Kuna öues on ...külm, siis võib pisut mula ajada. Või siis asjalikumat juttu. Täna sattusin kokku ühe sihukese asjaga, kus mõistus tahtis vahel kodust ää minna.. Nimelt on sõbral ca`30 a vana põka. Mootor ud-8, kast 51 ja tagasild ühe kahveltõstuki oma. Nüüd vahepeal selgus, et masina k-kast tolmab ja on ühesõnaga otsad andnud ses totaalses kuivuses. Hankis siis sõber teise kasti, seekord Gaz-53 oma. Sättis korda käsipiduri ja muud vidinad seal külges ning kavatses täna kasti ühendada mootoriga. Kast ja mootori vahel on ehitatud GAZ-i sidurikoda, kus sees vuhiseb vastav sidur. No hakkasime siis ühendama. Nagu vanasti ikka - üks mees üleval, teine all. Proovisime üks kord, siis teine kord, no ei lähe otsa - võll kergelt haakub kettaga, kuid edasi ei lähe. No mõõtsime poltide vahed ära - oli pisut nihkes paar auku. Ajasime avad paika - no ei lähe ikkagi. Vahepeal saime niipalju targemaks, et sidurikarter on masinale paigaldatud tagurpidi. See sellepärast, et mootori magneeto oleks muidu starterile ette jäänud.
Kui punnitamisest siiber sai ja keel vestile jõudis, otsustasin, et tuleb teha šabloon sellest karterist. Seal on ju keskmine ava, kuhu suht täpselt peab sisse minema k-kasti vedava võlli äärik. Kui avad ei klapi poltidega.... Noh, šabloon näitas, et me poleks seda kasti kunagi sinna otsa saanud - kolm ava kahest olid totaalselt paigast ära. Ainus lahendus - paigast ära avad täis keevitada ja uued puurida. Vot, selline kogemus.


Vasta

Ei isand Tift'i tehnikast eemale hoia ükski vägi. Endalgi tunne, et kui nädal aega pole sõrmi õliseks saanud, siis muutun rahutuks, kui pikemalt ei saa, siis hakkab psüühikale mõjuma.

Tolle põka kasti osas tekkis mõte, et kuna 53'e kast on olemas, siis sinna otsa läheks 53'e mootor nagu lupsti, polegi vaja midagi keevitada, ega puurida, ain't mootorit on vaja Rolleyes

Tervitades, IP
Vasta

(21-03-2013, 17:37 PM)Isapull Kirjutas:  Tolle põka kasti osas tekkis mõte, et kuna 53'e kast on olemas, siis sinna otsa läheks 53'e mootor nagu lupsti, polegi vaja midagi keevitada, ega puurida, ain't mootorit on vaja Rolleyes
Ei, noh, lugupeetud IP, mõte on hea! Ja siis valmis maalida plakatid "Tasuta mootorikütus Eesti iseehitajatele!" Või vähemalt Tallinna omadele .. ja-ja otse Toompääle Toungue !


Vasta

Kas oled ka mõelnud, et kas teed esilaaduri statsionaarse või paigaldatava ? Kui paksust materjalist sa plaanid need "sarved" teha ja kas tuleb 3 või 4 h-silindrit ? Kas plaanid teha nii, et saaks ka vahetada erinevaid riistu- kahvlit , sahka jne ?
Vasta

(21-03-2013, 23:06 PM)maitus Kirjutas:  Kas oled ka mõelnud, et kas teed esilaaduri statsionaarse või paigaldatava ? Kui paksust materjalist sa plaanid need "sarved" teha ja kas tuleb 3 või 4 h-silindrit ? Kas plaanid teha nii, et saaks ka vahetada erinevaid riistu- kahvlit , sahka jne ?
Päris palju küsimusi Smile! Kui arukalt ja vastavalt olemasolevaid võimalusi arvestada, siis peab see riist tulema niisugune, mida oleks võimalikult kerge eemaldada. Kuid peaeesmärk Bertale on siiski esilaaduriga majandamine. Peensusteni ei ole veel asi läbi mõeldud, aga mõned mõtted on.
Kõrgele see asi tõstma ei pea, kuid raami kergitama hakkavad kaks silindrit, vasak- ja parempoolne. Kallutuse osa on veel lahtine, kuid rohkem kaldun samuti kahe silindri poole. Eks seda näeb. Aeg-ajalt külastan üle-lombimaa iseehitajate foorumit ja uudistan, mida seal asjalikku tehakse. Ühe mehe tegemised on eriti meelepärased ja tal on ka tehtud traktor frontaallaaduriga, päris kena asjake. Momendil ei tea linki, kuid kui üles leian, siis lisan siia. Tema esilaaduri kuju ja konstruktsioon on asjalikud. JDCrawler`i töö
Riist ehk töövahend raami otsa võiks põhiliselt olla kopp, aga olen seda meelt, et sinna peaks saama ühendada ka muid asju. Kiirühendus võiks siis olla.


Vasta

Uhke töö tõepoolest aga miskipärast ei ole ta ära kasutanud tagasilla reduktorite kõrgust, et tõsta kliirensit ja on teinud raami hoopis silla alla..? Või polegi see riist põlluharimiseks mõeldud..
Vasta

(24-03-2013, 23:45 PM)maitus Kirjutas:  Uhke töö tõepoolest aga miskipärast ei ole ta ära kasutanud tagasilla reduktorite kõrgust, et tõsta kliirensit ja on teinud raami hoopis silla alla..? Või polegi see riist põlluharimiseks mõeldud..
Jah, sul on õigus, sellega põldu ei harita. Ilus väike abimees aias Smile. Aga see pole tähtis, ma olen täiesti sillas mehe oskusest asju teha nii, et ka väljanägemine on täiesti 5+!


Vasta

Vahva komplekt koos laaduriga see tõesti. Jäi silma, et selle kopa kallutuse silindrid ei käi nagu lõpuni sisse, või ehk on ikkagi väljaulatuv štokki osa värvitud kaugemalt, et jätab sellise mulje. Esimene mõte oli, et oi-oi, hakkab ju lõhkuma, aga vast sellise masina ehitanud meister ei teeks sellist viga. Laadur on aga tugev tükk saanud ja toimiks ka poole suurema masina küljes.

Tervitades, IP
Vasta

(24-03-2013, 23:51 PM)Tift Kirjutas:  Jah, sul on õigus, sellega põldu ei harita. Ilus väike abimees aias Smile. Aga see pole tähtis, ma olen täiesti sillas mehe oskusest asju teha nii, et ka väljanägemine on täiesti 5+!
Tift, ... see jutt on nüüd nagu väljakutse meile..Big Grin.
Vasta

(25-03-2013, 20:11 PM)maitus Kirjutas:  Tift, ... see jutt on nüüd nagu väljakutse meile..Big Grin.
Ega ma mõeld kedagi välla kutsuda.. Kui mõelda niipidi, et mõni aeg tagasi, sots-põllumajanduslikul ajastul, oli tarvis abimeest aeda ja oma põllule ja ei saand ega tohtinudki masinat ehitada niisugust...kenakest. Siis oli hea, kui traktor nägi välja nagu vanarauahunnik, siis ei sirutand selle järgi võimud oma pikka ahnet näppu.. Tänapäeval seda probleemi ei ole ja on ju kena, kui roostekihiga kaetud masin oleks vahest ainult disainielement, liikurtehnika aga omaks lisaks toimekusele ka esteetilist väljanägemist. Endal ilus vaadata ja kena teistele näidata Smile !


Vasta

(26-03-2013, 11:24 AM)Tift Kirjutas:  Endal ilus vaadata ja kena teistele näidata Smile !
Eks ma sinnapoole ka pürgin- täna nuputasin kuidas jalgealust võimalikult madalaks saada.
See JDCrawler`i töö inspireeris mind. Reversi kõrgus paneb "põranda" kõrguise paika ja võib juhtuda, et jalgealune jääb isegi madalamaks nagu Crawleril- kuidagi kindlam tunne oleks maale lähemal istuda ja ilusam ka. Selle Crawleri trakil aga ei meeldi mulle esisilla kinnitus- kuidagi nõrk ja mannetu tundub see sild seal kahe plekitüki vahel. Vähemalt oleks võinud tagumisele vinklile kolmnurgad äärtesse keevitada. Esilaaduri tala võiks ka toekam olla ja õõtshoob on sellise konstruiga täiesti mõttetu lk7. Kui sellisel asjal üldse mõtet on Smile.

Ups...see esimene poolt juttu võiks vist Marta teemas olla ..Smile
Vasta

Uurisin veel natuke seda Crawler`it. Üks tähelepanek on selline, et mootoril puuduvad padjad. Istub otse raamil. Samas ei ole ju patju ka ühelgi traktoril mis ilma raamita ehitatud on. Ei tea mis saaks kui teeks ka nii, et et panekski patju. Mis siis juhtuks ??? Vibratsioon-... siis on ju kõigil trakidel see vibra sees, bensakas peaks ju veel siledamalt käima kui diisel, - kas hakkaks midagi lõhkuma ka ? Igatahes patjade ärajätmine oleks kõvasti abiks õlipumba puka kasutamisel külje peal.
Teine asi on see, et ma ei suutnud leida Cawler-i põkal õlipaaki. On õliradikas , aga paaki ei leia. Ehk ei pannud tähele..? Või ei peagi seda paaki radika olemasolul olema?
Vasta

(26-03-2013, 22:34 PM)maitus Kirjutas:  Teine asi on see, et ma ei suutnud leida Cawler-i põkal õlipaaki. On õliradikas , aga paaki ei leia. Ehk ei pannud tähele..? Või ei peagi seda paaki radika olemasolul olema?

kuskil seal esimesel leheküljel oli juttu et see esilaaduri raam olla möeldud ka hüdraulikaöli "paagina" . ehk seepärast pole nö traditsioonilist paaki

_____________________________________
Kuldsete kätega soss-sepp.

Vasta

Ma tulin just oma mõistusega sama asja peale oma traktori suhtes... Smile. Ehh, ei suuda midagi uut välja mõelda Sad- seda raami sees paaki olin ma muidugi kunagi enne kuulnud ka kuskil Smile
Vasta

osadel kopplaaduritel ja ka kahveltõstukitel on kütusepaak ja hüdroõlipaak raami sees. Hea lahendus.
Patjadest rääkides - kui on kõik jäigalt, siis on hästi ja kui on kõik patjadel - pole ka paha. Kehvaks läheb asi siis, kui üritad osa patjadele panna - näiteks mootori esiotsa patjadele ja käigukasti jäigalt - hakkab lõhkuma siduri karterit. Olen ise näinud kahte sellist masinat. Üks oli Vurr enne ümberehitust. Sel oli sündides peal kahepütane diisel. Pärast mõnda sõitu oli karter tükkideks.


Vasta

Üks sõber oli hädas Nissan Laurel 1988 aasta autoga - mootoril kala sees ja "longab". Mootor on sel 6-silindriline diisel, reasmootor. Kuna ta on samasugune nagu Berta 4-pütane, siis mõtlesin, et tutvumise huvides oleks päris hea seda vigast lähemalt uurida. Ajaloost teadis sõber rääkida, et masin olevat pool aastat tagasi olnud kellegi lontruse käes värviuuenduses ning sattunud samal ajal mingitesse sekeldustesse ja kui sõber masina taas kätte sai, siis oligi mootoris kala sees - keegi enam ei mäletanud, kas ei töötanud teine, kolmas või neljas silinder, seda mäletasid aga kõik, et see tegi väga imelikku ja koledat häält.
Noh, hakkasin otsast harutama - kruttisin küljest ära igast vidinaid, et saaks plokikaanele ligi. Eemaldsin sisse- ja väljalaskekollektorite poldid-mutrid ja üritasin sisselaske oma ülespoole liigutada. See liikuski pisut plokikaanest eemale, umbes 25 mm laiusest pilust hakkas paistma midagi imelikku, just kolmanda silindri kohalt....Liigutasin kollektorit rohkem eemale ja tõstsin üles.... Kollektori kolmanda silindri kanalist lohises välja umbes 50 cm pikkune kaltsuräbal, teine ots oli kinni plokikaane avas!
[Pilt: kalts.jpg]
No mis ma oskan öölda SadRolleyes .. Olen alati olnud seisukohal, et kui on probleem, siis on need inimestevahelised, milles see tehnika süüdi on. Inimestevahelised probleemid tuleks siis ka vastavalt lahendada - no mine anna lõuga vai... miskit... Big Grin


Vasta

Kust see kalts sinna saada võis? Sisselaskekollektorist tõmbas sisse, aga kus see ots kinni oli, kas klapi vahele ka jäänud? Kui ikka kuritahtlik rikkumine see oli, siis sorry, aga normaalne see pole.
Tervitades, IP
Vasta

(29-04-2013, 23:39 PM)Isapull Kirjutas:  Kust see kalts sinna saada võis? Sisselaskekollektorist tõmbas sisse ja puristas läbi silindri väljalaskesse, uskumatu. Ehk keegi keeras pihusti maha ja toppis sealt sisse? Kus see ots kinni oli, kas klapi vahele jäänud? Kui ikka kuritahtlik rikkumine see oli, siis sorry, aga normaalne see pole.
No kuritahtlik see oli igatahes, isand IP. Ühufiltrist läheb kummist õhutoru sisselaskekollektorisse, kinnitub mõlemas otsas klambriga. Tõenäoliselt oli see kalts seal kollektori otsast sisse lastud ja seal ta siis oligi, ummistades õhu sissevoolu silindritesse. Ei olnud läinud läbi silindri, ei olnud. Jämedam ots oli siis kinni imetud plokikaanes olevasse õhukanalisse, teine ots lipendas siis selles jämedas torus...


Vasta

Arvan, et kui see kalts eemaldada käib asi nagu viiul Wink. Selle kaltsuga tuleb meelde enda kogemus, kus sugulane sai hea odava raha väga vähe sõitnud Iž-i mootori, odavaks tegi ta selle, et ringi ei tahtnud teine hästi käia, pool ringi ühtepidi ja teistpidi. Hakkasin siis asja uurima ning peale silindri mahavõtmist avastasin väntvõlli vahelt kaltsu. Ju oli keegi selle kusagile augu ette toppinud ja siis millalgi ringi ajanud ja kuidagi tiris kolb selle vända vahele.
Vasta

(29-04-2013, 23:49 PM)lauren Kirjutas:  Arvan, et kui see kalts eemaldada käib asi nagu viiul Wink.
Täna lähen seda Laurel`it kokku tagasi panema. Kas ka käivitada jõuab - eks seda näeb.
Vahepeal on juhtunud dramaatiline juhtum Berta teemas - nimelt tuleb tunnistada, et isand maitus oma teadmistejanus on välja otsind sellise vea, et paneb kukalt kratsima. Kõigepealt raputasin tuhka pähe endale ja kui sellest siiber sai, siis hakkasin otsima, mida edasi teha. Üles kerkinud viga peitub arvutustes, ehk siis andmetes - nimelt, kui Multicar`i tagasilla ülekandearvu lugesin, siis jäi mu suuresse kahe silma vahesse selline asi, et kui tõstad üles ainult ühe poole, siis saadki vale arvu - üks pool ju pöörleb kaks korda kiiremini, oleks aga pidanud üles tõstma mõlemad pooled ja lugema pöördeid mõlema poole üheaegsel pöörlemisel...või siis saadud arvu korrutama kahega... Aga vat jahupea ei jagand matsu lahti, pärast oleks imestanud lolliks, et krt miks masin ei liigu nii, nagu arvestatudBig GrinBig Grin . Siinkohal muidugi tänud isand maitusele, et kotermanni avastas ja veel väga parajal momendil Smile !
Kuna diferentsiaali alt tilkus õli nagunii välja, siis võtsin selle seadeldise tagasillast välja. Siit selgus, miks Multicar`i tagasild pöörleb teistpidi, kui tavalistel masinatel. Nimelt on sellel sees vahevõll - skeem siis selline - alguses vedav võll, mis on haakumises tavapärase taldrikuga. Taldrik asub võlli külges ja temaga samal võllil istub väike sirgete hammastega lai hammasratas, mis omakorda suhtleb suure hammasrattaga, mis on kinnitatud satelliitide kojale, kus tavalistel pesitseb taldrik. Vot see vahevõll siis muudabki pöörlemise suunda.
Niisiis, kuna tõde on selgunud, siis üldiselt on Multicar`i tagasilla reduktori ülekandearvuks 7:1 . Ehk siis täpselt poole aeglasem, kui kasutasin arvutustes. Mis tähendab, et tuleb hakata kaaluma erinevaid variante asja parandamiseks. Kõikse lihtsam oleks PM Kaubamajast osta 2:1 reduktor ja vahele virutada, see sinna sobiks imehästi... aga rsk maksab rohkem, kui terve Berta siis, kui valmis on ! Miskine 490 euri!!
Üks sobiv aga väga töömahukas variant on, et differ ringi teha. Sinna sobituks päris kenasti UAZ-i peaülekanne, mõõtsin asja ja mõõtudelt nagu sobiks taldrik selle hammasratta asemele. UAZ-i ülekandearv kiiremal sillal on 4,6, mis klapiks juba enam-vähem... Ainult teo tarvis pesa tegemine on paras peavalu... Terve korpus on malmist, selle keevitusega saaks hakkama.... See on väga intrigeeriv variant, raskem, aga samas huvitav kah. Muidu lohisevalt pikk originaalreduktor muutuks ka lühemaks...


Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne