[nunu]

Jääb mulje, et see va druzba ongi venelaste looming.
Vast enamus maailma tootjaid tulid nii umbes 1949 kuni 54 välja ühe mehe kettsaagidega. Ja need olid kohe madalate käepidemetega. Näiteks Stihl. See vist üks varasemaid või siis Husqvarna tegi esimese sae 1959 ja see oli juba kohe tänapäevase väljanägemisega:

Siin veel paras hulk selle ajastu saage, s.h ka druzba kõigist teistest erinevana
Küll oli aga venelastel juba 1935 olemas elektriline kettsaag üsna kõrgete käepidemetega:

Siia lõppu veel üks plakat aastast 1948

Kas tegemist Venemaal toodetud saega...
...mine võta kinni.

---

Ja kui lugeda läänepoolse maailma foorumitest druzba kohta, siis keegi ei viita analoogidele, küll aga viidatakse vene karule, kes sellise sae operaatoriks peaks olema

[aavu]

Siia lõppu veel üks plakat aastast 1948

Kas seda voolikut mööda saabub saesse bensiin, suruõhk või hoopis elektrisärts? Võimalik, et kunstniku fantaasia!

[Wiki432]

Minu eelmise posti teisel lingil on väidetud, et edukalt kasutati elektrisaagesid. Seda isegi kõrgendatud sagedusega vahelduvvoolu energial. Nii, et pilt võib päris õige olla. Elektrilist agregaati oli lihtsam kopeerida ka, kui põrisevat.

[nunu]

Ettevaatlikult väidan, et venelaste esimene sisepõlemismootoriga kettsaag oli 1955 masstootmisse läinud druzba, varasemad kõik elektrilised. Aga andmed on tegelikult kontrollimata.

[karvik]

Kui originaal kondet ei leidu, siis peaks olema ta 0,1 mikrot ja 400v elektrolüüt.

Elektri saagi kasutati jah kunagi päris palju. Kõrgendatud sagedusega saed sai teha kergemad kuna oli lihtsam mootori pöörded üles ajada ja sai kasutada väiksemat mootorit. sagedus muundur oli ka kusagil oma ligi ja muundurisse tulnud pinge lang ei seganud niipalju tööd kui otse oleval masinal.
Eelis oli ka see, et kui mees voolu alla jäi siis oli mats ja mees lendas saest eemale. Tavasageduse külge kippus kinni jääma.
Selle jutu rääkis mulle mees kes oli elektri sae brigaadi juht.

[nokitseja30]

Uurides neid ajaloolisi saagede pilte siis tundub prantslaste saag PPK80 ja sakslaste hilisem sthil suhteliselt sarnase ehituse/lahendusega - Druzbaga.
Kui druzba leiutaja/kopeerija oli vangilaagris või Siberis siis võis olla tal raskest töös selg juba haige. Sellest ka selline kõrge käepide......

Samas on kah huvitav teada mis on sellest druzbast veel tehtud?
Palju on tehtud võrri taolisi liikureid, kardile mootor peale pandud jne
Kuskil kõrvujäänud, et druzba mootoriga vints, vist isegi tööstuslik?

[Daff]

Mingitel andmetel Družba, ehk mootorsaag "Sõprus" on tehtud sakslaste käest sõja ajal pihta pandud sae järgi. Kusjuures suht väikeste muutustega, peaaegu identne. Seda juttu lugesin kusagilt netiavarustest, ning võrdlevad pildid olid ka välja pandud, üritan uuesti üles otsida.
Siin küsiti, et mida on sellest Družbast veel tehtud.
NA ajal sai käidud Tšeboksarõ vangla muuseumis, seal oli selle sae baasil tehtud mobiilne helikopter, mille valmistamiseks oli inspiratsiooni saadud vist Karlssoni käest.See käis rihmadega selga ja propelleri läbimõõt oli ca 50cm. Ohvitseri sõnul olla sellega üle aja putkatud, aga juhtimis süsteemide puudulikkuse tõttu oli lendur vastu mingit takistust põrutanud.

[nokitseja30]

Lisaksin soomekelk.
Kindlasti aiatraktor. Särekamootorist juba traktor tehtud siis asi võimsamast teha.

[kopraonu]

Wiki423 poolt on hea algus lahti tehtud. Ma usun,et tõde on pigem kahe vahel ehk 50:50. Usun,et aluseks võis olla üsna vabalt miski sõjakäigus saadud sae mudel ja ülejäänud täiustati ise edasi. Siiani pole ma Družbale analoogset lääne saage leidnud kusagilt ja ilmselt kõige loogilisem ongi,et see sündis rasketes oludes, kus kasutati mingit olemas olevat toorikut.
Päris algset Družbat pole paljud näinud ,isegi kogenud ja väga vanad metsamehed pole sellega eriti kokku puutunud.

[Talupoeg taluja]

Druzba mootori baasil on tehtud kõikvõimalikke aparaate. Ise olen teinud kümmekond traktori käivitusmootorit. Üks eksemplar on siis isegi suure kaarega jõudnud lugupeetud sepp-kollektsionääri Näkisepp juurde. Teda külastades nägin seda näituseplatsil .... Hetkel ei leidnud pilti üles.
Ise leidsin suvel selle esimese (minu andmetel) Druzba sarved koos tuulekojaga. Samasugust nägin lapsepõlves kivihunnikus,kuid tookord polnud mul aimu,millega täpselt tegu. Ka isa mäletab,et neid esimesi Druzbasid polnud juba 60 ndate aastate alguses,kui ta Metsakombinaadis saage remontis.

Nüüd pildid leiust:

[aavu]

http://ligimesekaitseks.blogspot.com/201...a-aja.html
http://soomets.blogspot.com/2011/03/kou-...-2011.html
Tuletõrje prits, õigemini ujuvpump vee hankimiseks.
Karlssoni propeller.

1929. aastal patenteeris Andreas Stihl kettsae, mis oli miskipärast äravahetamiseni sarnane 1947. aastal Boris Kaburi "leiutatud" Druzba saega

http://www.kalale.ee/sisu/NCw3MjI2MTIsMSwwLDE/
Ja siit ka ajalugu: http://www.stihl.com.au/static/geschichte/30er.htm

[Isapull]

Družbal kõrge käepide selleks, et metsa ei jääks nabakõrguseid kände ja kui lumi paks , siis suvel veel kõrgemaid, mida kirvega vehkides ja "sulle-mullega" saagides juhtuma kippus. Geniaalne leiutis. Kui see nii oli, võis keegi ratsettepaneku eest ka preemiat saada.

Tervitab, IP

[metsakohin]

Kerge googeldamine annab mõned vihjed:
esimene
ja
teine

[Daff]

Siin esiplaanil ongi need iludused mille abil Družba "leiutati".

[nokitseja30]

Siin esiplaanil ongi need iludused mille abil Družba "leiutati".

Leia 10 sarnasust....
Arvan et tühjalt kohalt ta seda ei leiutanud, pigem töötas välja.


Kas keegi on seda saage käivitanud miskit muud moodi kui käsistarteriga?
Endal puudub momendil korralik käsistarter. Üks idee mis praegu peas - eemaldad hambumis muhv ja siis padrunvõtme ja trelli abiga.

---

vints http://www.youtube.com/watch?v=Ir39daR1HCY

[Daff]

Lisaseade Družbale, vints. Kahjuks mittekomplektne. Alla käis sellele abinõule kihvadega kinnitus, mille abil sai teda kännu külge kinnitada.

[ahtos]

Muruniidukitel olid peal need ja ka lattniiduk oli olemas selle mootoriga tehase toodang.

[nunu]

Vaevalt, et endises NLiidus on seeriatootmisse jõudnud mõni väikese töömahuga mootor, millele ei leiaks lääne pool juba varem kasutusel olevat analoogi. Samuti on olemas sadu varaseid saage, millel samasugune jõuülekanne ja lati pööramise sõlm nagu druzbal. Aga minu meelest on tema juures unikaalne just võimalus sirge seljaga puid langetada.
Läänemaailmas osati viiekümnendatel juba palju kompaktsemaid ja kergemaid mootoreid toota ja mindigi seda teed. Druzba puhul tuli väljatöötajal leppida robustse ja kohmaka agregaadiga, millele siis (vangilaagri oludes!?) nutikas mees pikad sangad külge monteeris. Tegelikult geniaalne ju.

[aavu]

Aga minu meelest on tema juures unikaalne just võimalus sirge seljaga puid langetada.
Tegelikult geniaalne ju.

Olen lapsena seda saagi veidi kasutanud ja mulje jäi kapriissest ja puu sees viltu kiskuvast riistast. Ehk polnud saag kõige korralikum ja minu vilumus olematu. Just see sirge selg keti tasapinnast väga kaugete käepidemetega on minu arust põhjus, miks saag viltu kisub. Mul tuli põlv abiks võtta toetuspunktiks, et vähegi otsem saetee tuleks.

[Raudpats]

Olen lapsena seda saagi veidi kasutanud ja mulje jäi kapriissest ja puu sees viltu kiskuvast riistast. Ehk polnud saag kõige korralikum ja minu vilumus olematu. Just see sirge selg keti tasapinnast väga kaugete käepidemetega on minu arust põhjus, miks saag viltu kisub.

Kui kett on korralikult teritatud, siis ei kisu viltu. Ja ketti on vähemalt kahte tüüpi - originaal on sirgete hammastega ja väga levinud. Aga hilisemal ajal tulid juba L või J kujulise hambaga ketid ja nendega oli palju parem saagida. Aga siis kohe tulid ka Partnerid ja venelaste endi aretis Taiga, nende uut tüüpi kettide aeg oli õige lühike. See uut tüüpi kett tuli vist koos Ural saega kasutusele, väga kindel selles ei ole.