Kroomimine
#81

Kuskilt on meelde jäänud, et mootoripooled lähevad kuni 400C kuumaks, leegitorud isegi kuni 1000C.
Samas mootoripooltega on see probleem, et tavaliselt on nad juba uuest peast väga koleda välimusega, lohud, valuvead, kriimud jne. Nende täitmine aga eeldab mitmepäevast lihvimist esmalt liivapaberiga hiljem täitmist metalliga. (pole just eriti kursis kahjuks, mis metalli annab panna alumiiniumi peale, et ta ka seal püsima jääks- oletan, et vask, nikkel sarnaselt rauale.) Teisalt vihjame, et su mootoripooled on enamvähem korralikud, siis isegi sel juhul on nende pind meeletult suur. Kroomi kantakse peale spetsiaalsetes vannides, kuhu pannakse sisse terve detail. Paljud noored millegipärast arvavad, et kroomi kantakse sarnaselt värvile peale, kahjuks nii see pole. Seega ei saa arvestada nii, et mõõdame mootoripoolte välispinna ära ja siis saame hinna. Samas, kuna mootoripooled niimoodi kaetakse jäävad ju kõik laagripesad ka kroomkihi alla, mida on raske eemaldada. St lõpptulemus on et laagrid ei mahu sisse. Enda ohmuse peaga mõtleks nii, et isegi kui sa saad kroomitud need mootoripooled ja hiljem mingi meetodiga mootori kokku ka, st üleliigsetest kohtadest kroomi eemaldatud oled õnnega koos. Teisalt see töömaht, mis nendesse investeeritakse ületab igasuguse idee. St tehase poolt pole detail kroomitud, mingit tuuningut tehes on täitsa maitse asi juba.
Hinnaklass mis selle töö eest küsitakse on ODAV kui saad 10k nagu oldmoped ütles hakkama.

Enamikel, kes on mootorit tahtnud kroomida on piirdunud vaid küljekaantega. Sel juhul on ka võetud uued detailid ette, kuna vanade armid/lohud on liiga räiged. Üks pilt vanast jawast, millel on tehtud küljekaaned.
http://www.zone.ee/raivokuusik/listedfiles/DSC06077.jpg

Loodetavasti ei pannud ma väga mööda:S

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#82

aga oleks soov ikka ise kroomida, et kust saab osta kroomi millega saaksin katta mootori osad ja et ta suure kuumuse peal kindlasti maha ei tuleks.
Vasta
#83

Tere

http://www.caswellplating.com/kits/triple.htm

See on link kust saad kõik osta, aga tee enne endale protsess selgeks. Seal ei ole midagi ühist värvimisetaolise protsessiga ja keemiajäätmed, mis tekivad on väga mürgised.

Pannonia de Luxe TLF '1959
Pannonia de Luxe TLB '1961
Pannonia T1 '1962
Pannonia T5 '1969
White T9 '1965
Motorkuli FV-60 '1967
Vasta
#84

Tommssuu Kirjutas:aga oleks soov ikka ise kroomida, et kust saab osta kroomi millega saaksin katta mootori osad ja et ta suure kuumuse peal kindlasti maha ei tuleks.

Detailide pinnad pead sa küll väga peegliks poleerima, enne, kui kroomima hakkad. Isegi vähese konarusega pinnal näeb kroom juba rõve välja.

Ja kroomi kaetakse minu teada peale galvaaniliselt, seega ei ole asi nii lihtne nagu värvimine, lakkimine või mille iganes tegemine.

Palju odavamalt ajad läbi, kui alumiiniumpinnad peegliks poleerid ja lakiga katad - jääb väga ilusti läikima. Lakk siis selle jaoks, et pind ei tuhmuks.
Vasta
#85

Poleeritud alumiiniumi ei ole võimalik lakkida nii,et see püsima jääks.Nimelt ei ole veel välja töötatud värvitut krunti,mis seoks laki ja alumiinium pinnad.Kodustes tingimustes "kroomida",saad ühe ja viimase võimaluse enda elus kroomida.

:I M Back
Vasta
#86

Poleerimine oleks ka tegelikult hea mõte jah Smile
Vasta
#87

Küsimus võibolla vales kohas-aga siiski kas keegi oskab soovitada kuidas saaks saapa jäljest lahti kroomitud sumpa peal.Et siis kroompinda mitte kahjustada?
Vasta
#88

Kui see saapa jälg päris kroomi sisse astutud pole, siis peaks näiteks bensuse/atsetoonise lapiga saama... Üldiselt kroom (kui on ikka kroom, mitte läikiv värv) minu kogemust mööda sellisel nühkimisel/poleerimisel ei taha eriti kahjustuda...
Vasta
#89

Easyriders Kirjutas:Küsimus võibolla vales kohas-aga siiski kas keegi oskab soovitada kuidas saaks saapa jäljest lahti kroomitud sumpa peal.Et siis kroompinda mitte kahjustada?

bensuga saab tõesti väga hästi...mul endal oli ka jawa sumpad kroomitud ja sõbrad toppisid oma jalad sumpade peale koguaeg Big Grin kroom ei jäänud püsima.
Vasta
#90

Tommssuu Kirjutas:
Easyriders Kirjutas:Küsimus võibolla vales kohas-aga siiski kas keegi oskab soovitada kuidas saaks saapa jäljest lahti kroomitud sumpa peal.Et siis kroompinda mitte kahjustada?

bensuga saab tõesti väga hästi...mul endal oli ka jawa sumpad kroomitud ja sõbrad toppisid oma jalad sumpade peale koguaeg Big Grin kroom ei jäänud püsima.

Kui kroomil on korralik eeltöö tehtud, siis väike mehaaniline mõjutamine (jalgade peal hoidmine, kätega nühkimine vms) ei tohike teda küll lahti koorduma võtta. Kui see viimane juhtub, siis on eeltöös lävinud midagi "metsa" - vask jäänud alt ära, galvaanika lastud sodisele pinnale vm põhjusel juba tegemise ajal või vahetult peale seda põhimikult lahti löönud vms.

Mis puudutab aga võimalikku kroomi mahakulutamisse, siis kroom on VÄGA suure kulumiskindlusega materjal...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#91

Tánud kes viitsisid vastata.Ex siis proovin bensuga.Tegemist HD sumpaga sellepárast igaks juhuks uurisinBig Grin
Vasta
#92

Kellel on kogemusi silumiindetailide kroomimisega? Millega tasandada-täita kühmuliseks korrodeerunud silumiinipinda?

Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta
#93

kuskilt lugesin, et pulbervärvimisel kaetakse detail alguses pulber tsink krundiga, seejärel soovitud pinnavärviga.
Ja siis pannakse asi ahju, kus värv sulab detailil glasuurkihiks ja muutub üpris kõvaks ja kulumiskindlaks.
kas seda tsink krunti ei saaks kasutada silumiini parandamiseks?
Pärast lihvid pinna siledaks. See tsinkvärv peaks jääma ka voolujuhtivaks, st. kui ta elektrolüüdi vanni pista, siis peaks sellel kihile saama ka nt. kroomi peale lasta?
See puhas teooria ja fantaseerimine....
Vasta
#94

See tehnoloogia ei toimi,järele proovitud.Silumiinist detailid tuleb enamuses uuesti valada vormi ja muud võimalust ei ole.

:I M Back
Vasta
#95

ok.

Aga kuidas siis saadakse plastdetailidele kroomkiht?
Seal peab ju ka aluspinna mingi elektrit juhtiva kihiga katma?
Nt. oma Saabi esivõrelt koorunud kroomi alumisel küljel oli selgelt näha vasekiht. Aga mis meetodiga see plastile saadi?
Vasta
#96

Plasti värvitakse igasuguste spets värvidega(kohati kallim kui õige kroomimine)



Vasta
#97

Katsetame praegu vedela(spray) vasega katta erinevaid materjale ja kroomida.Kui kõik läheb ootuspäraselt,saame kasvõi Buratino(puust) kroomiga katta.Värvitakse ka aga see on rohkem dekoratiivne.

:I M Back
Vasta
#98

kavalpea Kirjutas:kuskilt lugesin, et pulbervärvimisel kaetakse detail alguses pulber tsink krundiga, seejärel soovitud pinnavärviga.
Ja siis pannakse asi ahju, kus värv sulab detailil glasuurkihiks ja muutub üpris kõvaks ja kulumiskindlaks.
[...]
Pärast lihvid pinna siledaks. See tsinkvärv peaks jääma ka voolujuhtivaks, st.

Ma olen ka vahel uitmõtteid veeretanud, et kas on äkki võimalik miski selline pahtel kokku segada, mis voolu juhiks? Et siis "jäme" eeltöö sellega ära teha ning seejärel sellele galvaaniline vask ja kroom peale?

Mõtted hakkasid siis sinnapoole liikuma, kui kätte sattusid tohutute roostekahjustega detailid, mis vajasid galvaanikat - sügavad roostepesad ja -uurded vms. Üsna elevanditöö oli neid kahjustusi täis keevitada ja maha käiata/lihvida kuni rahuldavalt sileda pinnani... Sama tehnoloogia aitaks ehk ka silumiini jm puhkudel, kui see õnnestuma peaks?

Kas keegi peale kaasfoorumlase Tsiklimeistri on jõudnud ka katsetusteni?

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#99

valdo Kirjutas:Ma olen ka vahel uitmõtteid veeretanud, et kas on äkki võimalik miski selline pahtel kokku segada, mis voolu juhiks? Et siis "jäme" eeltöö sellega ära teha ning seejärel sellele galvaaniline vask ja kroom peale?
Tina??
Vasta

Pleku Kirjutas:
valdo Kirjutas:Ma olen ka vahel uitmõtteid veeretanud, et kas on äkki võimalik miski selline pahtel kokku segada, mis voolu juhiks? Et siis "jäme" eeltöö sellega ära teha ning seejärel sellele galvaaniline vask ja kroom peale?
Tina??

Vaevalt see nüid nii uus mõte olnd. Tinaga kroomialust täidetud ju aastakümneid.
Mulle seni ettesattunud tehnoloogiad olnud:
tina+vask+nikkel+kroom
igaühe vahele mõningad korrad lihvimisi.
Wink

loll on loll olla.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne