Ahju sisemise ukse keevitamine ja ekspluatatsiooni puutuv
(22-09-2017, 22:29 PM)klemm Kirjutas: Suured vs. Väiksed kivid.  ... põllukivi hunniku. Loogiline ju et see suur kogus hoiab sooja hommikuni. Ja hoidiski, kui lõpuks väiksed kivid panin.  Algul ikka suured, sellised 30-40 cm läbimõõduga( vahed ikka väikseid täis), mis ei läinud kuumaks. ...
No seda ma ise mõtlengi, aga motamees & co väidavad et olla parem vastupidi. No saunas peab ikka parajalt leili saama, isegi kui ahi kiiremini läbi põleb - see pole nii kallis uus panna kui toaahju ehitada.
Tsitaat:Mass on tähtis...õhk on saatanast massi vahel kui teemaks on sooja salvestamine kividesse. Mida vähem õhku kivide vahel pesitseb, seda kiiremini kuum kivisse saab. Pisikeste kivide vahel ei saa õhk ka nii kiiresti liikuma kui suurte vahel, seega jõuab rohkem energiat materjali sisse. Siit jõuame järgmise teemani, nimelt kivide vaheline ruum. Suurte kivide vahelise ruumi kinni panekuga saaks kivide soojuse salvestuskiirust oluliselt kasvatada, kuna õhk ei pääse seal enam liikuma. See kuidas see mõjutaks ahju materjali eluolu on juba teine teema. 
Vasta
Tasuta lõunaid ei ole olemas.  Toungue

Soojust salvestab ainult mass. Mõõdud ei ole energia salvestamise koguse juures olulised. Küll on suurus (täpsemalt eripind) väga oluline soojuse ülekandumise kiiruse jaoks. Ning aeg - iga energia ülekandeprotsess võtab aega. Jah, mida kõrgem on temperatuuride vahe, seda kiiremini see käib, aga igal materjalil on omad piirid, kustmaalt tekkinud termopinged materjali ära lõhuvad. Mida väiksem tükk, seda suurem eripind ja seda kiiremini energia kivisse (ja ka sealt välja) liigub. Õhk on üks nigel soojusjuht ja kui see veel liikuma peaks, siis võib oodatud lisasalvestuse asemel hoopis soojusvahetuse kiirus tõusta. Mis on igasugustel keristel-pliitidel niigi küttekeha mõttes liiga kiire.

Mainitud kivivillaga katmine on tõhus viis sundida sooja kivisse minema, selmet see mööda tuba ringi puhuma hakkaks.

Ehk mida suuremad kolakad on kasutusel, seda aeglasemalt tuleks neid soojendada. Seega põllukivikolakate alla pole mõtet valusat tuld teha - need ei suuda möödavuhisevat soojusenergiat niikuinii kuigi kiiresti ära neelata. Millele vihjas ka kerisest väljuva põlemisgaasi tempertuur, mis kella põhja lükkas...

Loodusel on omad seadused ja neid tasub tunda. Kui ei tunne, lähevadki ahjud lõhki ja saab kerisesse laotud kividest mõne kuuga killustik.
Vasta
Oi-oi-oi-oi-oi!

Kuidas küll nii kuum teema maha jahtunud on? Smile 

Üks põhjus küllap see, et ise pole torkinud. Esimene alampõhjus, et sain, mida tahtsin: ahjuukse, millest kogu minupoolne teematorkimine pihta hakkas. Tänan kõiki pakkujaid!

Teine alampõhjus, et aeg kulus praktilisele tööle:
   
Suits hakkas täitsa õiges suunas kulgema Smile  Pildil pole näha ust Sad  Tahab veel natuke mudimist/modifitseerimist, sama kehtib ka tuharuumiukse kohta, toogi taaskasutuslik. Ja tragikoomiline on see, et ostsin ühe lehe villa, kuid sellest ei jätkunud, et uksed paika panna. Egas midagi, tuleb mõne riba pärast veel üks leht osta.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida Big Grin  Tulles tagasi saunakerise suured-kivid-alla postulaadi juurde: motamehel ses suhtes õigus, et nn mustal kerisel see puht tehniline/teostuslik nüanss, puhaskerisel vast erilist vahet ei ole.

Aga keerakem nüüd teema suitsusauna peale. Igati vägev värk, ka minu lugupeetud ema on suitsusaunas sündinud. Juriidiliselt peaks ta olema Hitleri alam Big Grin (Lõuna-Eesti oli tolleks ajaks võetud, põhjapool veel peksti Punaarmeed merre.)

Mida arvata sellisest suitsukerise aluskonstruist:
   
Puud pannakse sisse paremalt teiselpool tellismüüri olevast august. Kindlasti on selline konstrui üsna hinnaline, aga muud aspektid? Ja hästi illustreerib vajadust suuremad kivid alla panna.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne