[maisalup]

samas pole väga suur investeering osta ka 10 euro eest tõrvatud tuuletõkkepappi, rullis 75m2 ja see saepurule laotada hingab läbi, või 5euro eest tavalist ehituspappi. Umbes 90cm saepuru vastab 30cm villale, 20cm palki vastab 10cm villale. Mul on lael kohati ainult 5cm saepuru, seinu lahti võttes tekkinud saepuru vean veel laepeale juurde ja lage soojustan alt poolt, kuna laekõrgust on 2. korrusel 2,9meetrit. pole vaja nii palju köetavat ruumala.
isegi villast pole kasu kui see on tuule eest kaitsmatta

[Basilio]

Minu kogemust mööda kaob palju soojust ka põranda kaudu. Aitab isegi parketialune roheline plaat.
Mingi pildi soojakaost saab ka tavalise kontaktivaba termomeetriga:
http://www.ebay.com/itm/DT-480-DT-360-DT-500-Digital-Thermometer-Gun-With-Laser-Sight-Non-Contact-IR-/301093793386?var=&hash=item461a96ae6a
Termokaamerat see ei asenda, kuid parem ikka kui käega katsuda ja oletada. Suure külmaga peaks lekkekohad üles leidma küll.

[probemees]

Kui ma nüüd pööningult selle saepuru ära koristan, kas siis enne villa peaks mingi kate lisaks olema ?

[Janka]

Aurutõke käib villa alla küll jah.

[maisalup]

aurutõke peaks olema ühtlane tervik koos seinas olevaga, selle võib lisada toa poolt, seni kui aurutõket pole võid mingi ehitus papi panna, kuna vill ajab peenikest tolmu mida pole meeldiv sisse hingata. Villa soojuspidavus pidi ka tõusma kui panna kiht paberit/pappi iga villakihi vahele, see takistab kihtide vahelist vaba soojuse liikumist. Mina oma esikuga katsetan süsteemi. 

[probemees]

Aga kui ma laepealt ehk siis pööningult laotan villaga üle, mitte toast seestpoolt kuidas ma siis selle aurutõkke katte laotan. Lihtsalt koristan saepuru ära laotan selle aurutõkke maha ja sinna peale kohe vill. Kuna majas sees mõned aastad tagasi remont tehtud, siis väga seinu ja lagesid lõhkuda ei taha.

[Marko]

Aga kui ma laepealt ehk siis pööningult laotan villaga üle, mitte toast seestpoolt kuidas ma siis selle aurutõkke katte laotan. Lihtsalt koristan saepuru ära laotan selle aurutõkke maha ja sinna peale kohe vill. Kuna majas sees mõned aastad tagasi remont tehtud, siis väga seinu ja lagesid lõhkuda ei taha.

Lae peale tõenäoliselt talade vahele aurutõkke laotamisel ei ole mõtet, see peab olema sisuliselt hermeetiline. Pane paber alla ja tuuletõke või papp peale ja ongi bro, niiskus läheb välja ja õhk ei tiiruta. Villakihtide vahele paberi/papi panek tundub olevat suurepärane idee!

[Daff]

Selle aurutõkkega pole vaja üle pingutada, see rohkem uute majade rida kus ventilatsioon ja kõik konstruktsioonid vastavalt projekteeritud. Laota julgelt vill maha ja kata see tuuletõkkeplaadiga või ehituspapiga(75 ruutu, 9 euri) ,et tuul villa sees vihisema ei hakkaks ja hakkabki su vill tööle. Samas jääb ka see konstrui hingama. Pole hirmu, et kusagile kondents tekkib ja asi ussitama hakkab. 
Tuuletükkeplaadiga kattes pead mingi sõrestiku ehk tegema, muidu raskusega vajutab villa kokku ja effekt kaob.

[pontu6]

Tuule tõkestamiseks on veel ka saadaval spets tuuletõkke kangas. 1,5 m või 3 m lai ja 50m rullis. Sellega on mõnus majandada seal kus plaatidega nikerdamist palju.

[probemees]

Aina keerulisemaks kisub. See on see kui ise ehitaja pole, aga hetkel äkki ikka teen nii et korjan saepuru ära ja laotan selle RockWool rullis oleva kivivilla maha. Jämedalt kogu villaga kaetav pind on 130 ruutu. 

[tcumen]

 Kui on see, et ise ehitaja pole, siis kuidas Sa tead, see, kes on ehitaja, õigesti ehitab?
Ehk maakeeli: kas Sa oled võimeline pädevat ehitajat adekvaatselt kontrollima?

[maisalup]

aga võid jätta rahumeeli selle saepuru senna alla, tõmba pealt ühtlaseks siledaks ja laota vill peale. Saepuru omab siiski ka soojustusfunktsiooni. Võid lihtsalt kihi ehituspappi alla laotada ja vill peale. Mis sa ikka saepurust ära vead ja lisatööd teed. Kõik räägivad villa puhul tuleohutusest, kuid kui põlema läheb siis põleb maha niikuinii on seal siis vill või saepuru. Saepuruga jääb lihtsalt kiiremini vähem risu püsti mida pärast koristada.

[jawa354]

Mina olen järeldusele jõudnud, et kui ehitamine käib enda jaoks, siis puiduga kokku puutuvates konstruktsioonides on ainsaks  võimalikuks villaks tselluvill. Ja konstruktsioon tuleb lahendada selliselt, et aurutõket poleks niiskuseprobleemide vältimiseks üldse vaja. Aga parema soojapidavuse huvides ja niisama igaks juhuks ei tee aurutõke üldse mitte paha.

[metsakohin]

Tselluvill on kõige "külmem" soojustusmaterjal, vähemasti seinas, võimalik ei lae soojustamisel teeb saepurule kergelt ära. 
Tegelikult oli teemaks saepuru alles jätmine või eemaldamine. Omast kogemusest: kahe korruse vahelagi 20+ cm saepuru, lisaks ehituspapp, laudis all ja peal, saepuruplaat + põrandakate, all viisnurga laepaneelid; ja kokkuvõtteks - alumine soe ülesse ei tule. Ülemine alla ka mitte

[Marko]

Olen minagi saepuru usku, kui oleks jama siis ei saaks ju hommikul toas soojem olla kui õhtul? Olgu see ahi kui suure inertsiga tahes.

[PlyVal64]

Kõik räägivad villa puhul tuleohutusest, kuid kui põlema läheb siis põleb maha niikuinii on seal siis vill või saepuru. Saepuruga jääb lihtsalt kiiremini vähem risu püsti mida pärast koristada.

Karm aga tõsi... 
Ise ka kergelt saepuruusku, tänapäeval, kui oma saekaatrit pole, on lihtsalt kergem villa hankida  Aga kui juba on seina/lae vahel, siis ära ei viskaks mingil juhul. MA toon näite maamajast: seesama lihtsus, panin siis villa seinavahele. Siis otsustas metsnugis seal poegi kasvatada ja muidugi vajutab see loom ju villa kokku. Seda keset seina - seega pean millalgi lauad lahti võtma, et asja parandada. Ehk kui tuleb vajadus reaalselt soojapidavaks saada, praegu pole suvemajana seda vajadust. Saepuruga aga saaks piirduda ülalt vibreerimisega ja siis uus juurde. Saepuruga veel ka see hea, et kui sinna keskid-miskid oma käigud teevad, on need ikkagi õhk elik isolaator. See, et saepurul on mass, mida villal pole, on korduvalt kirjutatud. 
Ainus tüütus on saepuruga see, et kipub kurask lõpuks kuskilt ikka natuke pudisema. Kuna linnas saab vanima majaosa vanus varsti 100 täis, siis on remontimiste käigus kulunud akrüüllateksit tihendamiseks tuubide kaupa  

[viplala]

Soojuserijuhtivused....

Kivivill 0,035
Tselluvill 0,045
Saepuru 0,065

Puit 0,13
Fibo3 0,2

[PlyVal64]

Soojuserijuhtivused....

Kivivill 0,035
Tselluvill 0,045
Saepuru 0,065

Puit 0,13
Fibo3 0,2

Nii on. 
Paneme siis veel "teadust":

Kui katel majas ei tööta pidevalt, siis kütmiste vahel tagab raskem seinamaterjal ühtlasema temperatuuri hoones, sest ta on salvestanud endasse rohkem sooja. Tuleb juhtida tähelepanu ka selle, et välissein "kütab" siseruumi vaid siis, kui tema sisepind on soojem kui ruumi õhu temperatuur. Selline olukord tekib tavaliselt pärast ruumide põhjalikku tuulutamist või tsüklilise kütte juures.

Talvel tavaolukorras on välisseina ja akende sisepind alati külmem kui siseõhu temperatuur ja välisseina salvestunud soojus liigub väliskeskkonda.
Piirete suur soojusmahutavus tuleb paremini esile jahutuskoormuste arvestamisel, kuna suvel kõigub ööpäevane temperatuur mõlemale poole soovitavat sisetemperatuuri.
Seintesse salvestunud energiahulk stabiliseerib muutuvates keskkonnatingimustes siseruumi temperatuuri. Olulisem roll soojussalvestuses on piirde sisemisel osal.

Mida me järeldame? Et välisseinad on kasulikum soojustada moodsate materjalidega ja tuulekindlalt (et saada sisemise poole temp maks.kõrgeks), samas vaheseinad, vahelaed jms konstruktsioonid aga jälle suure soojamahtuvuse/inertsiga saepuruga vms raskema materjaliga. Või teha üldse kiviseinad, tellisest. Aga tehakse ju vastupidi. Karkassi peale kipssein villaga on absoluutne jama: ei soojainertsi, ei tugevust, ei heliisolatsiooni! Peno seina vahel on veel hullem: see töötab suisa kõlarina. 
See ongi selline kummaline värk: paljas betoon välisseinana "juhib" külma, sama asi siseseinana aga salvestab ja kütab. 
Mida veel alahinnatakse: massiivse ja raske mööbli soojainertsi elamises vs moodne õhku täis odav kergmööbel. 

Vanakooli palkmaja puhul tähendab see aga seda, et kui saada välissein väljastpoolt nii korralikult isoleeritud, et seda saab nimetada "omaette seinaks", hakkab seespool olev palk mingist hetkest ise soojakiirgurina tööle. Ehk massiivpalgi seestpoolt soojustamine on pigem paha kui hea. Kui tahta seina siledaks, siis jällegi kipsi asemel pigem OSB vms raske massiivplaat. Aga õnneks pole ka kipsplaat paha. Ta on lihtsalt odav.
Nagu siin oli teema aga läbinisti kiviseinaga hoone, näiteks raud- või paekivi, on ka sellevõrra raskem suure soojamahtuvusega materjali "üleskuumutamine" ja praktiline kogemus näitas, et siin oli 20cm villa + 2 kihti erikõva kipsi sisse õige lahendus, sest väljaspoole ei lubatud soojustust üldse panna. Aga villa asemel oleks olnud vist veel õigem just saepuru kasutada. 

[alfredo]

Soojustuse koha pealt ei oska midagi tarka lisada.
Küttesüsteemi, või täpsemalt soojusülekande kohta aga võiksin jagada vähemalt minu jaoks uut leidu interneedusest-vaakumradiaator.

[Tegelane5]

Nagu siin oli teema aga läbinisti kiviseinaga hoone, näiteks raud- või paekivi, on ka sellevõrra raskem suure soojamahtuvusega materjali "üleskuumutamine" ja praktiline kogemus näitas, et siin oli 20cm villa + 2 kihti erikõva kipsi sisse õige lahendus, sest väljaspoole ei lubatud soojustust üldse panna. Aga villa asemel oleks olnud vist veel õigem just saepuru kasutada. 

 Aga kas sellisel juhul ei teki kondents villa ja kivi vahele? Või soojeneb seina kivi osa ka mõnevõrra ning külm punkt on kusagil kivi sees?