Garaaži ehitamine

Olen näinud (küll vene ajal ehitatud) selline putka lae all. Ei raiska põranda pinda. Saab alla paigaldada kompressori, käia, töölaua, kapid või veel miskit.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

(04-12-2022, 20:47 PM)iisak Kirjutas:  
(04-12-2022, 19:32 PM)nustu826 Kirjutas:  Kahjuks on mul garaaz madal. St. et iga sentimeeter mille ma laest ära võtan tähendab seda, et tõstukil olev auto peab olema sellevõrra allpool. 20cm tähendab kahjuks seda, et auto all tuleb soojemal perioodil (kui uks lahti ja loomulikku valgust tahaks kasutada) poolküürakil kõndida ja kui maastureid saan hetkel tabureti peal istudes sirge seljaga teha siis allapoole tuues enam neid nokkida ei saa üldse. Proovisin just oma Suburbaniga selle järgi, ja tema all ei ole enam ühestki otsast normaalne tegutseda. Valatud betoonlagi ja tõsta ei ole võimalik. 

Inimene just kirjutas miks.

(04-12-2022, 20:29 PM)qwerty009 Kirjutas:  Miks peaks muidu tõstuks avanema siis, kui auto on tõstukil? St teist autot ju sisse enam ei mahu. Sisse välja saab käia käiguuksest. Kui auto valmis lased tõstukilt alla ning teed ukse lahti?

Mulle jah paraku meeldib toimetada võimalusel garaazis nii, et suured uksed on avatud. Ehk siis kevad-suvi sügis perioodil võimalikult kaua. Toimub loomulik õhu liikumine ja soojus ja valgust tuleb ka avatud uksest rohkem sisse kui paari aknaga kinnisest. Koerad-kassid-kanad-jänesed saavad tulla uksest sisse vaatama(mul nad aias vabapidamisel üheskoos kõik). Samuti keevitus ja lihvimistöödel tekkiv tolm hajub avatud uksest loomulikul teel kiiremini välja.  Ainult siinid ei segaks kedagi. 


Aga puhkeruumi teema jätkuks - põrand tuleb kindlasti soojustada. Minul inimesena on näiteks selline seis et kui jalad hakkavad külmetama siis hakkab üleni külm. Ja kehvakene on tööd teha. Talvel Tamrexist ostetud korralikud jalanõud, tavasokk(mitte nailon) ja termosokk peal ja nii on talutav, aga mitte terve päev. Betoonpõrand 13cm soojustusega. Kui põrandaküte järgi, siis võin kroksidega ringi lasta. 

Penot sädemest süttimisel ei tasu nii hullusti karta. Mul on garaazis ripplagi 50mm penost. Juba ligi 20 aastat keevitan/lõikan. Eks risk on alati, aga kui vaja siis löö altpoolt kasvõi katuseplekiga üle, selle jääke ikka müüakse.

Meil külma lattu tehti säärane puhkeruum eelmisel suvel. Äkki oli 3x5 või 3x6m. Midagi sinnakanti. Osb sees ja väljas, 100 mm talade vahel peno ümberringi. Lasti ehitada - vets ja kraanikauss/boiler sees. Kokku läks 3k kanti. Tollel ajal valmis konteiner oleks olnud 4,2k

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta

(05-12-2022, 20:08 PM)meli666 Kirjutas:  
(05-12-2022, 16:07 PM)Janka Kirjutas:  Jah, see on vesi, mis vastu läigib.
Poolteist kuud oli töötuba kütmata ja kui küte tunnike järel olnud, hakkab niimoodi higistama.
Betooni paksus 100mm, armeeritud betooni all kile, siis 200mm peno, ja edasi allpool kõike seda pool meetrit liiva.

Huvitav, kui seda penot vahel poleks ja ainult perimeeter oleks soojustatud? Selliselt maa aitaks natuke kauem ruumi plussis hoida, samas jällegi uuesti kütma hakates läheks põranda üles soojendamiseks rohkem aega.
Plaan ka suvel garaazi uus põrand teha. Nüüd teagi, kumba pidi mõistlikum oleks. Kas betooni alla peno või mitte, Perimeetri kindlasti soojustan. Kütma pidevalt ei hakka, kindlasti jääb nädal, isegi paar vahele, kui vaja seal jälle toimetada.

Minu projekti puhul sai see peno sinna ilmselgelt ülepingutatult laotud. Õnneks ei maksnud see kiht suurt sittagi, rahalist kahju justkui ei kannatanud. Aga see on hea õpikunäide, et kuhu peno käib ja kuhu ta niiväga ei sobi. Hea küll, paari päevaga suudab mul seal ahi oma ventikaga ja lisaks õhksoojuspump kogu selle higi kenasti läbi hekseldada, aga kui kütangi talvisel ajal ruumi vaid selleks, et seal paar päeva, mitte nädal aega toimetada... Mis siis?
 Ühesõnaga - maa soojust meie kliimavöötmes ei tasu alahinnata.  Harva või kaootiliselt köetava ruumi puhul, mille põrandaks on betoonkamakas, ei näe mina küll sügavamat mõtet betooni altpoolt soojustusmaterjalidega ära isoleerida (kui pole tegemist köetava põrandaga!). Perimeeter jah, see tuleks isoleerida, et hoonest väljaspool asuv õhukülm ehitise alla ei poeks. Eriti valusalt annab tunda seal kindlasti lumeta külm. Samuti peaks isolatsioon olema põranda ja vundamendi vahel ehk siis serviti, püsti. Aga kõik mis põranda all maast kiirgub, see on vaid kasulik soojus. Olgu ta siis kas +4 või +10 kraadi, igal juhul on see kõik nii-öelda tasuta ja oma. Me ei ela igikeltsal.

Muide, kui meil siin väljas on -10 külmakraadi, siis tänu talveks eemaldatud kanali laudadele pole minu silmad veel näinud, et maast pooleteise meetri kõrgusele paigaldatud termomeeter mul seal kütmata ruumis rohkem kui paar kraadi miinuspoolele oleks langenud. Tuletan meelde, et lagi on endiselt täielikult soojustamata. Selleks on vaid kaks kihti kipsi ja paari cm paksune laudis. Ei ole siiani lihtsalt kuidagi jõudnud selle soojustamiseni, alati on midagi targemat teha olnud Big Grin
Vasta

Lõpuks, peale kui paljusid aastaid füüsikaseadustega võitlemist ja uute kirjutamist, hakkab vaikselt mõistlikkus kohale jõudma Big Grin "Tüütus Ruudus" elik ksf!Janka toob välja just selle poole ehitusteadusest ja ehitusfüüsikast. Me EI ELA igikeltsal! See on täpne tähelepanek. Sama kanali soojus, kõigile tuttav maakelder jne. 
21.sajandil on jah tekkinud materjalid ja võimekus perimeetrit soojustada, mis on kindlasti abiks. Kui see ei tule arutult kallis, siis efekt on olemas. Vanakooli talupojatarkus talveks - lumi vastu soklit kühveldada Wink  

Variant 2, kui tahta kõike soojustada, ongi ka põranda kütmine! See tasub läbi arvutada!!! Kütmine ei tähenda tööruumi puhul ju toasooja. Kui JUBA penoga mürada, siis küttekaabel ja põrandaandur on juba väike kulu. Me ei oska ju ise külmas ja niiskes kahjustuvatele asjadele hinnanumbrit juurde panna, iseenda mõnule ka mitte. No paned 1kW põrandasse, see on julge 100 meetrit kaablit. Kõik sõltub aga Janka viidatud probleemide vältmiseks ei pea see kogu aeg uhama vaid betooni teatud temperatuuril hoidma. No kulutab 2 kWh ööpäevas, no kulutab 3. No kulutab rahas 1 euro ööpäevas ehk siis kuus 30€! Jah - kaabel, andurid, kaugjuhitav-jälgitav termostaat kõik maksab, täna vaat et 3-4sada kokku AGA see tasub ennast lõpuks ära. Rääkimata siis veeküttest! 

Ja nüüd tuleb see koht, mida ma oma peaga välja arvutada ei mõista! Ehk väide, kus "me ei ela"!!! Peegeldust on vaja betooni alla, et maapinnast suurem soe allapoole ei läheks. AGA kui nüüd püüda elektriga hoidagi töökoja põrandat sellel maapinna tavatemperatuuril??? Äärtest/soklist lisakülma ei tule, perimeeter on EPSiga soojas. Kui see mõnikümmend tonni betooni on +5 kraadi, siis on ta plussis. Ehk seesama kanali ja maakeldri fenomen. Ja mida on vaja kütta, on pigem põranda perimeeter ja ukseesine, sinna keskpõranda alla ei jõua miinus mitte kunagi. Kui lagi on õhutihe ja seinad ei ole puukuur, siis ei tohiks töökoja plusskraadis hoidmine väga suur kulu energiatarviduselt tulla. Lõppeks maksab täna ka EPS juba nii palju, et selle raha peab tasuvusarvutusse panema! Jätame maja kõrvale, siis kõrvalhoonete puhul on see mõistlik koonerdamise koht. Kui sa pead need 3 kuud iga kuu kulutama elektrile 100€, siis tasuvusarvutuses tuleb sisse võtta VAHE, ehk kui palju oleks elektriarve väiksem, kui ma kulutanuks ropud rahad soojustamisele? 

Sest TEGELIKULT on elekter siiani sigaodav ja otsene 1:1 kasuteguriga elektriküte kõige muuga võrreldes suisa niisama! Täna tuli elektriarve ja praegu koos Riigi toetusega tuli lõpphinnaks 18 senti! 100 eurot tähendab seega 555kWh. Kuus on 720 tundi ehk 100 euro kulutamiseks peaks ma IGA tund soojendama 770-vatise soojendiga. See teeb u.80 meeetrit küttekaablit, mis maksaks koonerdades koos kõigega täna 200 eurot. Et kulutada 770 vatti elektrit soojaks, siis kõige odavamad on õliradikad hinnaga kuni 30 eurot! Töökoja puhul, kus me tahame hoida plusse, mitte lühikesepüksikliimat, tuleb see 8ruutu korrutada julgelt neljaga ja pigem teisendada kuupideks, mis võiks olla 100 ehk siis 32 pinda ja 3 kõrgust. Enam-vähem sooja pidava ja mitte otse läbipuhuva ruumi puhul. EPS100põrand hind täna on 15€/ruut. Ainult peno põranda alla maksaks 480€. Võtame sellel 30 radika raha maha, 450€ / 0,18senti/kWh ja saame 2500 kWh elektrit!!! Teisendame selle sama radika täisvõimuse töö tundidkes ehk 2500/0,8= 3125 tundi / 24 = 130 ööpäeva. Ainult peno hinna eest saaks ma kütta odava radikaga 4 kuud järjest! Aga mida teeb peno harva köetava töökoja betoonpõranda all - keerab käkki!  Või ringiga tagasi jõudes, pange siis küte sisse! Aga sisi hoiad juba 10 kraadi plussis ja rahakulu küttele kuus langeb absoluutnumbrilt kahe viina jagu...  Kütma pead ju ikka Wink Lihtsalt natuke vähem!

Kodu ja tuba on täiesti teine arvutus.
Vasta

Sellest "elekter siiani sigaodav" võiks veidi konkreetsemalt kirjutada , samamoodi tahaks teada selle riigi poolse toetuse kohta . Mind viidi paljukiidetud börsipaketilt universaalteenusele , kW/h hinnaks on 20,1.. senti , kus see riigi toetus on ?
Vasta

(06-12-2022, 18:50 PM)edvard Kirjutas:  Mind viidi paljukiidetud börsipaketilt universaalteenusele , kW/h hinnaks on 20,1.. senti , kus see riigi toetus on ?

Pead vist elektriarvet hoolikamalt vaatama, mul oli täiesti olemas.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

Tänud hea kriitika ja info eest.
Hetkel muid asju ei küsi, aga küsiks üleüldse garaazi soojustamise kohta.

Suures ruumis, betoonpaneelid laes, seinteks tavaline telliskivisein.

Aitab midagi see, kui laon lae penoplasti täis.
Ja võibolla ka ruumi enda seest?

Või pigem peno käib ainult õuepoole?

Samas küsimus: kas ainult lae penoga üle kleepimine seest (50mm peno näiteks) annab midagi?
Et kui ma panen mingi õli/puukütte ahju suurde ruumi, siis ei lahku see soe sinna teisele korrusele (kus on teine ruum) läbi laepaneelide.
Vasta

See 50 pena annab palju juurde.
Juba vene ajal tahtsime korterisse gaasikütte panna,aga ülemine naaber vanapapi lükkas sõrad vastu ja ilma temata ei saanud.Sai teleka poest toodud peno see mis telekal ümber oli pakendis,see peno lõigatud 15mm liistudeks ja korter seest nii välisseinad kui lagi üle kleebitud ja tapeet peale ja korter muutus saunaks ja üsna ruttu oli ülevalt papi all ja teeme ikka keskütte ära kuna peale peno kleepimist tema varbad külmetasid...Meil enam keskütet vaja polnud ja gaasiga kütsime ahju ja tegemata see jäigi...Täna papi juba mulla toidul ja uued omanikud panid ikkagi gaasi keskütte...
Vasta

Mul on ripplagi 50mm penost. Tõin lage allapoole(v.a. tõstukikoht) et talvel kiiremini õhu soojemaks saaks. Igapäevaselt seal ei toimeta. Oluline oli muidugi ka see, et kahe lae vahele ei jääks tuuletõmmet, vaid liikumatu õhk. 

Põranda enda hoonel soojustasin 125mm.se kihi penoga. Ruum on kordades kuivem. Loigud põrandal kuivavad 0 - +1 kraadi juures hommikuks ära. Soojustamata asfaltpõranda peal läksid samadel tingimustel jäässe. Ja kui ennem jalad talvel külmetasid garaazis, siis nüüd enam mitte. 

Mul muidugi talvel kütmata läheb ikkagi -15 kraadi juures nädalaga paari kraadi võrra miinusesse...

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta

tollel tiigi põrandal siis külje peal pole vahtu?
osad klaasvillad on veel 1,25m laiad ja tollega saaks siis posti sammu ka suuremaks teha, eriti kui osb veel külje pealt kinni hoiab
Vasta

Nu lae võin ära soojustada.
Nagunii vaja see korrastada.
Kuidas aga pärast seda viimistleda?

Jättagi peno lihtsalt lahtiselt, ilma krohvita jms katteta?
Ei juhtu midagi?

Teine asi on, et see 50mm peno raskendab valgustite montaazi.
Hetkel saaks tüüblitega otse lakke, aga hiljem 50mm pehmust, millest vaja mingi kinnitus läbi saada paneeli sisse.

Kuidas see asi lahendada?
Mis kinnitusi kasutada?
Keermelatt ja valgustid rippuma nende otsa?
Vasta

Olen kuulnud sugulase sauna laes penoplasti põlemisest. Põlengu algstaadiumis tahtis minna kustutama aga seda tilkus ülevalt kaela. Oodati päästet ja nii ta maha põles. 

Teiseks olen oma silmaga näinud maja välissoojustuseks penoplasti põlengut. Ümber maja tellingud ja kiled põlesid ka.

Hea materjal aga väga tuleohtlik, ka elektrisädemest võib minna, rääkimata keevitusest või relakast. Võibolla on ka tuleohutut peno, ei ole kursis.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

tule klassid: klaas- ja kivivill = a1, peno = e
kõige tulekindlam oleks vist kivivill mingi plekist karkassi vahel, aga mis lagi seal praegu on üldse
Vasta

Nu tavalised paneelid laes, nagu igas nõukaaegses hoones/korteris/majas.
[Pilt: lagigar.jpg]
Vasta

OSB ei tohiks kasutada keevitamise-lõikamisega seotud ruumides üldse. Mittepõlevaid materjale neisse kohtadesse piisavalt saadaval. Huviline võtab tüki OSB-d ja katsetab erinevaid olukordi ise.
Vasta

Ega see OSB keevitusruumis ilus pole, aga...
Praktikas OSB seina puhtas ruumis keevituse ja relatamisega põlema ei saa, plaadi soojusmahtuvus on selleks liiga suur.
Kauplustes müüdav puitseina tuletõkkevedelik vähendab riski veelgi.
Kui kuskile seinaserva on sattunud määrdeainetega rikastatud kalts, siis OSB=puitbrikett ja kuuma saab kõvasti.
Vasta

Väga märgiline pilt teemaalgatajalt. Vägisi tikub pähe seos püssiga seinal, etenduse alguses : )

Nagu näha, seal eriti ruumi ei ole lae allatoomiseks. Ise soojustasin kunagi sellist kohta kuhu konventsionaalse materjaliga vahele ei mahtunud, vaheldumisi laotud alumiiniumkilest ja vatiinikihtidest materjaliga. Materjali nime ei mäleta kahjuks, sest leidsin vajamineva riba objekti prügikonteinerist rutiinse kontrolli käigus. Tallinna Espaki üldehitusosakonna uksest sisse tulles jooksis vanasti sarnase materjali non=stop reklaam, mingi väike stend oli ka seal vaatamoseks, mis nüüd toimub, ei tea. Eks ta ole kindlasti kallim kui tavaline peno, aga minumeelest sai soojustatud koht soojemaks küll. Sellele alumiinium-vatiinile lööd kipslae alla ja tõmbad ühe kihi kiuga armeerimissegu peale, vuugikohtadesse võiks enne muidugi võrgu segutada. Jääb soojem kindlasti.
Kui kosmosematerjal kallis tundub, võib selle asemele ka lihtsalt paksema vatiini kuskilt välja ajada. Müüakse samamoodi rullis. Kui ka see kalliks jääb, loe edasi.
Pehme mööbli tootmise ettevõtetes tekib kõvasti vatiinijäätmeid ja nad on õnnelikud, kui keegi need kotid sealt minema tassib. Ribad kleebid sprayliimi abi näiteks kasvuhoone kile peale ja krutid lakke nagu muiste. Edasi vana hea kipslagi.
Vasta

(11-12-2022, 02:55 AM)ak75 Kirjutas:  OSB ei tohiks kasutada keevitamise-lõikamisega seotud ruumides üldse. Mittepõlevaid materjale neisse kohtadesse piisavalt saadaval. Huviline võtab tüki OSB-d ja katsetab erinevaid olukordi ise.
Selleks on ettenähtu sädemekindel peits, seda võimalik soetada mitmes erinevas toonis ja toimib väga hästi, mul kasutuses juba üle 10 aasta ja kõik toimib nagu peab, rellakas ja keevitus päris tihti kasutuses.
Vasta

(10-12-2022, 15:28 PM)A.V.S.K Kirjutas:  Nu tavalised paneelid laes, nagu igas nõukaaegses hoones/korteris/majas.
https://i.ibb.co/6YKCpyX/lagigar.jpg
pind jah, aga mis lae peal veel on, et kas mingi lamekatus vms
Vasta
Photo 

Rockwooli Ventirock F
Tüüblitega lakke. Valgusti kinnituskohale puitklots
[Pilt: isoroc-isovent-mw-heliisolatsioon_klaask...diga_1.jpg]
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne