peoga peale. Vat kus siis pidurdab nii et tapab.

Ja lihtne kodune variant: piisava jämedusega leparoigas ning see aknast pidurdamisel välja, vastu maad. Mõnel autol on sobilik põrandaluuk rauaoksiidist juba, selt kaigast veel parem maasse pressida.

A.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#62
Parem ikka õhuke kiht "kavotti" ehk "pannumääret" peale kanda. Siis ei kriuksu kah pidurdades. Noh, rehvid ikka kiunuvad blokeerumisel aga..
Ksf! Aspelundi poolt välja pakutu pidurdusmeetod on ka väga effektiivne aga seda võib siiski kogenud pidurdajatele välja pakkuda. Juhtusin Pernau Postimehest lugema artiklit bussiliiklusest Pärnumaal ja kaugemale. Seal oli kirjas kuidas autobusse oli Jädivere sillalt alla sõitnud, sest meetrine roigas sattus sillatala ja roolivarda vahele. Olen toda pilti näinud õnnetusest - autobusse oli laiali nagu hunnik laudu ja lapiti jõepõhjas nagu kirjamark. Kirjamargid ka oma karvase serva pärast sobivad hästi kulunud klotsidele peale liimida, kummiliimiga ikka - saab tugevamCool

Oleks need klotsid peugeot tüüpi automobiilile, ma sätiks kohe külge!
P.S. tammepuust mootorikolvi järjekorras on vist kõiksepealt ksf!Kass, tal see pirnist puudu!
Vasta
#63
(01-04-2011, 18:04 PM)Aspelund Kirjutas: Vat kus siis pidurdab nii et tapab.
Sellised klotsid massidesse! Ma surnukuuris tööl, ehk saab lõpuks palgakõrgendust ka.

______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#64
Eks huumorisooned ole ikka erinevad..
Vasta
#65
kui see aprilli nali ei olnud, need kasti laudadest klotsid, siis soovitan soojalt informeerida enne sõitma minekut kohalikku miilitsat oma kamikaze mossest ja helista kindlasti ka kohalikule nõustamis liinile oma suitsiidi plaanide pärast.

Kui tõesti on tahtmist ehitada pädevaid samagoi klotse, siis uuri vanemate meeste käest. Pidi olema miski vene traktori rihm, mis sobib ideaalselt piduri katteks. Pidi olema nii kui kännu taga.
Asjal pidi olema ainult see sugune puudus, et see rihmast kate pidi nii hirmsasti trummlit sööma, et targem oli aeg- ajalt neid talgi või kampoliga määrida, vastasel juhul elab klotsi kate mitu trumlit üle (mis ebanormaalselt kiirelt ära kuluvad)

Aga enda tagasihoidlik arvamus on see, et kui tehnika seisukord ainult vahetult enne ülevaatust pinget pakub, siis KÄI JALA .
huvitav, miks alati autot lahti võttes ja kokku tagasi pannes nii palju juppe üle jääb...?
Vasta
#66
(02-04-2011, 01:04 AM)sõidan saaniga Kirjutas: Aga enda tagasihoidlik arvamus on see, et kui tehnika seisukord ainult vahetult enne ülevaatust pinget pakub, siis KÄI JALA .

Ohhoo, teised käigu jala, sina kihutad saaniga? Hapet su saanijalastele!
Инвалид информационной воины.
Vasta
#67
(02-04-2011, 01:04 AM)sõidan saaniga Kirjutas: kui see aprilli nali ei olnud, need kasti laudadest klotsid, siis...
Ei ole kahtlustki... Toungue

______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#68
Tänud siis Aavule, teadmiseks siis, et mulle endale isiklikult meeldib väga jala käia. Kui vähegi võimalik käin jala, ja kui hädavajalik, siis sõidan saaniga (ei kihuta).

Aga teemasse tagasi, siis uurisin oma vanamehe käest järgi, et see rihm, milest eelnevalt juttu tegin, on nati siduri lint.
huvitav, miks alati autot lahti võttes ja kokku tagasi pannes nii palju juppe üle jääb...?
Vasta
#69
(02-04-2011, 18:53 PM)sõidan saaniga Kirjutas: Tänud siis Aavule, teadmiseks siis, et mulle endale isiklikult meeldib väga jala käia. Kui vähegi võimalik käin jala, ja kui hädavajalik, siis sõidan saaniga (ei kihuta).

Aga teemasse tagasi, siis uurisin oma vanamehe käest järgi, et see rihm, milest eelnevalt juttu tegin, on nati siduri lint.

Mul tuttav kadund jossimees Enn ütles selle siduri lindi kohta verradoo. On käinud ka jutt kopalindist. Seda on kahte varianti (ma muidugi ei või päris kindel olla,et veel variante pole). Üks on tavaline ja teine vaskkiuga. See viimane vast ongi too trumliõgija,sest on mõeldud terastrummli jaoks,mis muidugi ei tähenda seda,et teda ei võiks malmtrummli puhul kasutada. Eriti asjalik on kasutada seda siis,kui trumlid kulunud. Neid oli erineva paksusega.
Mis puutub saaniga sõitu,siis lase edasi.Big Grin

Vasta
#70
(02-04-2011, 18:53 PM)sõidan saaniga Kirjutas: Tänud siis Aavule, teadmiseks siis, et mulle endale isiklikult meeldib väga jala käia. Kui vähegi võimalik käin jala, ja kui hädavajalik, siis sõidan saaniga (ei kihuta).

Aga teemasse tagasi, siis uurisin oma vanamehe käest järgi, et see rihm, milest eelnevalt juttu tegin, on nati siduri lint.

Lintsidurit ei tea, aga natil oli siduri juures pidur, mis pidi seiskama käimakasti mineva võlli, seal oli lintpidur.
Tõenäolisem on siiski mingi trossidega ekskavaatori lint, seal oli neid sidureid-pidureid hulgi.

Kõik, mis liigub, see ka kulub.
Vasta
#71
pead ei anna, aga pidi olema mingi rooli mehhanismi siduri lint.
Pööramise ajal pidi sisekurvi poole veost lahutama.
huvitav, miks alati autot lahti võttes ja kokku tagasi pannes nii palju juppe üle jääb...?
Vasta
#72
(03-04-2011, 16:31 PM)sõidan saaniga Kirjutas: pead ei anna, aga pidi olema mingi rooli mehhanismi siduri lint.
Pööramise ajal pidi sisekurvi poole veost lahutama.

Eks ta DT 75 siduri lint siis on. Sellel traktoril on selline asi olemas.

Ma vaatan,et enampakkumine ei taha edeneda. See osa oli ikka tõsiselt mõeldud..Smile

Vasta
#73
Kui nüüd rääkida vahelduseks teemast, siis mina saan TT`st aru. Ainult et ise seda ei teeks, sest... lihtsalt ei viitsiks Smile. Muidu on mõte hea. Ja kui viitsiks, siis selline moodus on päris nutikas, et olla kindel pidurite korrasolekus.
Muuseas, nii mõnelgi masinal on murekoht käsipiduri toimimine. Näiteks Citroen Jumper - kui kõhualune käsipiduri pendelhoob hakkab järjekindlalt kinni "kuivama" ehk roostetama, siis loobud varsti selle igakuisest lahtivõtmisest ja teed korda vaid ülevaatuse ajaks Smile. Mis teha, kui tehnika on vahel selline.

Vasta
#74
No nii,vahepeal jäi siin tehnilistel põhjustel oksjoni võitja välja kuulutamata. Võitja näkisepp saab siis 4 jevri eest omale ühe külje piduriklotsid. Seda,kas võitjal Moskvitši omamise luba on,ei oska midagi kosta. Kindel on see,et tal peab alates tänasest vähemalt pool tagasilda olema....Rolleyes
Jevrid lähevad muidugi sinna kuhu lubatud.
Vasta
#75
Värske kogemus järjekordselt ülevaatuselt "Moskiitoga". Tagumised klotsid alles vaevalt poole peale kulunud, aga kässarit pidama ei saanud. Reguleerimine ei aidanud. Sõidupidur võttis, aga kässar jäi hädiseks, tee või tina. Jaurasin natuke aega ja loobusin kiiresti. Ostsin kümne Roopaliidu raha eest 4 uut klotsi ja asi korras! Rattad kässariga nagu betooni valatud! Liikumise pealt tarvitades võtab loha. Ülevaatuselt läksime "Moskiitoga" n.ö. sirge seljaga läbi. Ei ühtki viga. Ainult mõnda aega tuleb nüüd lõivu maksta sellega, et trumlid lähevad soojaks, eriti parempoolne. Kuna asi tarvitusel vaid linnasõiduks ja vahemaad väikesed, siis pole hullu.
Siit moraal - kuna mosse jupid on odavad, ei tasu minu arust eriti vaevelda ja leiutada. Uued jupid sisse ja banzai!
Iga töö tulemus, nagu ka inimene, on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#76
(21-04-2011, 12:13 PM)Basilio Kirjutas: Värske kogemus järjekordselt ülevaatuselt "Moskiitoga". Tagumised klotsid alles vaevalt poole peale kulunud, aga kässarit pidama ei saanud. Reguleerimine ei aidanud. Sõidupidur võttis, aga kässar jäi hädiseks, tee või tina. Jaurasin natuke aega ja loobusin kiiresti. Ostsin kümne Roopaliidu raha eest 4 uut klotsi ja asi korras! Rattad kässariga nagu betooni valatud! Liikumise pealt tarvitades võtab loha. Ülevaatuselt läksime "Moskiitoga" n.ö. sirge seljaga läbi. Ei ühtki viga. Ainult mõnda aega tuleb nüüd lõivu maksta sellega, et trumlid lähevad soojaks, eriti parempoolne. Kuna asi tarvitusel vaid linnasõiduks ja vahemaad väikesed, siis pole hullu.
Siit moraal - kuna mosse jupid on odavad, ei tasu minu arust eriti vaevelda ja leiutada. Uued jupid sisse ja banzai!

Just minu mõte!Big Grin
Vasta
#77
Mazda 323 omas ka käsipiduril mõlemal pool pendelhooba, mis kenasti kinni kippus roostetama. Kõige suurem viga selle juures oli, et käsipidur enam pärast maha ei tulnud. Peale seda kui ma kaks korda olin neid õli ja kirumisega liikuma meelitanud sai isu täis. Väga tihkelt ja täpselt istuv neet, mille peal hoob pöördus, sai prügimäele ja asemele väikese lõtkuga polt. Rohekem vastav detail enam kinni ei jäänud ja käsipiduri toimimises vahet ma ei suutnud leida. Ehk siis moraal - liiga täpne asi pole ka hea.
Vasta
#78
(26-04-2011, 10:43 AM)Mahno Kirjutas: Väga tihkelt ja täpselt istuv neet, mille peal hoob pöördus, sai prügimäele ja asemele väikese lõtkuga polt. Rohekem vastav detail enam kinni ei jäänud ja käsipiduri toimimises vahet ma ei suutnud leida. Ehk siis moraal - liiga täpne asi pole ka hea.
Tekkis üks rumal küsimus - kuidas selline tihke asi pikapeale ise lobedamaks ei kulunud? Kui mosse juurde tagasi tulla, siis sellel kipuvad kõhualused liigendid just hullupööra logisema. Liiv ju poeb igale poole vahele ja kulutab mis kole ning neet ei tohiks olla überkõvast materjalist?
Iga töö tulemus, nagu ka inimene, on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#79
Käsipiduri hoob ei ole just selline vidin mida liiga tihti kulutatakse.
Vasta
#80
(29-04-2011, 19:29 PM)zazik Kirjutas: Käsipiduri hoob ei ole just selline vidin mida liiga tihti kulutatakse.

Mistõttu seisupidur ka toimimast lakkab. Ning paljudel autodel lakkab toimimast peatselt ka tagapiduriklotside asendi automaatreguleerimine.

Seda needi asemel lobedama poldi kasutamist peaks isegi proovima õeraasu Mazda peal... Jälle on see liigend vähe jäigaks jäänud...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne