Postitused: 3,678
Teemad: 30
Liitus: Oct 2003
(02-01-2013, 19:27 PM)muska71 Kirjutas: ...Niipalju kui mina tean suttib puugaas 800C ja kõrgema kuumuse käes,sellise kuumuse saab restkoldega ahjus.Selleks,et puugaasi üldse tekiks peab puit olema väga kuiv.Otse kuurist-keldrist toodud puudel niiskus kuskil 20% ja gaasi sealt ei teki
See osa on väga vale.
Puugaas põleb nagu tavaline gaas (vanasti sõitsid autod sellega). Gaas hakkab tekkima juba 200 kraadi juures. Puidu kütteväärtusest on umbes 80% gaasiline ja ülejäänud tahke.
Ka märga puud küttes tekib puugaas. Probleem ainult selles, et palju energiat läheb puu kuivatamisele. Seda energiat toa soojendamiseks ei saa.
Üle 800kraadise temperatuuri juures põleb kõik ära. Ei jää põlemata jääke, mis tavaliselt on ka toksilised. Sellepärast ongi soovitav kolde põlemistemperatuur 800 ja rohkem.
Selleks, et korsten ei tahmaks/pigituks, tuleks korstnasse panna termomeeter. Nii on kõige lihtsam jälgida põlemisprotsessi jääki. Korstna termomeetri võib poest saada 7euro eest. Korstna otsast peab välja minema vähemalt 100 kraadine suits. Siis on kindel, et vesi ei kondenseeru korstnas. Kondenseeruv vesi kleebib enda külge põlemata osakesed ja sellest kemüüsest saab kokku pigi.
Okaspuu peab olema kuivanud vähemasti aasta ja lehtpuu kaks aastat, et oleks umbes 20% niiskus.
Ülalt süütamine on tegelikult sama lihtne, kui alt süütamine. Tehke tuli ülemise halu ääre alla ja ongi nagu alt süütamine.
Postitused: 4,352
Teemad: 34
Liitus: Sep 2009
Maine:
47
(02-01-2013, 19:06 PM)Martti Kirjutas: Mina kasutan süütamiseks kasetohtu, pole kordagi jäänud puud põlema saamata.
Olen kuulnud, et isegi kasehalu küljes olev toht on pigitekitaja, eriti veel külmas ahjus põlemisprotsessi algul. Võibolla on see vale?
Muide olen pealt näinud (mitte omas kodus) mõnesid tahmapõlenguid korstnas. Siis tuleb alt luugist ikka ilusaid haavleid, siuksed tahmagraanulid.
Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу.
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Postitused: 195
Teemad: 5
Liitus: Apr 2002
Maine:
0
Kui juba jutt teemast välja, siis aitan kaasa. Küsimus selline: kasutan hoonet (ahi+pliit+soemüür, metsaga kütan) varakevadest nooretalveni, talvel ei küta. Kevadel, enne kütmist kontrollin korstna ja puhastan lõõrid. Siit ka küsimus: kas oleks mõtekam enne pisut tuld teha (paar pliiditäit) kui hakata lõõre puhastama? Ise olen enne kütmist puhastanud.
MB 260E W124
G3 GTI
Nissan Qash Ai-Ai
Postitused: 2,640
Teemad: 111
Liitus: Apr 2004
Maine:
7
03-01-2013, 19:26 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 03-01-2013, 19:27 PM ja muutjaks oli
Martti.)
Sellisel juhul puhasta korsten ja lõõrid peale kütteperioodi lõppu noortalvel. Kui jätad talveks seisma, siis niiskub kogu puhastamist vajav lõõristik ja korsten, ning kleepub kinni.
Tavaliselt tekib selline küsimus enne kütteperioodi algust sügisel, sest suvel soojade ilmadega ei tule enamus inimestel pähegi, et sügisel järgmine periood hakkab. Hea võrdlus on iga aastane jääpurika hooaeg, nii kui lumi kaob ja purikas sulab on see mure ununenud, kuni järgmise korrani...
Viimane lõik sobib hästi majasoojustamise teemasse, aga las ta olla.
Postitused: 654
Teemad: 24
Liitus: Nov 2008
Maine:
7
(01-01-2013, 20:53 PM)Romka Kirjutas: Kust ma just kuulsin, et üks mammi olevat peale igat kütmist söed ja tuha välja kandnud ning ahju põrandagi puhtaks harjanud
Mul naabrimutt tegi(teeb tegelikult siiani) samuti. Selle väikese vahega, et ühekorra pani kuuma tuha ja söed plastämbrisse ja viis õue puukuuri seina äärde. Võite isegi arvata mis kuur sellest asjast arvas....
Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Postitused: 3,312
Teemad: 44
Liitus: Sep 2009
Maine:
38
ahjul ja ahjul on vahe. kui ehk kirjandusklassikat mäletad, siis apteekrionu pikutas ka ahjus sees. küllap seegi oli ikke enne ilusti tühjaks roobitsetud-pühitud.
Postitused: 2,318
Teemad: 22
Liitus: Jan 2010
Maine:
27
04-01-2013, 13:20 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 04-01-2013, 13:26 PM ja muutjaks oli
pen.skar.)
Majas on veel alles kaks ahju anno D 1882. Neid kütan täpselt nagu ksf onkomees. Soe seisab 1- 3 päeva. 50 cm puud ikka sületäis. Isegi üles nn teenijatoa ahju mahuks 125 cm pikad puud aga see vist leivategemisvõimaluse pärast. Just see süte valmissaamise passimine ongi tüütu, kuid tasub soojaga. Kui ainult hõõguvad söed, keeran ahjuukse kinni, poole tunni pärast ka kriiska kinni. Pole julgenud kohe ka kriiskat kinni panna ja süsi kinniselt jätta. Pole enam ämma kelle peal katsetada...Kaminaga kütmine mõnes toas, kui lapsed tulemas- soe tuleb kiiremine ja soe läheb ka kiiresti.
Postitused: 3,312
Teemad: 44
Liitus: Sep 2009
Maine:
38
mul on kahte malli kriskad. üks on kinnine "taldrik" ja teine suurem on servaga, kust veerand ringi on tühja täis. kui ainult suur panna, siis muidugi jääb väike mulk lahti ja tõmmab vingu ää. mõni aeg hiljem siis pistab väikse ka sisse.
teine hää asi, mida nagunii tasuks igaühel omale soetada, on vinguandur. massab küll kolepalju aga on väga abiks asi.
Postitused: 2,318
Teemad: 22
Liitus: Jan 2010
Maine:
27
04-01-2013, 13:37 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 04-01-2013, 14:00 PM ja muutjaks oli
pen.skar.)
See vinguandur ei lase laisk olla- et võtad pliidi alt tuki ja viid kühvlil läitmiseks siis ahju. Esimene kokkupuude oli mingi anduriga Saaremaal soomlaste juures. Husqvarnaga toas lõikamisel hakkas tööle. Lõime alla ja veepange! Pärast aega uurida, kuidas patarei välja käis...
Kriiska sisemist taldrikut pole säilinud, eks seepärast peab ahjuukse hästi hoolikalt kinni panema. See servaga pole jah suurem pidaja. Üleüldse on üle maja u 10 m ristlõõr, kuhu kõik suitsud sisse lastakse, keskkohalt üks kahe lõõriga korsten üles.
Postitused: 1,167
Teemad: 87
Liitus: Jun 2008
Maine:
12
See ahju sütest-tuhast tühjendamine oli ilmselt rohkem leivateoga seoses. Kui oli , pandi leivapäts kapsalehele kuid ülejäänud aastaajal küpses leib ikka ahjupõrandal. Leidus siis alumises koorikus söetükikesigi.
Kui mälu ei peta, siis vanaisa leivaahjul oli ajuuks sügavamal ahju sees, eespool oli süvis, kuhu tuhk ja söed tõmmati, et sealt hiljem , jahtunult välja viia. Ju siis sealt ka vingu eemaldamiseks mingi lõõr oli.
Aga teemast ka niipalju, et leidsin ühelt pöönlngult ahjuukse, mis on ikka palju aastaid teenima pidanud, arvestades nende neetide ja paikadega, mis seda kaunistavad. Ja keevitatud pole seda lihtsalt sel põhjusel, et kui vaadelda sellel ilutsevaid ristatud relvade kujutisi, siis parandati seda juba tol kaugel ajal, kui ei tuntud veel elektrit...
Tervitab Veteran.