Kas ostaksid endale elektriauto?

(12-08-2021, 21:21 PM)miniest Kirjutas:  Elektriautod on keskaegne igand ja vöikski sinna jääda, vesiniku küttel töötavad kolbmootoriga autod on tulevik. 
...

Ma siiski julgen avaldada arvamust, et mõistusevastaselt keeruka ehitusega ja ebatöökindel kolbmootor on jõuallikate ajaloo umbsool ja kaob sellisena üsna varsti ajalukku.

Elektriajamid tulevad vältimatult, kui nendega ei kaasne mõnda meile veel teadmata negatiivset kõrvalmõju. No, et keeravad tuksi tšakrad või rikuvad auraspektrid. Või avavad diimensioonidevahelised portaalid valimatult. Ja ma olen siin täiesti tõsine - me ei tea veel paljusid asju! Ka mikrolaineid peeti alguses kaunikesti kahjututeks.

Küll on hetkel ebaselge, kuidas me elektrit tulevikus toodame. Siin võib küll olla vesinik hea salvestusvõimalus.

Isiklikult vaatan hetkel passiivselt ringi mõne mõistliku hinnaga poolelusa, kuid sõidukõlbmatuks muutunud elektrika järele, et selle elektrilist osa klassikalisele autole külge pookida. Võib pakkudaSmile
Vasta

Trollid, trammid, elektrirongid on piisavalt kaua kasutusel olnud, et elektriajamite negatiivset kõrvalmõju välistada.
Laotõstukid ka. Siseruumides on gaasikad ka lubatud, aga sellises ruumis pikemalt vabatahtlikult ei viibiks.
Minu arvates on praegu ainult üks tõsine probleem-talv.
Päike ei paista, tuul reeglina ei puhu ja tarbimine on meie kliimas laes.
Tänased lahendused tuuma, biomass ja kogu talvise energiavaru pikaks ajaks "sahvrisse " panemine on kõik puudustega.
Vasta

Ma praeguse süsihappegaasivastase võitluse taustal ei saa meenutamata jätta, et veeaur on kah kasvuhoonegaas. Mis tähendab, et vesiniku põletamine pole päris nii kristallpuhas protsess kui näidata soovitakse.

Pealegi saab vesinikku kas elektrolüüsi abil veest või keemiliselt metaanist.
Esimesel juhul on vaja elektrienergiat, ja kuivõrd protsess on väiksema kasuteguriga kui 100 %, tuleks võimalusel elektrienergiat otse kasutada.
Teisel juhul läheb elektrit muidugi palju vähem, aga protsessi kõrvalsaadusena tekib misasi? -- kogu progressiivse inimkonna surmavaenlane süsihappegaas.

Mis puutub vesinikutanklate võrgu rajamisse, siis see on kindlasti võimalik, kuid ei maksa arvata, et sama lihtne ja odav kui "pentsukate" püstipanek. Sest ei bensiini ega diislikütust ei ole vaja hoida -253 Celsiuse kraadi juures (vedelana) või mitmesajabaarise rõhu all (kokkusurutuna). Pealegi ei ole bensiini ega diislikütuse puhul difusioonimure kuigi suur.
Ma ei taha selle jutuga öelda, nagu vesinik energiaallikana kuhugi ei kõlbaks, vaid seda, et selle kasutamine aitab roheluses vähem võita kui reklaamijad räägivad, ja iga kilovatt-tund hakkab kallimalt kätte tulema kui praegu.
Vasta

Veeaur on kasvuhoonegaas küll, aga õnneks kahesuunalise toimega.
Iga (poti)põllumees teab, et kevadel korralikult pilves taevaga öökülma ei tule.
Samas piisab pilve päikese ette tulekust kui temperatuur maapinnal langeb hetkega, pole isegi udupeeneid mõõteseadmeid sellest arusaamiseks tarvis.
Ja meie kllimavöötmes oskab veeaur omaenese tarkusest maapinnale vihma või lumena tagasi tulla.
Vasta

(13-08-2021, 11:10 AM)olevtoom Kirjutas:  Ma praeguse süsihappegaasivastase võitluse taustal ei saa meenutamata jätta, et veeaur on kah kasvuhoonegaas. Mis tähendab, et vesiniku põletamine pole päris nii kristallpuhas protsess kui näidata soovitakse.

Pealegi saab vesinikku kas elektrolüüsi abil veest või keemiliselt metaanist.
Esimesel juhul on vaja elektrienergiat, ja kuivõrd protsess on väiksema kasuteguriga kui 100 %, tuleks võimalusel elektrienergiat otse kasutada.
Teisel juhul läheb elektrit muidugi palju vähem, aga protsessi kõrvalsaadusena tekib misasi? -- kogu progressiivse inimkonna surmavaenlane süsihappegaas.

Mis puutub vesinikutanklate võrgu rajamisse, siis see on kindlasti võimalik, kuid ei maksa arvata, et sama lihtne ja odav kui "pentsukate" püstipanek. Sest ei bensiini ega diislikütust ei ole vaja hoida -253 Celsiuse kraadi juures (vedelana) või mitmesajabaarise rõhu all (kokkusurutuna). Pealegi ei ole bensiini ega diislikütuse puhul difusioonimure kuigi suur.
Ma ei taha selle jutuga öelda, nagu vesinik energiaallikana kuhugi ei kõlbaks, vaid seda, et selle kasutamine aitab roheluses vähem võita kui reklaamijad räägivad, ja iga kilovatt-tund hakkab kallimalt kätte tulema kui praegu.
Veeaur kui kasvuhoonegaas on ka nii bensiini- kui diieselmootori tööga ja igasugu fossiilkütuse põletamisega kaasnev saadus samamoodi nagu vesiniku põletamiselgi. Kui meil on hetkel niikuinii juba olemas kaks paha jääkainet veeaur ja CO2, siis rohevesiniku kasutamisega fossiilkütuste asemel saame ühe pahalase likvideerida.

Keskkonnasäästlikule (rohelisele) vesinikuenergeetikale ülemineku eeldus ongi see, et vesinikku toodetakse tuule- ja päikeseenergia jms. CO2 emissioni vabast elektrienergiast, millest suur osa jäetakse muidu üldsegi kasutamata. Nt. kui praegu lülitatakse osad tuulegeneraatorid v. päikesepaneelid välja kuna elektritarbimine on madal ja "tuult või päikest on liiga palju", siis H2 tootmise võimalusega saab ka selle muidu kaotsi mineva roheenergia salvestada. Seejärel seda rohelist vesinikku saab omakorda tipptarbimise ajal samas süsteemis teistpidi jälle elektritootmiseks kasutada või ka veinikkütusena kütuseelemendiga autos.

Muidugi on selline tehnoloogia palju kallim kui fossiilkütuste põletamine. Aga üks täiesti loogiline ja arusaadav eeldus tuleviku silmas pidades on siinkohal ka see, et odavate fossiilkütuste "pidu" saab varem või hiljem niikuinii läbi ning vaja on alternatiivseid energiaallikaid. Vesinikuenergeetika koos salvestamisvõimalusega on väga hea meetod kuidas tasakaalustada päikese- ja tuuleenergia tootluse kõikumist.

Fossiilkütuste peo näitena naudin hetkel meil olevat võimalust, et nt. sõita vana 1000 eurise turuväärtusega diisel VW sõiduautoga nii, et kütusekulu on 8 eur/100 km kohta. Ma olen üsnagi veendunud, et 50 aasta pärast on selline "luksus" samasugune märg unenägu nagu meile hetkel tagasivaadates 1960ndate teise poole USA olematu kütusehind ja maanteelaevadega sõitmine.
Vasta

Kütuseelemendiga vesinikautodest veeauru otse atmosfääri ei lasta mu teada. See kondenseerutakse ära, kogutakse paaki ning kusagil parklas soristatakse vaikselt välja. 

Fossiilkütuste peo jätkumise kohta on see asi, et veel 10-15 aastat tagasi arvati tõesti, et ühel hetkel saab probleemiks see, et nafta hind viib energia hinna lakke, naftat ei tasu enam kaevandada jne. Täna selle pärast enam ei muretseda pole vaja. See oleks positiivne stsenaarium, mis aitaks turul alternatiivse energia suunas püüelda. Paraku on üsna selgeks saanud, et odavat naftat jätkub piisavalt selleks, et selline elukeskkond, nagu me harjunud oleme, igaveseks pea peale pöörata. Nii et on vaja leida muid motivaatoreid kui tahame, et ka meie lapselapsed ilusat elu näeks.

Edit: kinopilti ka:

https://www.youtube.com/watch?v=Z7KgD6rOP9E&ab_channel=ToyotaUSA

Vasta

Ma soovin kõigile vesiniku- vms. energeetika peale mõtlejatele öelda, et
kõige suurem häda on alati olnud energia akumulatsioon, mitte selle tootmine.

Turbiinid võivad pöörelda ja elektrit toota, aga kuidas saadud vesinik
akumuleerida, transportida tankimisjaamadesse... ma olen skeptiline.
Surugaas? Vesiniku veeldamine on üsna energiamahukas:
https://www.sciencedirect.com/topics/eng...quefaction
Vasta

(13-08-2021, 17:11 PM)Kalts Kirjutas:  Ma soovin kõigile vesiniku- vms. energeetika peale mõtlejatele öelda, et
kõige suurem häda on alati olnud energia akumulatsioon, mitte selle tootmine.

Turbiinid võivad pöörelda ja elektrit toota, aga kuidas saadud vesinik
akumuleerida, transportida tankimisjaamadesse... ma olen skeptiline.
....

Usutavasti oli nii mõnelgi auto edusse mitteuskujal täpselt sama argument sada aastat tagasi - no kesseloll hakkab tuleohtlikku pentsu laiali vedama, eksole.
Vasta

Minu, vanainimese mõte käib sedapidi, et tupik tuleb, kas bentsu või elektriga. Ainus alternatiiv on oma jalad ja hobutransport. Siis ei tule meil kuuse-männimetsa asemel palmipuid kasvatada siinsesse kõrbesse. Aga noh, see aeg on ju niiiiiiiiiiiiii kaugel! Me veel ei usu seda aga mõned juba hoiatavad.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

(14-08-2021, 10:51 AM)aavu Kirjutas:  Minu, vanainimese mõte käib sedapidi, et tupik tuleb, kas bentsu või elektriga. Ainus alternatiiv on oma jalad ja hobutransport. .
Ksf Kass ehk laenab mõnda velo TÜRAMU kogudest?
Vasta

(14-08-2021, 13:12 PM)pvr Kirjutas:  
(14-08-2021, 10:51 AM)aavu Kirjutas:  Minu, vanainimese mõte käib sedapidi, et tupik tuleb, kas bentsu või elektriga. Ainus alternatiiv on oma jalad ja hobutransport. .
Ksf Kass ehk laenab mõnda velo TÜRAMU kogudest?

Ksf! Pvr on püstitanud huvitava ja intrigeeriva küsimuse. Ksf ! Aavu on minu isikliku reitingu järgi väga kõrgelt hinnatud ja talle oleks kohandatavad mitmed soodustused, seda kindlasti! Samas oleme TÜRAMU-s samas seisus nagu need eesti vanasõna kingsepad, kel midagi jalga pole panna. Suhteliselt paanikas olles valmistan hetkel ette 2 uutvana jalgratast 22. augustil toimuvaks järjekordseks traditsioooniliseks sõiduks (mille formaadi autoriks ma end ksf! Suure Valdo meelehärmiks pean)
https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=65107
Samas, olles ka Valdo Prausti nimelise Eesti Jalgrattamuuseumi juhatuse ning Teadusnõukogu liige (mingi põhjusel), siis pakun välja ühe vabalt valitud tallapressi sealsetest kogudest ksf! Aavule.
Selge on see, et jalgratas on kõrgtehnoloogiline seade punktist A punkti B liikumiseks ja ta on oma ajast väga palju enne leiutatud! (vb selleks, et suvalised tobujussid jõuaksid selle suhteliselt keerulise sõiduvahendi ekspluateerimise ja kasutamise nõksud endile selgeks teha! Ise tegelen sellega viimased 50 + aastat!)
Vasta

(13-08-2021, 21:32 PM)v6sa Kirjutas:  
(13-08-2021, 17:11 PM)Kalts Kirjutas:  Ma soovin kõigile vesiniku- vms. energeetika peale mõtlejatele öelda, et
kõige suurem häda on alati olnud energia akumulatsioon, mitte selle tootmine.

Turbiinid võivad pöörelda ja elektrit toota, aga kuidas saadud vesinik
akumuleerida, transportida tankimisjaamadesse... ma olen skeptiline.
....

Usutavasti oli nii mõnelgi auto edusse mitteuskujal täpselt sama argument sada aastat tagasi - no kesseloll hakkab tuleohtlikku pentsu laiali vedama, eksole.
Vesinik on gaas.
Gaasi transporditakse mööda gaasitrassi.
Vajadusel ka põhjast lõunasse mööda nordstreami.

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta

Sõitsime maale ja poiss ütles, et tema ostab ka suureks saades sellise ekraaniga auto (multimeedia ). Kuuldes, et selle aja peale on tavalised autod ehk müügist kadunud ja asemel on veelgi suuremate ekraanidega elektriautod, taheti teada kust siis nii palju elektrit saab. Poiss arvas, et oleks mõistlikum kasutada kütteelemente, siis ei pea elektriga jamama.
Vasta

Jäi selline uudis silma:
https://lounaeestlane.ee/hinnasokk-soome...rot-minut/
Päris kindlasti pole olemas sellist sõiduautot mille tankimine maksaks üle 3,5 euro kilomeetri läbimiseks mis liigub sisepõlemise abil.

Elektriga aga võib seda igal ajal juhtuda ja see pole nagu vedelik, mida lähed tood kanistriga ja sõidad edasi.
Kui ma oma muldvana Transiti mis tehtud ajal kui paljude arvates mammuti ekskrement oli veel värske ehk 2002 aastal ära tangin ehk võtan 64 liitrit diislit ja sõidan sellega 900 km
peaks diisli hind olema 50 eurot liiter...
Vasta

Keegi ei keela kiirlaene võtta või mistahes hinnaga oma autot laadida. Ise loll.
Selle peale võib mürki võtta, et elektriauto jääb tulevikus odavaimaks autoga liikumisviisiks. Kõik muu elimineeritakse regulatsioonide või maksudega.
Vasta

(21-10-2021, 11:42 AM)2715 Kirjutas:  Jäi selline uudis silma:
https://lounaeestlane.ee/hinnasokk-soome...rot-minut/
Päris kindlasti pole olemas sellist sõiduautot mille tankimine maksaks üle 3,5 euro kilomeetri läbimiseks mis liigub sisepõlemise abil.
...

Kui lugeda algset artiklit: https://www.kauppalehti.fi/uutiset/kl/73...parit:01cf siis ei maksnud ka see laadimine. Arvet ei ole esitatud.

Kõnealune hind tulenes kiirlaadimise võimalusest (jaam andis alla 150 kW) ja rändlusteenuse (ühe keti kaadiga teise keti jaamas) kasutamisest. Kuigi jaama võimsus on 225 ja auto oleks ka pidanud selle vastu võtma, aga ju siis olid akud soojad või mingi muu laadimisvõimsust piirav tegur mängus.

Piits ja präänik...
Vasta

(21-10-2021, 11:42 AM)2715 Kirjutas:  Jäi selline uudis silma:
https://lounaeestlane.ee/hinnasokk-soome...rot-minut/
Päris kindlasti pole olemas sellist sõiduautot mille tankimine maksaks üle 3,5 euro kilomeetri läbimiseks mis liigub sisepõlemise abil.

Elektriga aga võib seda igal ajal juhtuda ja see pole nagu vedelik, mida lähed tood kanistriga ja sõidad edasi.
Kui ma oma muldvana Transiti mis tehtud ajal kui paljude arvates mammuti ekskrement oli veel värske ehk 2002 aastal ära tangin ehk võtan 64 liitrit diislit ja sõidan sellega 900 km
peaks diisli hind olema 50 eurot liiter...

Kogu austusega, Lõunaeestlane on samasugune pasapostitusleht nagu telegram.ee või objektiiv.
Tasuks allikakriitiliselt suhtuda. Originaalartiklist loen isegi omaenese kasina keeleoskusega, et see hind sisaldas mingit müstilist roamingutasu ja lõppkokkuvõttes seda summat sisse ei kasseeritud ning ajakirjanik kratsib ise ka kukalt. Samuti nägi sulesepp seda hinda juba enne laadimist ja laadis teadlikult, et testida Audi E-troni kiirlaadimist.
Analoogiana oleks sama kui Neste kaardiga saaks Olerexis tankida ilge kirvehinnaga. Ja/või paneks tankla postihinna komakohaga mööda ja klient seda ei märkaks.
Vasta

Soome keeles väga osav ei ole, kuid sain aru et selline hind on siiski võimalik ja selle eest arve saamist ei välista miski?
Peavalu on see ikkagi võõras kohas kus näiteks tahaks jõuda laevale selleks ajaks kui piletid on ja siis vaatad, et siin peaks laadida saama aga kohale jõudes laeb seal juba 2 autot ja mulle ei jätkugi...
Vaatad ringi ja leiad sellise hinnaga koha ning midagi ei jää üle, tuleb leppida.

Lõunaeestlase uudiste kvaliteediga ka täiesti nõus.

See aga on sulatõsi, et kui kuskil otsustatakse, et elektriautoga sõitmine peab olema kõige odavam siis nii saab ka olema.
Odavamaks ei lähe selle käigus mitte elekter vaid alternatiivid lähevad kalliks.
Vasta

(21-10-2021, 15:55 PM)2715 Kirjutas:  See aga on sulatõsi, et kui kuskil otsustatakse, et elektriautoga sõitmine peab olema kõige odavam siis nii saab ka olema.
Odavamaks ei lähe selle käigus mitte elekter vaid alternatiivid lähevad kalliks.

Täiesti ilma kahtluseta läheb ka elekter ise kallimaks, lihtsalt alternatiivid muudetakse kunstlikult VEEL kallimaks.

Praegu (või noh, enne käesoleva sügise energiakriisi) oli öine elekter odav, igasugused soojuspumbad ja sügavkülmikud jms on juba piisavalt targad, et seda ära kasutada. Elektriautonduse massilise levikuga kaob see öine odav ju ära, sest ka öösel on kõva tarbimine kui kõik oma trammid pistikusse lükkavad. Rääkimata nõrgaks jäävate võrkude uuendamise maksumusest, mis samuti tarbijatel kinni tuleb maksta.
Vasta

(21-10-2021, 15:55 PM)2715 Kirjutas:  Soome keeles väga osav ei ole, kuid sain aru et selline hind on siiski võimalik ja selle eest arve saamist ei välista miski?
Peavalu on see ikkagi võõras kohas kus näiteks tahaks jõuda laevale selleks ajaks kui piletid on ja siis vaatad, et siin peaks laadida saama aga kohale jõudes laeb seal juba 2 autot ja mulle ei jätkugi...
Vaatad ringi ja leiad sellise hinnaga koha ning midagi ei jää üle, tuleb leppida.
 Endale jäi seda artiklit lugedes mulje et see 225KW kiirlaadimine ongi mõeldud mitte odav olema (ju ei saagi) ja kasutavadki seda (ju siis) need kes laevale peavad jõudma. "Tankur" on McDonaldsi juures ning sealse töötaja jutu järgi olla tema seal nädala jooksul vaid ühte kundet varem näinud. Juttu on ka aeglasest ja odavast 22kW laadijast, kuid see pidi muutuma 11 kW laadijaks (per kärss) kui keegi veel "tangib".

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne