[tõnn]

Tänapäevased ahjud on palju ilusamad, ökonoomsemad ja iga 3 aasta tagant saad omale uue mudeli osta kuna laed põlevad läbi.

kelle ahjud 3a-ga läbi põlevad?
ehk siis väldime faktide keelt kasutades "vanasti oli muru rohelisem"-dogmade teket.

Ma oma saunade kütmisel ei hellita, aga püsivad kõik:
- Härma - ilmselt nullindatest. Oli majas selle ostmisel ja paistab vana välja
- 20m3 Stoveman aastast 2010 (see kütab ka vett)
- 2016 Kastor

honkomees - saunad on erinevad, inimesed on erinevad. Pole ühest "nii on õige"-reeglit.

Kahjuks ei oska täpseid nimesid ja mudeleid välja tuua kuna need kôik on läinud ümbertöötlusesse.

Kuid koperatiivide ajal toodetud malm ahi pidas vastu aastani 2010 kuni kivid koldesse jõudsid.
Peale seda olen juba 2 ahju metalli viinud ning kolmas on juba minemas.
Köetakse kõvasti ja mittu korda nädalas.
Ei saa välistada ka väärkohtlemist aga vana ahi kestis tunduvalt lauem.

Alati oleme ostnud sellise hea ja odava, läbi seina kütmisega.

[diesel]

naabrimehel kasutusel odavamad vanglatööstuse ahjud.
paar kütmist nädalas ja iga kolme-nelja aasta tagant on asjandus läbi põlend ja läeb uus paika.

[honkomees]

naabrimehel kasutusel odavamad vanglatööstuse ahjud.
paar kütmist nädalas ja iga kolme-nelja aasta tagant on asjandus läbi põlend ja läeb uus paika.

siis on mul see ahjud24.ee ahi isegi häste pidanud, 8 aastat koos vahepealse remondiga, viskasin siis firmaomanikust koolivennale lauale, et paranda oma fekaal ahi ära, nüüd siis uus katsetamisel. Aga ta väidab, et isegi kasutab liig hääd materjali (vanglatööstusega võrreldes vist), samas Terase ahi kestis 35 aastat ...

[muska71]

naabrimehel kasutusel odavamad vanglatööstuse ahjud.
paar kütmist nädalas ja iga kolme-nelja aasta tagant on asjandus läbi põlend ja läeb uus paika.

siis on mul see ahjud24.ee ahi isegi häste pidanud, 8 aastat koos vahepealse remondiga, viskasin siis firmaomanikust koolivennale lauale, et paranda oma fekaal ahi ära, nüüd siis uus katsetamisel. Aga ta väidab, et isegi kasutab liig hääd materjali (vanglatööstusega võrreldes vist), samas Terase ahi kestis 35 aastat ...

olen ka vene aegseid näinud erinevad ja osad vist malmist poltidega vist käivad kokku lahti,aga jah kestavad,suvilates suht levinud.

[oltsberg]

Oh kui huvitavaks siin on läinud


Tänan härraseid asjalike mõtteavalduste eest!



Põhimõtteliselt saaks sellisel kujul laest loobuda küll. Kas ksf! tõnn on nii lahke ja presenteerib  oma saunaahjust mõne pildi või viitsib mingi joonise teha? Ma muidugi umbes aiman, kuidas asi käib, aga hea oleks oma mõttekäike kontrollida.

Tänapäevased ahjud on palju ilusamad, ökonoomsemad ja iga 3 aasta tagant saad omale uue mudeli osta kuna laed põlevad läbi.

kelle ahjud 3a-ga läbi põlevad?
ehk siis väldime faktide keelt kasutades "vanasti oli muru rohelisem"-dogmade teket.

Ma oma saunade kütmisel ei hellita, aga püsivad kõik:
- Härma - ilmselt nullindatest. Oli majas selle ostmisel ja paistab vana välja

Ma siin kuskil juba kirjutanud, aga minu Härmal oli 3. aastaga sõna otseses mõttes vesi ahjus. Praegu teenib šašlõkiahjuna




Muidugi möönan, et veepaak oli liiga suur, mistõttu tuli vee kuumutamiseks ahi kenasti punastama panna. Aga teisalt - kas 4mm leht ikka on õige ahjumaterjal?




Praegusel vastseliinlasel on 20 a turjal, mõni aasta tagasi sai remonditud. Niigi surmale võlgu, sest tootja andis elueaks 800 küttekorda, mis kord nädalas kasutades on 15 a.



Esialgu proovin olemasolevat praavitada (või ümber ehitada), selleks tuleb kusagilt gaasikomplekt kohale kärutada. Endal on kooslusest puudu vaid põlevgaasi reduktor ja hapnikubaloon  



Pikemas perspektiivis oleks muidugi mõistlik uus ahi teha. Miks ei võiks saunaahi olla soome-tüüpi lõõristikuga (keskelt üles, külgedelt alla)?



Milline oleks see päris õige metall? Gaasitorul pole kah antud kontekstis häda midagi, aga sirged osad?



Mis häda võiks olla kivist saunaahjul? Metallahi annab ruumi kiirema soojenemise, aga nagu siin mõni lehekülg tagasi kirjutati, on tule ja raua suguelu saatanast (mida illustreerib ka minu aktuaalne probleem).



Kui otsustada kiviahju kasuks, siis millega pealt katta? Veski piiblis malmplaadiga variant, aga kogemuste põhjal olen tänapäeva malmi suhtes skeptiline Šamottplaadi puhul ei pruugi õhuke kesta ja kerisekivide koormust kannatada, paksu puhul ei pruugi soojus vajalikul määral kivideni jõuda.



Veski piiblit uurides jäi silma malmist kellkeris. Tekkis vallatu uitmõte ahjulaena kasutada vana kummuli pööratud malmpada ja sinna kerisekivid peale laduda, kive hoidev piiri mõistagi ümber panna. Väga üle vindi idee?

Vabandan postituse visuaalse väljanägemise pärast, aga vaatamata korduvatele katsetele ei õnnestunud liigseid tühikuid kustutada

[diesel]

...

ega nüüd väga pole rauda kerisesse vaja. samotist saab edukalt.
ja lihtsalt.
ja leil on gigamega mõnus.
otsi koogelmoogelist või juutuubist näiteks märksõna "aito kiuas".

[honkomees]

Praegusel vastseliinlasel on 20 a turjal, mõni aasta tagasi sai remonditud. Niigi surmale võlgu, sest tootja andis elueaks 800 küttekorda, mis kord nädalas kasutades on 15 a.

st et minu 8 a on keskmiselt 2,5 korda nädalas kasutades ka väga ok tulemus. Samas Urmas mulle pole projekteeritud kütmiskordade arvu öelnud, aga remontitoodud ahju nähes esitas vaid küsimuse, mis trotüüliga ma teda kütnud olen

[tõnn]

Minu ahju pildid leiad siit:

https://erinevadpildid.blogspot.com/2020...t.html?m=1

Kolde tagaotsast tuleb kaks toru ette puhastusluugi juurde kus nad ühinevad ja suundub tahaotsa tagasi.
Kõik suitsu torud on väljaspool kollet. Vasakul, koldes olev toru on sooja vee jaoks.

Vaheseina all on tuhk.
Kolde laeks on ahju kesta toru.

Suitsutoru ahju tagaotsas pole ka ideaalne, kuna minu väikses leiliruumis selline suur mölakas ahi ajab jalakarvad krussi.

Tegelikult unistan väiksemast ahjust ja kui see peaks läbi põlema siis toon ilusa, hea ja odava ahju.
Kuid küta palju tahad, no ei juhtu temaga midagi.
Valmistamise aastat kahjuks ei tea, mina olen kütnud umbes 5 aastat.

[oltsberg]

tõnn, tänan piltide eest! Kinnitas minu mõttekäike  

Tunneli lõpus paistab juba valgus, aga lõpplahendust ei presenteeri enne, kui asi on valmis ja toimib.

Aga enne tuleb lahendada üks probleem ja siinjuures pöördun abipalvega kaasfoorumlaste poole.

Olemasoleva sauna veepaagi läbimõõt on 50 ja kõrgus 62 cm. Et saada vastuseid liitrites, on mõistlik mõõdud teisendada detsimeetriteks. Palun kontrollige, võibolla peksan ma kuuma ilmaga segast, aga mina saan triiki täis paagi mahuks 2,5x2,5x3,14x6,2=121,675 liitrit, noh, ütleme et 120. Praktikas on tangitud ca 100l, isegi siis viskab üle ääre, kui keema läheb.

Vana veesoojendusüsteemi puhul oli ringvool tagatud, kui paagis oli minimaalselt 20 cm ehk mustalt arvutades (10cm=20l) 40 liitrit vett. Seega oli võimalik ilma vahepealse tankimiseta kasutada 60 (100-40) liitrit vett, ilma et küttekeha oleks kuivale jäänud. Ja säärane kogus oli pere jaoks täiesti piisav.

Uue süsteemi puhul on minimaalne tsirkulatsiooni tagav kogus 30cm ehk 60l. Seega peab sauna kasutamise vältel vett lisama, sest 100-60=40 praktiliselt kasutatavat liitrit. Iseenesest ei ole see keeruline, mina saan hakkama, aga mõni pereliikmetest võib selle ära unustada. (Alati ei taibata isegi puid peale panna.) Sel juhul tuleks paagi kaas kuidagi lihtsalt avatavaks teha (praegu on kasutusel ümmargune liiklusmärk) ja lisaks installida mingi veetaset näitav indikaator, mingi ujuki baasil värk.

Kasutajasõbralikum on ilmselt paaki kõrgemale tõsta, aga seejuures tekib üks probleem. Vana süsteem oli välja kraaditud nii, et paagi põhjast lähtuv kraan täitis nii veevõtu kui ka süsteemi tühjendamise funktsiooni. Tõstetud paagi korral peab tühjendamiseks eraldi kraani panema. Tark mees küll kraani ei soovitanud (läheb s*tta täis ja hakkab j*bima), tema ettepanek oli kolmik ja kork. Aga... Olgu kraan või punn, ta jääb nii lollaka koha peale, et sinna ei pääse hästi juurde. Pealegi võib süsteemi tühjendamise au jääda ka naisperele, kui mind parajasti kodus pole. Seega oleks siis ikkagi mõistlikum kraan, millele võiks lisada mudakoguja. Kui hästi too vidin võiks antud kontekstis toimida?

Ja lõpetuseks: kas ülemine veetoru võiks olla kerge tõusuga, või sobib ka horisontaalasend?

Tänan pika ja segase jutu lugejaid!

[aavu]

Selguse mõttes küsin: kas sellise ehitusega? Kopsikuga ülevalt võetakse sooja vett? All täitmine ja tühjendus kraaanidega?

[13piisab]

Ma siin kuskil juba kirjutanud, aga minu Härmal oli 3. aastaga sõna otseses mõttes vesi ahjus. Praegu teenib šašlõkiahjuna

Muidugi möönan, et veepaak oli liiga suur, mistõttu tuli vee kuumutamiseks ahi kenasti punastama panna. Aga teisalt - kas 4mm leht ikka on õige ahjumaterjal?

See 4mm kipub jah lokkima. Kuna ma veesärki ei kasuta, siis mul teenib Härma aga edasi.
tegin enda omale väikese värskenduse: plekk-kest asendus muuga ja läbi seina kütmine kadus. Paar ukseava ja kolde vahelist tehaseõmblust nõudsid ülekeevitamist, malm-tuharesti lappisin kahest kohast tuimalt MIGga keevitades (see läheb isegi teemasse saab näha, kaua see rest koos püsib)
Tegelikult muutsin vist konvektsioonil töötava "mõnede kuumade kividega plekk-bursuika" pigem kiirgusel ja kivimassil (kivi on nüüd ca 150kg) toimivaks. Tundub algsest parem, aga kuna ka leiliruum ise muutus päris palju (suurus, ukse, kerise ja lava paigutus), ei saa päris 1:1 võrrelda ja kerist ennast kiita.

[oltsberg]

Selguse mõttes küsin: kas sellise ehitusega? Kopsikuga ülevalt võetakse sooja vett? All täitmine ja tühjendus kraaanidega?

Jah, põhimõtteliselt küll, aga ülevalt kopsikuga vett ei võeta (nagu mainisin, on kaaneks ühes tükis liiklusmärk). All on üksainus kraan, mis täidab nii veevõtu kui ka tühjendamise funktsiooni. Täitmine sõltuvalt viitsimisest: kes viitsib voolikuid kerida, kes leiab, et voolikutega mässamisele kuluva aja jooksul jõuab mitu korda ämbritega siiberdada.

Ülevalt kopsikuga vett võtta oleks muidugi äge. Et kui keegi tahab "poolsauna" ega hooli laval mõnulemisest, saab sooja vee ülevalt kätte, ei pea ootama, millal vesi nii kuumaks läheb, et ka alumisest kraanist piisavalt sooja tuleb.

[tõnn]

Saan aru, et saunas on tsentraalne veesüsteem olemas?
Minu saunas oli ka algselt süsteem, kus kuuma ja külma vett sai eraldi kraanidest.
Kuuma vee saamiseks pidi paaki eraldi kraani kaudu täitma ja pidevalt jälgima, et paak oleks täis.

Mina paigaldasin ahju kohale paagi, ahju küttekeha läks surve alla ning seina külge dushi segisti.
Kausis pesemine pole minu teema.

Kui on siiski soov jätta vana süsteem nii, nagu on.
Võiksid paigaldada paaki samasuguse süsteemi nagu on vetsu poti veepaagis.
Tasme langemisel avaneb kraan, mis automaatselt jääle paagi täidab.
Kui käsitööna metallist seda teha ei suuda, siis võiks paigaldada kuhugi samale kõrgusele lisapaagi ning sisse poes pakutav plastikust süsteem.

[oltsberg]

Saan aru, et saunas on tsentraalne veesüsteem olemas?

Ei, kõik käib nagu sajandeid tagasi - vesi toimetatakse kohale kas ämbritega või voolikuga. Külma vee jaoks on 2 60l tünni, mis paiknevad saunaesikus, sest saunaruumi nad lihtsalt ei mahu  

Aga panen probleemi selgitamiseks ka joonise:
   
Teisel pildil siis tõstetud tünn, et ringlust tagavat minimaalset veekogust vähendada. Punasega on märgitud tühjenduspunkt. Kolmas on pealtvaade, mis näitab, et ükski inimesemõõtu olend sinna punktini lihtviisil juurde ei pääse Kriipsjoonega tähistatud lahendus(???) ehk täiendav toru, mille otsas oleks siis nii tühjendamiseks kui ka veevõtuks kraan. Minu kahtlus selles, kas selline sisteem ka häireteta toimib? Et lisatoru ei lähe fekaali täis? Kuivõrd võib abi olla mudakogujast? Samas tuleb mudakoguja paigutada kraani juurde, sest punase punktiga positsioonis ei pääse talle juurde.

[Mart Laanelepp]

Meil on maal veidi lihtsam variant- paak on vastu ahju ja all on tühjendamiseks ja vee võtmiseks 1/2" kuulkraan. Töötab ilma probleemideta.

[oltsberg]

Nüüd siis pajatan, mis sellest asjast sai

Esimene mõte oli vahelagi ära kastreerida ja suitsulõõrid "õiget pidi", nagu eespool õpetati, tööle panna ehk asi ümber ehitada. Ühel hetkel avastasin, et lisaks muule jamale on ka vesi ahjus, st küttekeha oli lekkima hakanud. Ja kivide all oli peidus vähk  
   
Ehk siis laepealne lagi oli suht ootamatalult auklikuks muutunud   Siis oli selge, et 20 a teeninud vanur tuleb vanadekodusse saata.

Algne kavatsus oli kivist ahi teha. Siin soovitati märksõna aito kiuas. Avastasin, et mul on isegi pdf kujul joonised olemas. Põhimõtteliselt sama asi (korstnaga suitsukeris) mis Veski piiblistki vastu vaatab; rahvasuus kutsutakse seda ka vene saunaks.

Siis sekkus ka Suur Meister (kes kahjuks on siinsest foorumist eemale jäänud) ja näitas "althõlma" igasugu põnevaid pilte ning jagas õpetusi. Aga jah... Esiteks ei ole 1970 joodikute poolt ehitatud saunamaja sellist asja väärt. Ja teiseks: kuna mu kolleegid on järjest haigemajja viidud ja kõht lõhki lõigatud, siis olen juba pikemat aega teinud üksinda kahe mehe tööd, mis tähendab seda, et mingite suuremate ettevõtmiste jaoks enam aega ja energiat ei jätku

Ja sestap astusingi teist korda elus "sama reha otsa". Saage tuttavaks: uus Vastseliina ahi:
   
Kui esimest korda luurel käisin, polnud päälik Urmast kohal. Aga lahke ja asjaliku töömehega sai kah asju arutada. Et kas sellisel kujul vahelagi peab ikka olema... Pika koldega, läbi seina köetaval variandil ei olegi, lõõristik on teistpidi
Töömees ütles, et kõike saab teha, aga sellega läheb aega (pühad olid peale tulemas ja asi oleks venima jäänud) Vaatasin saadaolevat standartkonstruktsiooniga ahju, kirjutasin mõõdud üles, ja võrdlesin oma vanaga:
   
Minu vana ahi (parempoolsed numbrid) oli pikem. Urmasega kohtudes ütles ta, et praeguste lühemate ahjude mõõt on dikteeritud Ukrainast pärineva gaasitoru pikkusest (et ei jääks mingit lollakat väikest juppi üle). Eritellimusel saanuks muidugi ka pikema teha, aga see oleks jälle aega võtnud. Ega sest pikkusest muud "traagilist" ei olegi, kui et nüüd ei ole mul 50 cm puudega enam midagi teha   Tuleb pooleks (pliidipuuks) lõikuda, aga kellel see aega ja viitsimist on

Urmasega sai ka vahelae ja teistpidi lõõristiku küsimust arutatud. Tema vastuargument oli, et ahju taga paineva korstna korral tuleb siis hakata suitsutoru peale leili viskama. Ja õige kah. Kive ei ole kah mõtet toru peale laduda, ei lähe nad eriti kuumaks. Nii et otsustasin tavalise laos oleva ahju ära võtta.

Laekonstruktsiooni on nüüdseks muudetud:
   
Pildilt ei ole kahjuks hästi näha, aga sinna laeplaadi külge on keevitatud veel üks lisaplaat. Veesoojendi selline:
   
Toruniplid 1 1/4", teoorias 1,56 korda suurema läbilaskevõimega kui 1", mis mul varem kasutusel oli. Ja kui selle "panniga" midagi peaks juhtuma, siis lubati 50€ eest ära vahetada.

Tänaseks aitab, ilusaid unenägusid!

[tõnn]

Õnnitleme uue ahju puhul. 
Tootjaks on Metalspec OÜ
Täitsa huvitav kodulehekülg on neil. 
Kuni tänaseni olen näinud erinevaid ahjusid, elektriküttega, gaasiküttega ning puuküttega. 
Kuid veeküttega saunaahju näen küll esimest korda. 
http://www.metalspec.eu/et/omatooted/sau...-saunaahi/

Vesi ahju!

[honkomees]

Õnnitleme uue ahju puhul. 
Tootjaks on Metalspec OÜ ...

Noh see läbipõlenud ahi kui ka uus ahi näevad täpselt samamoodi välja nigu mul, mul oli ka eelmine sarnase konstruiga veepanniga ja torudega ja kestis napp 8 aastat koos vahepealse "tehasekapitaaliga" ... ainult et kes siis tootja on? Kui austet ksf käis Urmase juures, siis peaks kodulehel antud numbri järgi (mis on Urmase oma) olema ikka http://ahjud24.ee/ elik Umaraud OÜ, aga asukoht on neil samas majas ehkki majanumbrid erinevad ... Ju ikka erinevad jur. kehandid, ise pöördud ikka tuttava inimese poole. Ainult see teine kõnetraadinummõr?

Edit: ikka eri kontorid on, vanasti 90-ndatel tegid nad koos firmat TALVAR aga siis läksid teed lahku, ei teadnudki, et Ojamets (elik Metalspec) kah ahjusid teeb ... vot siis kohalikku.

[tõnn]

Katlakivi peaks kindlasti vähem tekkima kuna veesärk asub väljaspool küttekollet.

[honkomees]

Katlakivi peaks kindlasti vähem tekkima kuna veesärk asub väljaspool küttekollet.

tekib  nii et vähe pole,  3-4 aastaga on need 1 1/4'' torud praktiliselt umbes, süsteem paugub