[mossepower]

Ma praeguse süsihappegaasivastase võitluse taustal ei saa meenutamata jätta, et veeaur on kah kasvuhoonegaas. Mis tähendab, et vesiniku põletamine pole päris nii kristallpuhas protsess kui näidata soovitakse.

Pealegi saab vesinikku kas elektrolüüsi abil veest või keemiliselt metaanist.
Esimesel juhul on vaja elektrienergiat, ja kuivõrd protsess on väiksema kasuteguriga kui 100 %, tuleks võimalusel elektrienergiat otse kasutada.
Teisel juhul läheb elektrit muidugi palju vähem, aga protsessi kõrvalsaadusena tekib misasi? -- kogu progressiivse inimkonna surmavaenlane süsihappegaas.

Mis puutub vesinikutanklate võrgu rajamisse, siis see on kindlasti võimalik, kuid ei maksa arvata, et sama lihtne ja odav kui "pentsukate" püstipanek. Sest ei bensiini ega diislikütust ei ole vaja hoida -253 Celsiuse kraadi juures (vedelana) või mitmesajabaarise rõhu all (kokkusurutuna). Pealegi ei ole bensiini ega diislikütuse puhul difusioonimure kuigi suur.
Ma ei taha selle jutuga öelda, nagu vesinik energiaallikana kuhugi ei kõlbaks, vaid seda, et selle kasutamine aitab roheluses vähem võita kui reklaamijad räägivad, ja iga kilovatt-tund hakkab kallimalt kätte tulema kui praegu.

Veeaur kui kasvuhoonegaas on ka nii bensiini- kui diieselmootori tööga ja igasugu fossiilkütuse põletamisega kaasnev saadus samamoodi nagu vesiniku põletamiselgi. Kui meil on hetkel niikuinii juba olemas kaks paha jääkainet veeaur ja CO2, siis rohevesiniku kasutamisega fossiilkütuste asemel saame ühe pahalase likvideerida.

Keskkonnasäästlikule (rohelisele) vesinikuenergeetikale ülemineku eeldus ongi see, et vesinikku toodetakse tuule- ja päikeseenergia jms. CO2 emissioni vabast elektrienergiast, millest suur osa jäetakse muidu üldsegi kasutamata. Nt. kui praegu lülitatakse osad tuulegeneraatorid v. päikesepaneelid välja kuna elektritarbimine on madal ja "tuult või päikest on liiga palju", siis H2 tootmise võimalusega saab ka selle muidu kaotsi mineva roheenergia salvestada. Seejärel seda rohelist vesinikku saab omakorda tipptarbimise ajal samas süsteemis teistpidi jälle elektritootmiseks kasutada või ka veinikkütusena kütuseelemendiga autos.

Muidugi on selline tehnoloogia palju kallim kui fossiilkütuste põletamine. Aga üks täiesti loogiline ja arusaadav eeldus tuleviku silmas pidades on siinkohal ka see, et odavate fossiilkütuste "pidu" saab varem või hiljem niikuinii läbi ning vaja on alternatiivseid energiaallikaid. Vesinikuenergeetika koos salvestamisvõimalusega on väga hea meetod kuidas tasakaalustada päikese- ja tuuleenergia tootluse kõikumist.

Fossiilkütuste peo näitena naudin hetkel meil olevat võimalust, et nt. sõita vana 1000 eurise turuväärtusega diisel VW sõiduautoga nii, et kütusekulu on 8 eur/100 km kohta. Ma olen üsnagi veendunud, et 50 aasta pärast on selline "luksus" samasugune märg unenägu nagu meile hetkel tagasivaadates 1960ndate teise poole USA olematu kütusehind ja maanteelaevadega sõitmine.