ETK Olympia, No 3703, 1939, Eesti toode
#1

Tänu kaasvõitleja Meelisele tekkis võimalus oma valdusse saada ETK mudel Olympia. Hiljuti pakuti teises teemas ETK varasematest ratastest, et peale antud isendi ei ole teada ühtegi säilinud ETK mudelit "Olympia".

Kajastan siinkohal antud isendit eelkõige pildilise materjali läbi. Jalgratas on säilinud "rikkumata" kujul ehk ühtegi "vale" detaili (peale nõukogudeaegse numbrimärgi) küljes ei ole, kuid kogu ratas on üsna tugevalt roostes. Puudu on eelkõige pisi- ja iludetailid, kahjuks nende hulgas ka esisilt ning porilauakaunistus. Õnneks on raamil hästi säilinud püsttoru värvkate koos seal oleva embleemiga ning loetav on ka tööriistataskul olev embleem. Esihark ETKle tüüpilise paindega.

[Pilt: paremaltmg8051.jpg]
[Pilt: vasakultmg8048.jpg]

Raami nr 3703
[Pilt: raaminrp4010462.jpg]

Embleem raamil on ülihästi säilinud:
[Pilt: embleemp4010489.jpg]

Tööriistakastil on samuti kiri "Olympia" ning valge äärisjoon:
[Pilt: kastvasp4010509.jpg]
[Pilt: kastparp4010458.jpg]

Kaunistustest on veel nähtavad porilaua keskel olnud laia ilutriibu jäänused:
[Pilt: ilujoonporikalp4010518.jpg]

Esisilt on kahjuks puudu. On alles sildikruvid ning ülemise kruvi all on ka tükike silti. Värvi poolest tundub olema messingust. Huvitav asjaolu, et sildi tagune raami osa on värvitud punaseks ning mulle tundub, et mitte ümberringi, vaid ainult ristkülikukujuline ala sildi taga. Võib-olla oli väljalõigetega silt, millel paistis ka taust (a la Leutner)?
[Pilt: sildikruvip4010478.jpg]

Esirumm Union:
[Pilt: esirummp4010495.jpg]

Kodarad Union:
[Pilt: esikodaradp4010472.jpg]

Tagarumm Torpedo:
[Pilt: torpedop4010498.jpg]

Sadul Lepperi pehmekatteline 1x vedrudega mudel:
[Pilt: sadulp4010463.jpg]

[Pilt: sadulp4010464.jpg]

Esipiduri konstruktsioon on eriskummaline, kuid ilmselt siiski algne. Porilaual on mingil põhjusel väga suur väljalõige esipiduri kohal - porilaua saaks eemaldada pidurit lahti võtmata.
[Pilt: esipidurp4010506.jpg]
[Pilt: esipidurp4010480.jpg]
Vasta
#2

Suurepärane leid! Õnnitlen!

Nüüd jääb üle otsida ainult esisilt ning ratast ehitama hakata. Minu restaureerimisekogemused ütlevad, et siin saab jätta alles märgatava osa originaalvärvist - eelkõige embleemi ja kaunistused - ja teha värviparandusi nii, et asi jääb üsna ühtlane. Galvaanika, muidugi, tuleb siin uuesti teha, aga vast ei ole siin embleeme ja kaunistusi ka galvaanika peal säilinud.

Lõpetasin täna just ühe 1940.a. Sirius Triumph'i restaureerimise sarnases tehnikas.

Igatahes - jõudu tööle!

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#3

Mina ei õnnitle! Ei ole selline inimene, kellele teiste kordaminekud ja edusammud siirast rõõmu valmistaksid. (Üldse jääb segaseks, et kui kellegi on juba vedanud ja õnne olnud, miks seda juurde soovitakse, mingi ebausu värk, et selle kordaminekuga õnn otsa ei saaks?)
Kirjutasin jah, et pole teada (rohkem) ühtki ETK Olympia mudelit, st ei tea kedagi, kes teaks.
Igatahes väga tubli, et pildid üles panid. Seda väljalõikega sildi varianti mina ei usu. Seni lähtume ikkagi nendest sinivalgete triipudega Olympia siltidest, mis mõnede meeste sildikogudes ilutsevad. Ja nüüd oleks vaja , et Sa mõõdaksid sildiaukude vahekaugused ja siis Hindrek mõõdab oma siltide aukude vahekaugused ning siis on näha, kes pakub rohkem - kas Indrek või Hindrek!
Lappasin siin kiiruga foorumis olevaid ETK-de pilte, aga oma versioonile vastust ei saanud selle raamikaela värvimise kohta, hulga mudeleid on kiirtega Luksusmudelid, osa muidu imelikud oma värvilahendustelt ja kaunistustelt (lähtuti ilmselt põhimõttest, et pole tähtis, mis värvi kass on, tähtis on, et ta hiiri püüaks). Katsun vaadata oma ETK meesteka jäänust, vb näen seal mingit analoogiat antud mudeli kaelaga.
Porilaua suur neljakandiline auk viib mõtte trossajamiga esipidurile, vb on pidur ikkagi vahetatud (kinnitus esihargile on tõesti imelik) või võeti olemasolev porilaud olemasoleva auguga.
Kodarad on jällegi ristikheinalehega, mis viitaks Berg - Unioni tehasele. Olen siin ennegi kurtnud, et on mul üks tuttav mees, kelle vanaema väidetavalt valmistas ETK tehases päevast päeva jalgrattakodaraid, huvitav, miks ta need ristikulehed sinna otsa tegi?
Huvitav, kuidas sellised roostes raamid oblikhappes vannitamisele reageerivad? Militaarkoli fännidel tuleb roostes kiivrite jms töötlemisel ikka väga huvitavaid ja silmarõõmustavaid pilte välja.
Vasta
#4

Väga põnev leid ja hea et värvitud embleem loetavana säilinud on! kuidas seda pidu küll rikkuda? Raam 3703 paaritatud 39. aasta Torpedoga- ilmselt siis väga alguses, võibolla lausa 1. jaanuaril pohmas peaga. Teadagi, mis kvaliteediga toodangut nii saadakse! Vaadatagu või kogu seda roostet!
Huvitav, mitu ratast tehas aastas suutis valmistada? Valdol on Original 6262 samast aastast (ja läigib kui juudas), samas Onumeelisel 6070 hoopis 40. aasta toodang.

Diagnoos: ahvivaimustus. Sümptomid: põhjendamatu optimism.
Vasta
#5

Hindreku Olümpia sildiga leidub tõepoolest ühiseid jooni, ka seal on ülemise needi kohal suurem poolkaar ning mõlemal pool kõrval veel ka väiksem. Säilinud tükil on täpselt üks suurem poolkaar ja selle kõrval üks väiksem.
Kui materjal on messing, kas siis võiks olla silt hõbetatud? Õnneks on lihtne silt, saab vajadusel lihtsa vaevaga identse replika teha.
Sildi "Kassi kauguste" mõõtmine ununes taas kord, õhtul ehk tuleb meelde.
Vasta
#6

Samas, milleks hakata replikaga jändama ?
Arvan et sildi omanikul on kindlasti puudu mõningad sellised asjad mis sinul "üle on" (tõelise kollektsionääri sõnavaras muidugi sellist väljendit ei eksisteeri).
Näiteks ise olen üüratult tänu-ja-loodetavasti-mõningaid-muid-vidinaid võlgu pikemat sorti Toomase-nimelisele härrasmehele selle "väikese" auguvahega "FRANCE. Made in french" korraliku raamisildi eest".

Suur Kombinaator
www.tsiklitall.ee
Vasta
#7

68 mm on minu pakkumine
Vasta
#8

(02-04-2012, 20:56 PM)indrek Kirjutas:  68 mm on minu pakkumine

Väga hea, nüüd on pall Varbola meeskonna väljakupoolel. Silt peaks aga olema alumiiniumist, mitte messingist ega hõbetatud. Huvitav, et hindrekul 3 erineva värvilahendusega Olympia silti.

Vasta
#9

Siin terasemad naasklid (ksf! Tolmuaff) juba korra mainisid antud tallapressi 39-nda aasta tagarummu, teema pealkirjas käib jutt 38-nda aasta rattast, mida sellest arvata?
Vasta
#10

(03-04-2012, 19:53 PM)kass Kirjutas:  Siin terasemad naasklid (ksf! Tolmuaff) juba korra mainisid antud tallapressi 39-nda aasta tagarummu, teema pealkirjas käib jutt 38-nda aasta rattast, mida sellest arvata?

Nagu üldteada, alustas ETK jalgrataste tootmist 1937. Tootmismahtude järgi võib otsustada selle järgi, et raaminumber 6262 näib pärinevat 1939. aastast, 7111, 7344 ja 7411 aga juba 1940. aastast. Oletada võib ka, et selsinasel 1937. aastal alles tootmist kävitati ja väga suurt mahtu ei olnud; samuti on tõepärane, et 1939. ja 1940. aasta tootmismahud võisid ületada 1938. aasta mahud, kuna alguse asi on aluse asi ja masstodang tuleb ju siis, kui kõik on käivitunud.

Nii usun, et 3703 võib tõepoolest olla juba 1939. aasta algus. Samas tuleb lisaks arvestada ka seda, et Torpedo-rummu aastaarv ei pruugi tähistada ratta valmimist - nii nt minu Original (6262) kui ka Eteka (7344) kasutavad mõlemad 1938. aasta Unioni esirummu. Unioni esirummu koonusel on nimelt ka aastaarv sisse löödud....

Seega oletan, et
0-900 (või isegi vähem) -1937
900-3600 - 1938
3600-6200 - 1939
6200-8500 (või isegi pikemalt) - 1940
? - 1941


Seda saaks muidugi täpsemalt uurida - Riigiarhiivis on säilinud paljude omavalitsuste jalgratta registreerimise registrid sellest ajast. Kui eeldada, et rattad poes pikka aega vast ei vedelenud, siis saaks registreerimisaja ja raaminumbri kõrvutamisel kätte huvitavaid andmeid. Olen sellisele uurimistööle mõelnud (fondi numbridki mul välja kirjutatud), kuid minu laiskus (suur töökoormus ja tegelemine muude asjadega) pole võimaldanud senini seda uurimistööd realiseerida.


Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#11

Raini lehelt 1937 a. ajalehejuttu, mis muidugi ei tähenda, et see 1000 tk 1937 valmis tehti, aga kui mai lõpuks oli valmistatud esimesed 200 - 300 tk (palju siis tegelikult?), ....

1937. aastal rajati metallitehaste juurde jalgrattaosakond ja veebruaris alustati jalgrataste valmistamist. Mai lõpuks oli valmistatud juba 200-300 jalgratast, päevas lasti müügile keskmiselt 15-20 ratast ja kogutoodanguks kavandati sel aastal 1000 jalgratast (nõudmine nende järele oli pidevalt suurem, kui valmistada jõuti). Kõik jalgrataste üksikosad - peale mõnede välismaalt imporditud patenteeritud detailide - toodeti oma tööstuses.
/Päevaleht 26.05.1937, Waba Maa 26.05.1937 jm/

Vasta
#12

Äkki toodeti eestis suurem osa jalgrattaid n.ö. "hooajaks". Korraga suurem partii ja siis vastavalt vajadusele laotäienduseks ? See seletaks ka raamide numeratsioonihüppeid ?

P.S.: 1938 on vist Indreku näpukas ?

Suur Kombinaator
www.tsiklitall.ee
Vasta
#13

Olen nõus, et 1939 on palju tõenäolisem, aga kes ei tahaks oma ratta vanusele mõnda aastat juurde liita?
Vasta
#14

(03-04-2012, 23:58 PM)indrek Kirjutas:  Olen nõus, et 1939 on palju tõenäolisem, aga kes ei tahaks oma ratta vanusele mõnda aastat juurde liita?

Mis aastaarvu kannavad Unioni esirummu koonused? 1938? (Neid kasutati veel 1940.a. rataste komplekteerimisel, ju oli suur ports esirumme soetatud.)

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#15

(04-04-2012, 00:01 AM)valdo Kirjutas:  Mis aastaarvu kannavad Unioni esirummu koonused? 1938?
Selgus, et ei koonustel ega võllil pole mingisuguseidki markeeringuid. Võimalik, et on vahetatud. Rummu pole välja puhastanud, kuid sealt aastat leida vist loota ei ole.
Vasta
#16

(04-04-2012, 00:23 AM)indrek Kirjutas:  
(04-04-2012, 00:01 AM)valdo Kirjutas:  Mis aastaarvu kannavad Unioni esirummu koonused? 1938?
Selgus, et ei koonustel ega võllil pole mingisuguseidki markeeringuid. Võimalik, et on vahetatud. Rummu pole välja puhastanud, kuid sealt aastat leida vist loota ei ole.

Minu kogemus ütleb, et Unioni esirummul on aastaarv koonustel, võllil ja rummul ei ole.

Muidugi pole seegi välistatud, et sisse toodi nii toorikrumme (ilma sisuta) ja sisuga rumme ja aastaarv on peal vaid viimastel. Treimistsehhid olid ju Eesti suurtes rattatööstustes olemas kõikides.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#17

Koonused võivad olla vabalt ise tehtud. Tundub, et materjal ei ole päris võrreldav suurtööstuse omaga, sest laagri tööpinnalt on hakanud metall kiududena eralduma.

Tagumiselt porilaualt leidsin tüüpilisest kohast samuti embleemi, õigemini selle jäänused. Tundub, et õnneks on kujunduselt identne raami peal olevaga. Fotol on embleemi koht niisutatud, et paremini näha oleks. Ülal keskel on näha ilutriibu katkestus.
[Pilt: tagporembleem.jpg]
Vasta
#18

(03-04-2012, 21:26 PM)Ostap Bender Kirjutas:  Äkki toodeti eestis suurem osa jalgrattaid n.ö. "hooajaks". Korraga suurem partii ja siis vastavalt vajadusele laotäienduseks ? See seletaks ka raamide numeratsioonihüppeid ?

Seda hooajalist tootmist on tootjad ajalehes kurtnud seoses sellega, et oleks võimalik toota palju rohkem, luua juurde alalisi töökohti jms, kui ainult saaks väljamaa tallapresside sissevedu piirata tollide ja teiste meetmetega (midagi vististi 39 aasta lõpus hakatigi rakendama).

Raamikaela sildialusest punasest värvist. Minu fantaasialend oleks selline, et kogu muhvidevaheline raamikaela osa võiks olla punane olnud. Originalidel (keskmistel mudelitel, ütleme nii) teatavasti oli kasutusel nii punase kui valge taustaga raamitoru embleemide all (sadulatoru vesipildi ja raamikaela metallsildi alune), midagi näha ka 39 aasta reklaami pildilt.
http://eag.vanatehnika.ee/Rattad/jretk_kat1939_03.jpg
mudelid 15 ja 16.
Kui väga tahta ja kaua vaadata, siis enne teadvuse kaotamist hakkab midagi punast ka Olympia mudelite 7 (eriti mudeli 7) ja 8 raamikaeltelt paistma
http://eag.vanatehnika.ee/Rattad/jretk_kat1939_04.jpg
Ksf! Valdo erakogus selliste värvilahendustega ETK mudeleid minuteada taastatud/kohendatud kujul ei leidu, seega on see erakogu ebatäiuslik ja puuduline! Sad

Vasta
#19

(04-04-2012, 10:50 AM)indrek Kirjutas:  Tagumiselt porilaualt leidsin tüüpilisest kohast samuti embleemi, õigemini selle jäänused. Tundub, et õnneks on kujunduselt identne raami peal olevaga.

See oli tollastel rattatootjatel tegelikult suur tava. Kui vaadata minul origininaalvärvides ja originaalembleemidega säilinud ETK rattaid (meeste Original, naiste ETEKA, osalt ka naiste Original, mille embleemid küll uuendasin), siis seal on just seda tava kasutatud. Seetõttu on piisav alus arvata, et ka Olympia empleemid olid üksteisega sarnased.


Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#20

(04-04-2012, 15:49 PM)valdo Kirjutas:  
(04-04-2012, 10:50 AM)indrek Kirjutas:  Tagumiselt porilaualt leidsin tüüpilisest kohast samuti embleemi, õigemini selle jäänused. Tundub, et õnneks on kujunduselt identne raami peal olevaga.

See oli tollastel rattatootjatel tegelikult suur tava. Kui vaadata minul origininaalvärvides ja originaalembleemidega säilinud ETK rattaid (meeste Original, naiste ETEKA, osalt ka naiste Original, mille embleemid küll uuendasin), siis seal on just seda tava kasutatud. Seetõttu on piisav alus arvata, et ka Olympia empleemid olid üksteisega sarnased.

Ehk värskendaksid mu mälu, vaadates ehk Sinu erakogu teisi originaalvärvides ja originaalembleemidega jalgrattaid...Milliste tootjate jalgratastel veel see "suur tava" (tagaporikal ja sadulatorul ühesugune embleem) esines? Kas "suur tava" on väga palju vähem, kui "ülimasslevinud" Toungue .
Endale ei tule esimese hooga peale ETK ja Monargi rohkem midagi pähe.

Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne