Vanavanaisa jalgratta identifitseerimine.
#1

Palun siinkohal, kohalike teadmameeste abi. Nimelt seoses mõningate ebameeldivate sündmustega, sain enda valdusesse oma vanavanaisa jalgratta. Fakt, mille üle olen ma üdini rõõmus, kahjuks sündmuse enda tagamaad on natukene kurvad. Peale traktori ja selle jalgratta raami (ehk tulevikus juba jalgratta) eriti muud väga palju mälestuseks alles ei jäägi. Nii, et palun Teie kõigi abi identifitseerimisel ja ehk ka sobivate tootjate osade nimetamisel (need mis puudu).
Panen üles kõik pildid mis tegin - neid on küll palju aga ehk on neist ka siis abi. raaminumber on sadula all, paremal küljel. Esisilt puudu aga kinnitusaugud ikka väga peened.
[Pilt: IMG_0240.jpg]
[Pilt: IMG_0241.jpg]
[Pilt: IMG_0242.jpg]
[Pilt: IMG_0243.jpg]
[Pilt: IMG_0245.jpg]
[Pilt: IMG_0247.jpg]
[Pilt: IMG_0248.jpg]
Number on neli kohta ja rohkemat pole kindlalt.
[Pilt: IMG_0252.jpg]
[Pilt: IMG_0253.jpg]
[Pilt: IMG_0254.jpg]
[Pilt: IMG_0255.jpg]

Arvestades väikest raaminr. Eestis kokkupandud/toodetud ratas? Nii mõndagi sarnast ka siinsetest teemadest näinud aga olgem ausad, ekspert ma pole ja puuduvate osade tootjate osas on siinsed jalgratta spetsid raudpolt targemad.Wink
Vasta
#2

ETK "odavama otsa" ratas, sellele viitab raaminumbri ðrift ja esikahvli pea "lühike seelik". St kas ETEKA või tavaline Original (st mitte luksusmudel). Tõenäoliselt siiski ETEKA, millele viitab nn lahtist tüüpi keskjooks koos galvaanika all olevate kaussidega (Originalide enamikul oli kinnine).

Raaminumber 6829 viitab 1939.a. lõpule või 1940.a. algusele.

Leistangiots on Bauerilt (Saksa tootja), arvatavasti on algne leistang vahetatud, sest ETK kasutas Hebie leistangiotsi. ETK leistang oli selline veidi "kummalise" taga painduvate otstega, mis paljudele kasutajatele ei meeldinud ja seetõttu ekspluatatsioonis tihti ka kasutaja poolt vahetati.

Muidugi 100% ei välista, et ETK on mingil ajal kasutanud ka Baueri käepidemeid, kuid siiski tundub see variant äärmiselt ebatõenäoline. Minu erakogus on igatahes kõigil viiel ETK-l, mis mul on algsete käepidemetega, küljes Hebie omad.

Muud osad on vast algsed, sh porilauad, helkur, pumbaklambrid, ketiratas jms. Pakiraam on kas algne või ajastukohane lisaseade (poes lisatud).

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#3

Aitäh Valdo!
Millise tootja sadul võiks peale sobida?
Vasta
#4

(04-10-2010, 18:30 PM)gruppen Kirjutas:  Aitäh Valdo!

PTV

(04-10-2010, 18:30 PM)gruppen Kirjutas:  Millise tootja sadul võiks peale sobida?

Lepper. Veelgi parem Lepper Corona. Meesterahva ETKdel eest kas nn "silmusvedruga" või ilma vedruta, tagant vast kahe topeltvedruga või ehk ka kahe tavalise suruvedruga. Nelja kõrvutise vedruga Lepper-Coronad olid Original-Luxustel, seda Sinu rattal vast pole peal olnud.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#5

ETK-le omaseid jooni ja viiteid on rattal tõesti. Sildiaugud on aga omapärase kohapeale sattunud, on need ikka õiged augud? ETK Originali sildiaukude vahe võiks olla 62 või 63 mm, Eteka kohta ei oska pakkuda.
Ja kas ketiratas ikka on nii väga originaalne? Kuidas kinnitub vända külge? Kurblivõll paistab olema pikem pandud, vasakpoolsele vändale midagi juurde ehitatud.
Sadulate kohta las räägib Valdo, tema on ETK-de spetsialist. (aga muidugi ei maksa kõike ta juttu uskuda, noor mees - rapsib palju! )'
Ja loe ka lgp. Rain Vaikla lehtelt eesti jalgrattatööstusest, ETK kohta.
Vasta
#6

Ketiratas kangesti Riga´ moodi.
Vasta
#7

(04-10-2010, 20:56 PM)illi123 Kirjutas:  Kettiratas kangesti Riga´ moodi.

Eelmisel talvel sai detailideni restaureeritud kaks ETK naisterahvaratast -
- 1939.a. ETK Original
- 1940.a. ETEKA

Eeltoodud read oimivad linkidena, kus on mh ka hulga pilte. Kuna meesteratas oli kujunduses ja enamikes detailides naisteratta sarnane, siis saab sealt ka aimu, milline ETEKA algselt, tehasest tulles välja nägi.

Kuna restaureerimismuljed on üsna värsked, siis tean veidi nende kahe isendi konstruktiivsest iseärasusest veidi. Originalil on koost vänt-ketiratas lahtivõetav. Seevastu ETEKAl on need valmistatud needituna ühes tükis, nagu sellelgi jäänusel. Riga-10/20 vanematel mudelitel on see suhteliselt sarnane. Seetõttu ei anna ma (hetkel) pead, kas sel jäänusel on küljes Riga ketiratas või on algne, ETK oma.

Mul on tunne, et Riga vänt on ETEKA omast veidi jämedama profiiliga, aga selleks peab mitu vänta olema kõrvuti ja nägema peab seda otse, mitte foto vahendusel.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#8

Valdo on oma Eteka teemas toonud välja ETK Originali ja Eteka mudelite erinevusi, ketiratta kinnitustest vändale (nende erinevustest) juttu pole.

Antud ksf! Gruppeni ratta ketiratas on lihtne stantsitud ja vändakinnituse juurest kumeralt välja pressitud osaga, Valdo Eteka teema rattal siiski "treitud", hammasvöö aluse tugevdusrandiga, ilmselt ikkagi tasapinnaline ketiratas.

Aga tore on lugeda, et ka Valdo on hakanud kasutama sõna "vast" - versus minu "ilmselt" ja "vb". Cool Julgen nimetada seda arenguks!
Vasta
#9

(04-10-2010, 18:51 PM)kass Kirjutas:  ETK-le omaseid jooni ja viiteid on rattal tõesti. Sildiaugud on aga omapärase kohapeale sattunud, on need ikka õiged augud? ETK Originali sildiaukude vahe võiks olla 62 või 63 mm, Eteka kohta ei oska pakkuda.
Ja kas ketiratas ikka on nii väga originaalne? Kuidas kinnitub vända külge? Kurblivõll paistab olema pikem pandud, vasakpoolsele vändale midagi juurde ehitatud.
Sadulate kohta las räägib Valdo, tema on ETK-de spetsialist. (aga muidugi ei maksa kõike ta juttu uskuda, noor mees - rapsib palju! )'
Ja loe ka lgp. Rain Vaikla lehtelt eesti jalgrattatööstusest, ETK kohta.

Ksf! Kassile!
Sildiauke ei paistnud mujal olevat. Kuigi need on tõesti väga imelikus kohas. Vahet mõõta ei saa praegu. Rõhutan ka kord veel seda, et neediaugus on ikka tõesti väga peened. Võib-olla tuleb 2 mm ära aga pigem sinna 1,* kanti. Vasakpoolse vända ja raami vahel on kuuskant "jublakas" - tundus, et sellest saab keskjooksu lahti võtta. Pilt kehv -anteksi. Vaikla lehte süvenen parajasti ja süvenen edasi. Igaljuhul paistis, et raamil ilutriipe ei ole, poritiivad nikeldatud ja vähemalt ühe pedaaliga ka midagi "susserdatud".
Vasta
#10

Pildi järgi muidugi keeruline asjade üle otsustada...aga porilauad jms võivad siiski ka kroomitud olla, mitte nikeldatud - ehk siis "vast" kroomitud. Smile
ETK sildid kinnitati väikeste poldikeste abil, mõõtu ei oska öelda. Pildil igatahes paistavad kuidagi imelikud need augud aga mine tea...
Võttes raamikannu läbimõõduks 32...35 mm, siis saaks ka pildi järgi midagi sildiaukude vahe kohta tuletada aga tulemus oleks üsna ebamärane, ilmselt 62...70 mm Toungue .
Ja oli veel mudel Olympia mida keegi minu tuttavatest näinud ei ole (vist).
Valdole - 1939 aasta kataloog väidab, et Etekal olid kapseldatud vändad (see väide ei tähenda muidugi, et olid (kõigil).
Kas antud rattal üldse õiged vändad on, seda ka ei tea/näe, parem tundub küll vale kogu mänguga.
Ja kindlasti on algselt raamil triibud olnud, lihtsalt aeg ja karmid põhjatuuled on oma töö teinud.
Vasta
#11

(05-10-2010, 14:14 PM)kass Kirjutas:  Valdole - 1939 aasta kataloog väidab, et Etekal olid kapseldatud vändad (see väide ei tähenda muidugi, et olid (kõigil).

Minu omal (1940.a.) ei olnud. Kas 1938-39 olid - ei tea, pole olnud au näha komplektseid isendeid.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne