[motamees]

Nüüdseks on porilauad küljes. Midagi praegu ümber tegema ei hakka. Eks aeg annab arutust.
Suured plekitahvlid porilaua seespool - on ainult aja küsimus, millal selt pragunema hakkab. Seibidega kinnitus kukub muidugi kiiremini läbi.
Sellepärast lõikasingi need rasked ja jäigad kinnitusvinklid küljest ära. Nüüd on porilaua kinnitus pehme. Kõik kinnituskohad annavad veidi liikuda, ehk siis ei teki selliseid pingeid, mis porilauast tüki kaasa võtavad.
Kogu auto külge (esiporikaitsed ja tagakinnitused/pikendused) on tükkidena lõigatud kaks veoka plastikporilauda. Väga sitke materjal, samas kerge.
   
Tagumised kinnitusrihmad tegin nüüd hoopis mootori soonrihmast. Sama tugev, kui koormarihm, aga kummeeritud. Lisaks on seda muidu võtta ja saab taaskasutada jälle ühe asja.
Rihma peale läksin selle pärast, et isegi metallkronsteinid pragunevad seal ära. Kett muidugi on iseküsimus. See aga läheb seal rooste ja roostevaba keti hinda ei taha vaadatagi.
Ilma tagumise kinnituseta aga ei lähe kohe mette. Piltidel on auto tagumine osa kõrge. Kui vedrustus läheb põhja, siis on rattad porilaua vastus. Järelikult ka porilaua ots vastu maad. Tagurdada nii pika porilauaga (ilma kinnituseta) on selle surm.
   
Kojamehe luua kundepoolne käivitusvõll oli täiesti roostetanud. Pidin sellega midagi ette võtma. Lükkasin seda tööd pidevalt edasi - ootasin midagi. Tasus oodata, nüüd sain täiesti kulumata tüki. Võll küll seisnud väga kaua ja kinni roostetanud. Pika pusimise (leotamise) peale sain ta aga liikuma ja nüüd täiesti korralik asi olemas. Muidugi ei piisanud ainult leotamisest. Tuli oli ikka lõpuks see, mis aitas.
   
Kui võllid paigas, siis saab armatuuri panema hakata.