UAZ Kastikas
#61
Normaalsel maal elades saaks nii kenale autole kiirelt ka musta numbri külge Toungue Kohe hea oli vaadata musta numbriga kaunitare usakate igakuisel kokkutulekul Tapiolas. Taastatud masinad, hot-rod´id, ümber ehitatud masinad - kõik kenasti reas ja mustad märgid küljes...

Meil siin aga ... eks me tea seda isegi.


See masin aga on aus. Velg ehk riivab silma natuke..Toungue
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#62
Sellest on ennegi sadakorda juttu olnud aga soomes pole must number sama mis eestis, seal on osadel see kuna on vanast ajast jäänud jne.
Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#63
(11-10-2013, 23:20 PM)90Deville Kirjutas: Sellest on ennegi sadakorda juttu olnud aga soomes pole must number sama mis eestis, seal on osadel see kuna on vanast ajast jäänud jne.


Põhjamaades saad musta numbri ligi peale teh ül läbimist ning taotluse esitamist autoregistrile. Kui ümberehitatud auto läbib tehnilise kontrolli ja masin ise on antud hetkeks uunikumi ikka jõudnud, on kõik eeldused loodud numbri saamiseks. Sama oleks selle kaunitariga... Ei saa nüüd öelda et antud auto seda väärt ei ole... või julgeb keegi vastupidist väita.
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#64
Soome muuseumiregistris oleva autoga ei või aastaringselt ringi kärutada, nagu meil musta numbriga.Oli seal mingi limiit, täpsemalt ei mäleta, kuid vist 3 kuud .90-ndate alguses, kui tihti soome asja oli ,oli see nii. Küsisin veel , et kes pagan seda kontrollib. Vastus oli, et kade naabrimees!
Noored kalevipojad, uurige asja!
Tervitab Veteran.
Vasta
#65
(11-10-2013, 22:04 PM)Mart Laanelepp Kirjutas: Uued rehvid käes ja all. Väga hea teenindus rehvipunktilt , internetis tegime tellimuse teisipäeva õhtul ja täna hommikul toodi rehvid kohale.
Rehve vahetamas käisin ühes uues töökojas, kus meestel oli rehvide vahetusega vähe kogemusi, aga vähemalt sain reedel napilt enne tööpäeva lõppu ära vahetada. Tasakaalustada neil ei õnnestunud, kui peaks väga vibrama hakkama lähen kuhugi mujale. Kahjuks õnnestus töömehel ühte õhukummi vigastada, sõitsin töökojast 100 meetrit eemale tädile külla ja tagasi välja tulles oli üks rehv täiesti tühi.

Rehvideks said siis Insa Turbo Dakarid, 235/75 mõõdus. Üks väga udune telefonipilt ka :
[Pilt: Pilt0279.jpg]
Minul tekkis vibra rooli juba 20km kiirusel,laoti 250gr tina rattale ja vibra kadunud.Vahetada lasin pakiautos ja ka tasakaalustus tehti sael.
Vasta
#66
(11-10-2013, 23:07 PM)mlsluik Kirjutas: ...
Meil siin aga ... eks me tea seda isegi.
...

Eee, mina ei tea.Sad Ehk selgitad?

Soomlaset must number (ehk "museorekisteröinti") eeldab samamoodi vastava seltskonna heakskiitu:
http://www.trafi.fi/tieliikenne/rekister...isterointi.

Tasub meeles pidada, et näituse tarbeks on paljudel tehtud/säilitatud kunagised mustad numbrid. Nagu meil, nii ka Soomes mindi valgel põhjal numbrite kasutamisele üle kusagil seitsmekümnendate lõpul.

Teemas jutuks olev auto vääriks musta numbrit vast ainult kui "Ehitatud Eestimaal". Originaalist (mida Nusta Numbri puhul esmaseks peetakse) on järel üsna vähe.

Sellest hoolimata - tubli töö ja huvitav lugemineCool

Rehvivalik on hea, jälgi kulumist. Kuigi vibratsiooni ei pruugi sõites tunda ollagi, võib tasakaalustamata ratas hakata mõne koha pealt enam kuluma. Ehk mõistlik oleks lasta rattad ikka pingist läbi. Nii karmikoelised mudarehvid kui uaasiku veljed ei hiilga kumbki erilise homogeensusega...
Vasta
#67
Ise ma küll ei arva et see auto oleks musta numbrit väärt- värvitöid tehes oli plaan ikkagi tööauto teha ja auto ise on ka "külasepa" stiilis ehitatud- kapotti ja tiibasid korralikult rihti ei õnnestunud saada. Kabiin oli ka kasti tagaserva suhtes pea sentimeetri jagu viltu. Las mustad numbrid jäävad ikka tunnustuseks tipprestaureeritud originaalautodele.

Rehvivalikuga olen praeguseni rahul, müra ei lisandunud ja laupäeval tuttavate turismitalus abis olles Rõuge ürgoru kaldaid pidi üles-alla sõita märga heina mööda ei olnud mingi probleem. Vanade rehvidega oleks lootusetu uisutamine olnud.

Järgmisena on plaanis kardaanid ära lasta tasakaalustada, kui kõik hästi läheb siis selle nädala jooksul. Kui siis kunagi sobiva doonor-Transiti leiab, peaks juba väga hea igapäevaselt kasutatava tööauto saama Smile
Vasta
#68
Alustuseks üks sügisene pilt:
[Pilt: pilt-2.jpg]
Ele õhtul said tasakaalustatud kardaanid alla ja täiesti uskumatu kui normaalne on nüüd autoga sõita Big Grin
Tagumist kardaani ei olnud nad nõus üritamagi tasakaalustada, olevat visanud ja nuudid kulunud. Õnneks oli üks uus kardaan ka varuks, mis lühemaks tehti ja tasakaalu aeti. Kahjuks jäid pildid tegemata nendest raskustest mis täiesti tehasuuele Vene kardaanile peale oli keevitatud Big Grin
Nüüd on võimalik rahulikult maanteel sõita ilma et oleks tunne, et vibratsioonid kohe auto laiali lammutavad. Eile sai nii huvi pärast GPS-iga tippkiirust proovitud- 85 km/h ja ülekanded on otsas, mootor teeb sellist häält nagu kohe lendaks õhku Big Grin
Vasta
#69
Nojah,sd 22 mootori maksimaalpöörded on 4000.
Muuseas,sd mootorile on kõike juppe saada ja mitte kirvehinnaga-lisaks on nad veel kõik made in japan.
Ma tegin enda 300 000 sõitnud sd 22-le säästuremondi-vahetasin rõngad ja saaled midagi lihvimata.Peale seda olen läbinud 50 000 km-õlikulu ja suitsemine on 0.
Mis on üks katkine kolb maailmarevolutsiooni kõrval
Vasta
#70
Tere!

Minu puhul on tegemist teemaalustaja vennaga.
Täna hakkasin autoga maale puude järele minema. Kodu juurest ära sõites oli kõik korras, kuid varsti ei tahtnud ristmikult startides käiku sisse võtta, sidur ei lahutanud korralikult. Et teistele mitte jalgu jääda, tõmbasin raginaga käigu sisse ja sain kohapealt minema. Käiguvahetus teisele käigule ja... vedu taha enam ei tule. Veeresin teeäärde ja kutsusin venna appi, vedasime villise nööriotsas koju. Diagnoosimine näitas, et siduri töösilinder liikus, käigud lülitusid ilusti, aga käigukastist väljuv kardaan ringi ei käinud. Samas polnud kuulda ka mitte mingeid ebanormaalseid helisid. Kahtlustasime, et kahest jupist kokku keevitatud sidurivõll on keevitusest lahti murdunud.
Et lammutama hakata oli veel tükk punnimist kolmekesi, et auto garaaži lükata mööda üsna suurt kallakut.
Lammutamise tulemus oli selline:
[Pilt: IMG329.jpg]
Ilmselt on põhjuseks rasked koormad, mida vahepeal veetud on.
Õnneks peaks vanaisa varudes teine ketas olemas olema, nii et ilmselt paneme homme käigukasti alla tagasi.

Panen veel mõne pildi UAZi käigukasti ja Nissani sidurikoja kooslusest, kui kedagi peaks huvitama:
[Pilt: IMG330.jpg]
Siin on näha kolme heledamat kohta, kuhu on materjali juude keevitatud, et saaks käigukasti kinnitamiseks tikkpoltide augud puurida.
[Pilt: IMG331.jpg]
Vasta
#71
Pigem on viga sidurikoja ja käigukasti ühendamises. Kas sidurikoja käigukastipoolset otsa on peale keevitamist töödeldud?
Tervitab Veteran.
Vasta
#72
Tundub ka,et võllid pole otse.Mu uazik ka ränkrasket koormat 4T autorongi vedanud ja mitte vähe,läbisõitu üle 70 tuhhi ja siduril viga miskit.Mul omatehtud koda ja võllide otseks ajamine paras tegemine.
Vasta
#73
Pildi tegemise ajal olid käigukasti ja sidurikoda ühendavad poldid lahti, seega polegi võll päris sirgelt pildil, tegelikult on kõik ilusti täisnurga all. Sidurikoja käigukasti poolne ots on siledaks freesitud pärast keevitamist.
Samas isetehtud asjad on harva ideaalsed, nii et väike ebatäpsus on tõenäoline.
Samuti pole teada ka selle ketta elu enne meie auto sisse sattumist, ei oska arvata, palju selle ketta läbisõit võib olla.
Varuosaportaalid pakkusid uue ketta hinnaks 25 kuni 50 eurot. Sama ketast on kasutatud peale SD22 mootoriga Urvan'i Ja Pick-Up'i ka 2,8liitrisel diisel Laurel'il, 2,2 liitrisel '82-'83 Nissan 200SX'il ja ka teatud aastate Skyline'del.
Vasta
#74
Kuidas mõõtsite käigukasti ja sidurikoja samatelgsust?

Samas on kettavahetus nii lihtne töö, et seda võib ka igaastase õlivahetusega ühitada...
Vasta
#75
(09-11-2013, 17:14 PM)v6sa Kirjutas: Kuidas mõõtsite käigukasti ja sidurikoja samatelgsust?

Samas on kettavahetus nii lihtne töö, et seda võib ka igaastase õlivahetusega ühitada...
Ei oska sellele ausaltöeldes vastata, see sidurikoja ja käigukasti paaritamine oli vanaisal juba kunagi ammu ära tehtud. Täiesti võimalik, et võib väike viga seal sees olla. Ketta vahetus pole jah raske, aga loodame, et jääb siiski viimaseks, sest plaanis on ikkagi mootor vahetada millegi muu vastu ja kasutada mootori originaaläigukasti. Tänaste siduriketta otsingute käigus pakuti meile MB 2,4 liitrist diislit, jutu järgi heas korras. Peab mõtlema ja plaani pidama. Samas kui juba käigukast maas on, siis tõime maalt ära ka neljakäigulise UAZ'i kasti, mis on hetkel laiali võetud, võibolla paneme veel korraks selle alla.
Vasta
#76
Tere jälle!

Kuigi eelmine nädal sai öeldud, et mis seal ikka, uus siduriketas ja auto homme sõidab, siis tegelikult läks jälle nii nagu alati.
Maalt ja tuttavate käest, kellel võiks seda ketast olla, ei leidnud, seega tuli minna otsima varuosapoodidesse. Mõned müüjad tegid väga imestunud nägu, kui ma soovisin sidurit saada mootorikoodi järgi, mitte ei andnud neile auto passi, et kohe vin-koodi järgi otsida. Aga väikese otsimise peale jõudsin poodi, kus öeldi, et kohapeal pole, aga järgmiseks hommikuks on kohal. Uue ketta eest tuli loovutada 30 euroraha.
Järgmine probleem oli ülimalt jõuetu starter. Kahtlustasime, et otsapuksid kulunud, aga erilist lõtku ei tuvastanud ja edasi harjade kallale. Olidki teised üsna pisikesteks kulunud. Seega jälle ring peale Võru varuosapoodidele, viiendast poest sain sobiva paksuse ja kõrgusega, kuid 5 mm liiga laiad harjad. Mis seal ikka, kui paremat pole, siis sobisid ka need 8,5 eurosed Peugeot'e mõeldud harjad. Natuke käiamist ja tinutamist ning harjad leidsid endale koha Nissani starteri sees.
Isa oli nädala sees UAZ'i neljakäigulise kasti juppidest ühtseks tervikuks koostanud ja ka sidurikoja külge pannud. Seega tassisin käigukasti Villisele tuppa ja hakkasin seda oma kohale sobitama (Villisel on kabiini põhi käigukasti ja vahekasti kohalt eemaldatavaks tehtud). Vana kolmekäiguline oli sealtkaudu välja tulnud ja neljakäiguline võiks ju ka sealt siis sisse sobida. Aga tuleb välja, et nii lihtsalt ei lähe. Neljakäigulise kasti korpus on ~2cm pikem, kui kolmekäiguline ja tagumine otsakaas ka teise kujuga, seega ei tahtnud kuidagi august sisse mahtuda. Mõtlesin juba esimest kardaani alt võtma hakata, et käigukastiga alt poolt läheneda, kuid lõpuks sain ikkagi käigukasti autole kõhualla. Järgmine probleem oli isetehtud käigukasti tagumise otsa tugitala, mis jäi pikemale käigukasti korpusele ette ja ei lasknud käigukastil paika minna. Lõikasin selle eest ära ja sain käigukasti ja starteri paika.
Selleks ajaks oli ka vend koju jõudnud ja võttis ette käigukasti ja vahekasti ühendava kardaani lühemaks tegemise. Mina hakkasin paigaldama käigukasti tagumise otsa tuge. Muidugi ei sobinud see kinnitus, mis oli tehtud 3-käigulise jaoks ja tuli hakata seda ümber ehitada. Kui see oli tehtud siis kardaan käigukasti ja vahekasti vahele ja prooviringile. Sidur tahtis reguleerimist, kuna ei lahutanud lõpuni, aga sõita oli neljakäigulisega ikka tunduvalt mugavam. Ka starter sai väga hea. Kui varem oli starterit andes kogu aeg selline tunne, et aku on tühi ja ei jõua mootorit ringi vedada, siis nüüd võis esimene käik sees starterit anda ja vedas auto kohapealt minema.
Täna siis veel sidur reguleerida ja kabiini põhi kinni kruvida.
Loodame, et siis saab muretult sõita uue mootori leidmiseni.
Vasta
#77
Kas keegi oskab öelda kust saaks Tartu kandis osta võimalikult õhukest porolooni? Nii 1mm umbes. Tahaks laepolstrile uuenduskuuri teha aga otse riie peale liimides jäi iga väike kriim ja mõra papi sees läbi riide näha. Abakhanis pakutakse kõige õhemat vist 5mm, kardan et see jääks liiga paks.
Vasta
#78
Tartus selline hea koht nagu Sohvameister. Uuri sealt, vast saad abi.
Vasta
#79
Mina kasutasin oma "Muhu" uksepolstrite tegemisel ehituspoest ostetud laminaadi alla käivat "vaipa" (või mis iganes selle valge värginduse nimi on).
Vasta
#80
See laminaadi alla käiv vaip käis endal ka mõttest läbi Big Grin Ega sul pilte tulemusest ei ole? Uurin sealt sohvameistrist ka, tänan info eest.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne