Kroomimine
#21
see on juttude järgi ülim saast.... ja see ei ole kroom vaid ainult effekt
I'm so broke I can't even pay attention [Jimi Hendrix - Taking Care Of No Business]
Vasta
#22
Selleks ta vist mõeldud ongi, kuid ma ei saa aru kuidas nad selle purgi korgi nii ilusaks on saanud. Ise proovisin seda purgi sisu sinna korgi ühele küljele lasta et võrrelda tulemusi ja mina küll nii ilusat ei saanud ja kui veel lakki peale lasta siis saab sellest hoopis hall värv :???

Minu meelst jääb palju ilusam hõbedane veljevärv ja kanatab lakki ja on vastupidavam ka.Big Grin
Vasta
#23
Kus kohas teha lasid?
Mul õnneks ainult juhtraud ja piduripedaali ja tagumist ratast ühendav varras vaja teha lasta.
Vasta
#24
Tsitaat:Niimoodi kirjutas: iz350
kas su lenksul on gaasitrossi augul selline\"nokk\" kyljes?kui ei ole,siis on sul hilisema iz-i lenks peal.mis plaanid rattaga on,restaureerid vöi teed niisama söidukiks?

Vabandust kuid ei saanud aru milline see \"nokk\" välja peaks nägema.
Mul läheb sealt gaasitrossi väljatulemise kohast lenks laiemaks ja sinna otsa käib trosiikõri.


Ma oma ratatast vist täiesti originaalile vastavaks ei tee jätan sumutid, esilaterna, õhufiltri ja ka porilapakad samad mis praegu peal. Need saab ju hiljem originaalide vastu vahetada kui neid peaks kuskilt kätte juhtuma. Ja elektrisüsteem tuleb ka uus. Tagatuled valgusdioodidele, kogu süsteem 12V peale, signalisatsioon varaste vastu jne. Kuid kõike nii teha et uunikumi välimust ära ei rikuks Big Grin

Ja on kavas ikka sõima hakata mitte klaasi taga hoida. Linnapildis oleks ju päris ilus sellist asja liikumas näha.:bounce
Vasta
#25
Kas keegi teab, kas kuidagi on võimalik kroomimise eeltöid ise teha, et tuleks natsa odavam?
Vasta
#26
Vat seda oleks tegijate käest huvitav kuulata küll. Ise olen kuulnud vaid teooriat:
1. Ebatasasused täita tinaga- lihvida
2. vasetada- lihvida
3. nikeldada- lihvida
4. lõpuks siis kroomida.
Kirjeldatud meetodit nägin ühes vahvas telesaates, kus \"Duesenbergi\" renoveeriti.
Kudamoodi aga maarjamaal asi praktikas käib, oleks tore teada.
Terv. Ivar
loll on loll olla.
Vasta
#27
Maarjamaal ikka ka samamoodi,ainult et tina juttu ei ole ma kuulnud. Vask toimib
kroomi all \"pahtli\" eest.


Parimat,

Valdo
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 110 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme avatud R,L,P kella 11-18







Vasta
#28
Tsitaat:Niimoodi kirjutas: valdo
Maarjamaal ikka ka samamoodi,ainult et tina juttu ei ole ma kuulnud. Vask toimib
kroomi all \"pahtli\" eest,

Nii ammune mälestus, et võib-olla mõtlesin selle tina miskipärast ise juurde ja tegelikult seda sinne ikka ei käinud.
Aitüma. Ivar

edit: lohakas poiss, nüid lugesin vast eelmise lehekülje ka läbi, rohkem ei päriSmile
loll on loll olla.
Vasta
#29
Kas vana kroomi on kuidagi võimalik ise maha võtta? Või ainult Voltas?
Vasta
#30
Ise kroomi maha võtmisest... seda saab teha vaid keemiliselt ja ma ei ole kuulnud, et keegi oleks endale koju keemiatehast ehitanud.

Sellega kaasnevad muide mürgised aurud ja ollused ja loomulikult jäätmeprobleem.


Parimat,

valdo

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 110 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme avatud R,L,P kella 11-18







Vasta
#31
Loomulikult saab vana kroomi eemaldada ka relaka või liivapritsiga.
Mul kolm aastat tagasi tsikliveljed käisid pritsist läbi, krunt peale ja värviti veljevärviga üle. Siiamaani väga kenad. Vaid mõni õrn roostetäpp on tulemas.

Kuid kui plaanis detaili uuesti kroomida, siis vist ikka tuleks keemiliselt maha võtta, jääb parem.

Et siis põhimõtteliselt võib augukeste täitmiseks kasutada ka tina.

Kuidas oleks kui laseks mingi detaili pritsis puhtaks (pritsis selle pärast, et Tallinnast kole kaugel ja ei saa seal igat väikest asja tegemas käia), siis hoiaks ilusti toas ( et oleks soe ja vähe niiskuks) ja prooviks vaikselt tinaga siluda ja asja siledaks ajada? Ning kui oma arust piisavalt hea, siis lasta kroomida?

Millegipärast tuli praegu pähe mõte ka ise vasega möllamisest.
Kas on võimalik ja kas äkki keegi on midagi proovinud?
1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta
#32
Tuu vask käib sinne kah ikke galvaaniliselt.
loll on loll olla.
Vasta
#33
> Loomulikult saab vana kroomi
> eemaldada ka relaka või liivapritsiga.

Kahtlen üliväga selles. Korralik galvaaniline kate on algse metalliga molekulaarsel tasemel seotud ja ei eemaldu algsest metallist (terasest) paremini kui algne metall ise. Ja lihvimise käigus eraldub isegi halvemini, kuna kroom on palju suurema kõvadusega, kui teras.

Ja need külgejäänud jäänused hakkavad hilisema galvaanika (eelkõige eeltöö) juures jama tegema. Nii et keemiast me ei pääse.

> Kuid kui plaanis detaili uuesti kroomida, > siis vist ikka tuleks keemiliselt maha
> võtta, jääb parem.

Lause jumala õige, kui sõna \"tuleks\" asendada sõnaga \"peab\".


Parimat,

Valdo


P.S. (Täppis)lihvimata pinnale kantud kroom on selline matt ja ei meenuta millegagi seda läikivat pinda, mida me oleme kroomitud pinna all harjunud nägema. Kui (õiget) eeltööd ei tee tükiga, saamegi kroomimisel sellise pinna. Kui oled Tallinna inimene, võin seda demoda Sulle mõne äsjakroomitud detaili sisekülje näitel (nt Pobeda tagumise piduritule korpus).
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 110 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme avatud R,L,P kella 11-18







Vasta
#34
Relaka ja liivapritsi meetodi all pidasingi silmas seda, et uut kroomimist ei toimu. Värvimise korral kannatab ju küll niimoodi toimatada.

Ning jah, eeltöö on kroomise juures kindlasti kõige olulisem. Siitki ju varem läbi käinud mõte \"eeltööd tee nii palju, kui head lõpptulemust tahad saada, kroom ei täida ühtegi auku, ta vaid teeb pinna läikivaks\"

Kuna aga elutsen pealinnast 120 km eemal,siis kahjuks Valdo pakkumist vastu võtta ei saa (kui see oli mulle mõeldud) ning oma kroomisemured kah eelkõige vahemaaga seotud. Võiks ju lasta kroomi maha võtta ja mitu korda vasetada, kuid raha kokkuhoiu mõttes tahaks ise lihvida. Vaja ju aga kindlasti mitu korda vasetamas käia ja 120 km on selleks natuke kauge maa. Sad
Vasta
#35
üks odavamaid kroomimisteenuseid osutav koht on http://www.hot.ee/motopood -80.- dm2 (kloostrimetsa motopood)
Retro-Style




Vasta
#36
iz350 Kirjutas:NB!Leegitorude roosteauke,eriti kahetaktiliste omasid ei tasu vase,tina ja hõbejoodisega täita,sest need ei kannata kuumust nii palju kui vaja.
Kas leegitorusi siis tõesti ei vasetata? Kuidas siis täita enne kroomimist kümneid väikeseid lähestikku asuvaid rooste poolt tekitatud augukesi?
Vasta
#37
stretch Kirjutas:Kas leegitorusi siis tõesti ei vasetata? Kuidas siis täita enne kroomimist kümneid väikeseid lähestikku asuvaid rooste poolt tekitatud augukesi?

Tõsisemad tegijad on painutanud uue leegitoru süvis-roostekahjustusteta torust ja selle galvaanika alla pannud:

1. Otsida sobiva välisläbimõõduga õhukeseseinaline toru.

2. Keermestada veidi pikema toru otsad tiheda keermega, mis lubavad suure pingega keermastatud korke toru otsa keerata.

3. Täita toru liivaga ja keerata korgid otstest tugevalt peale, et sees olev liiv on suure surve all.

4. Kuumutada toru gaasipõleti või leeklambiga ning kuumalt ja liiva täis olekus ettevaatlikult painutada õigeks kõveruseks.

5. Lõigata otsad parajaks ja vajadusel (silindripoolne) valtsida.

6. Kroomida (koos eeltöödega).

P.4 vajab kogemusi ja vilumust; ma kardan, et esimesel katsel kukub \"söödavalt\" välja alles kolmas-neljas painutus. Seega tuleb toru varuda varuga.
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 110 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme avatud R,L,P kella 11-18







Vasta
#38
Ei ole plaanis küll ise neid torusi väänama hakata.
Vase sulamistemperatuur on natuke üle tuhande kraadi, kas leegitorud võivad tõesti nii kuumaks minna? Kas vasetamisele siis mingeid alternatiive ei ole? Nikeldamine?
Vasta
#39
iz350 Kirjutas:Probleem ei ole mitte vase sulamises,vaid selles,et kuumaga kipub galvaaniline vask raua küljest lahti kooruma.Kuna vase peal käib ka nikkel ja selle peal kroom,siis kooruvad nad järelikult kõik maha.
Enamikus minu tutavaid vanatsikliste,kes oma tsikleid vähe põhjalikumalt restaureerivad,ostavad/tellivad/teevad enda restaureeritavale tsiklile uued leegitorud.Seda sellepärast ,et nii tuleb enamasti odavan,kui seda vana roostetanud pinda uue laadseks lihvida või roosteauke täita.Ja lihtsam ka.
Aga kui need roostetäpid on väikesed ja mitte eriti sügavad; rohkem nagu pinnapealsed? Siis peaks ju vaske minimaalselt minema (kui üldse on siis enam tarvis vasetada)?
Vasta
#40
stretch Kirjutas:Aga kui need roostetäpid on väikesed ja mitte eriti sügavad; rohkem nagu pinnapealsed? Siis peaks ju vaske minimaalselt minema (kui üldse on siis enam tarvis vasetada)?

Kroom ei tasand aluspinna ebatasasusi, vaid toob need kõik vägagi selgelt kuni pisidetailideni esile. Kui Sa ei vaseta, siis ka üliväikeste täppide olemasolul jääb see kroomitud pinna peal defektidena näha. Ja minu arvates on tulemus hullem kui enne kroomimist.

Kroomi alla pind peab olema absoluutselt sile ja defektideta.
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 110 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme avatud R,L,P kella 11-18







Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne