[Raivo]

Liistu, õhuvahe tagamiseks pole vaja. ...  See on vajalik väga, väga, väga spetsiifilise ja kindlalt piiritletud aurutõkkega kaetud ehitise puhul. Näiteks väga niiskete ruumide ... puhul.

Pidasin silmas eelkõige sauna leiliruumi, aga ka teisi külgnevaid ruume. Tundub, et leiliruumis peaksin selle distantsliistu võimalusel panema, teistes ruumides ehk lihtsalt niiskustõkkepoolses lauakihis kastutama võimalikult kitsaid ja niiskustõkkest kaugemas kihis võimalikult laiu laudu.
Ehk siis midagi sellist .

[tõnn]

Eramaja, linna tsentraalse keskküttega.
Küttesüsteem ehitatud nõukaaeg, vabavoolu toimel sirkuleerivana.
Torud on jämedad 2"
Mõõtesõlm garaasis, läheb läbi sauna, maa alt majja.

Räägitakse et pumba lisamisel süsteemi annaks märgatava kokkuhoiu, kuid rääkijad ei oska põhjendada, mille arvelt see kokkuhoid tuleb?

Ehk keegi oskab ära seletada, miks ma peaks toimivasse süsteemi pumba panema ja kuidas elektrit tarbiv pump mulle kokkuhoidu tekitaks?

[Marko]

Linna tsentraal ja vabavool ei sobi kokku kuidagi. Kas Sul on alguses soojusvaheti ja selle järal eraldi rõhuvaba isevoolne keskküte?

[muska71]

Linna tsentraal ja vabavool ei sobi kokku kuidagi.

see jah nagu siga ja kägu erinevad.vabavool kesküte ju survevaba ja kusagil maja kõrgemas punktis paisupaak kus veel ruumi mängida.tsentraalsel kesküttel kena surve taga,et soe ikka igale poole jõuaks.

[tõnn]

Ilma soojusvahetitta.
Rõhk on 5bar jookseb otse tuppa ning toimib ilusti, kui piisavalt lahti keerata.

[Marko]

Sel juhul ei anna lisapump mitte midagi. Isegi kui voolukiirus suureneb, saad elektrit maksta ja lisaks saadud soojuse paneb mõõdik ilusti kirja
Pumbast on abi eramajas, kus enne oli isevoolne (aeglane) ringlus. Pump ajab seda manti kiiresti ringi, katla sisepinna temperatuur väheneb. Soojusülekande efektiivsus sõltub temperatuuride vahest, seega saab küttest rohkem energiat kätte. Suitsugaasid jäävad jahedamaks, see mõjub jälle korstnale halvasti.

[tcumen]

Eramaja, linna tsentraalse keskküttega.
Küttesüsteem ehitatud nõukaaeg, vabavoolu toimel sirkuleerivana.
Torud on jämedad 2"
Mõõtesõlm garaasis, läheb läbi sauna, maa alt majja.

Räägitakse et pumba lisamisel süsteemi annaks märgatava kokkuhoiu, kuid rääkijad ei oska põhjendada, mille arvelt see kokkuhoid tuleb?

Ehk keegi oskab ära seletada, miks ma peaks toimivasse süsteemi pumba panema ja kuidas elektrit tarbiv pump mulle kokkuhoidu tekitaks?

 Lihtsalt pumba lisamine ei annagi.
Kas Sul oma soojamõõtja on? No selles mõttes oma, et Sinu trassiosa soojusekulu eraldi rehkendatakse miski mõõteriista järgi?

[tõnn]

On olemas veekulu arvesti, kaks temperatuuri andurit ning elektroonikaplokk, mis selle megawattideks arvestab. Lisaks sellele on ka toru, mis ühendab peale ning tagasivoolu.
Kui liiga vähe ventiili avan, siis ringlus toimib, kuid maja soojaks ei lähe.
Kui rohkem keerata, siis läheb soojus ka majja.

[diesel]

küsiks vahepeal ka soojustusest. kui paneks põhupakid tihkelt lae peale. on jumet või mõte niru?

[veix__]

Vabavoolne süsteem tõesti ei tähenda, et seal survet ei tohiks olla, voolab sama hästi ka rõhu all.

[motamees]

küsiks vahepeal ka soojustusest. kui paneks põhupakid tihkelt lae peale. on jumet või mõte niru?

Soojustusel on alati jumet. Eriti kasulik on panna soojustus lae peale, sealt läheb kõikse rohkem sooja kaotsi.
Muidugi on tähtis lae ehitus. Kui puhta ja musta lae vahelt saab õhk liikuda õue, siis pole musta lae peale pandud soojustusest kasu.
Põhk pole üldse halb soojustus (kui tuleohutus välja jätta). Ta imab niiskuse sisse ja samamoodi kuivab see ka sealt välja. Vill korjab vee oma peale, kuniks pindpinevust jätkub ja siis jookseb sorinal kõik läbi. Ära ka ramp ei kuiva eriti.

[Marko]

 kui paneks põhupakid tihkelt lae peale. on jumet või mõte niru?

Mõttel on jumet küll kui tuuletõkke ka peale paned. Soojustus töötab ainult koos sellega, muidu on nagu ainult villase kampsuniga talvel õues.
Kui säästmine eesmärgiks, siis kärab tavaline lainepapp ka. Seda saab igas poest tagauksest kui müüjaga või juhatajaga hästi läbi saad.

[PlyVal64]

küsiks vahepeal ka soojustusest. kui paneks põhupakid tihkelt lae peale. on jumet või mõte niru?

Juba kaks vastust, et on mõtet, kui "koitamine" (loe:koonerdamine) eesmärgiks ja tuuletõket, olgu või papp, põhu PEAL kasutad  
Miks koonerdamine: põhk, nagu ka hein, ei ole püsivad! Nad tolmustuvad väga kiiresti ja tolmust tekib muld. Kui panna ka omaenda ajale ja tööle hinnasilt külge, siis on kindlasti õigem kohe õigete materjalidega ja püsiv soojustus tekitada Kui laepealne on juba puhas, "tolmuimejaga" ka üle käidud, siis ma arvan, et puistevill ei ole just väga palju kallim...  
Teine teema on soojustuse KAAL!!! Siin pole vastast "penole". Koos sellega, et peno peal saab (ettevaatlikult) käia ja/või et peno ei vaja tuuletõket. Ei ole vajadust kopitanud aampalke lappida, lisatugesid alla ehitada ega midagi. Aga põhk ja hein pakkidena kaalub kui palju?

[diesel]

põhk muidugi kaalub. mõned tonnid ikka toa peale mahub. võrreldes liiva kaaluga on see siiski köömes. osal majast olid vanasti hainad lakas ja tuba oli lämmi. moodsaid materjale ma oma koju eriti ei taha. pakipõhk odav ka ja lihtne paigaldada ja vajadusel ka ää võtta ja peal kõndimist kannatab ka. eks peab katsetama.

[v6sa]

...
Aga põhk ja hein pakkidena kaalub kui palju?

Sõltuvalt pressimise tihendusest 75-350 kg/kant, kui materjal on kuivem, kui 20%. Soojustusena ilmselt läheks klassikaline väikepakk, mille mahukaal jääb vahemikku 120-180 kg/kant. Paki mõõdud jämedalt 35 korda 60 sentimeetrit ja pikkus vastavalt tellimusele (ja sellele, kui hästi konkreetne masin pikkust loeb).  Ainult, et keegi väga ei viitsi pakkida enam.

[maisalup]

Põhku olek soovitatav iga aasta vahetada, kevadeks söödad loomedele ära ja sügisel paned uue peale. Niiskuse käes läheb hallitama pika peale  Võta pali asemel rullis siis saad sarkate vahele paraja paani lõigata või tuleb mõni silokombain ja teeb puhumis meetodil soojustamist. 
Puidu hake ja laastud andsid 60cm paksuse kihina sama soojustuse kui 15cm villa, soovitatav heina oleks panna vähemalt 2meetrine kiht, peale vajumist jääb 1,5 ja siis peaks hea küll olema. Hiljem karda kogu elu, et kuskilt mõni sädemepoiss pööningule ei pääse... 
Heinapaki mõõdud pigem 50x 80...100cm ja kui nii palju laduda ei viitsi, sis suurepaki pressi oma 120x200cm ja paki kõrgus 80cm ning kuiva põhu korral kaal 300-400kg, piisab 2 kihist pakkidest pööningule ja saab hea soe kui suudad ilma õhuvahedetta paika saada. 
Lahtine põhk oleks õhuvahede seisukohast kindlama peale minek...

[PlyVal64]

põhk muidugi kaalub. mõned tonnid ikka toa peale mahub. võrreldes liiva kaaluga on see siiski köömes. osal majast olid vanasti hainad lakas ja tuba oli lämmi. moodsaid materjale ma oma koju eriti ei taha. pakipõhk odav ka ja lihtne paigaldada ja vajadusel ka ää võtta ja peal kõndimist kannatab ka. eks peab katsetama.

Kuule, MOODNE on ka tselluvill näiteks! VÄGA looduslik ja öko. 
Kohati on see põhu, heina ja muu pasa (turvas, kuuseoksad, mida kõike...) promomine ELAMISE majade puhul ikka täiesti... idiootne! Jah, mul ka suvekodu saepuru ja heintega soojustatud... kunagi lapsepõlves!!! Sest nõukaajal lapsel-noorel raha polnud aga vikat oli Ja heina kasvas ka.  Aga see on suvila ja kui läheb mistahes põhjusel seinte avamiseks, kaob see šitt ehk hein sealt seinavahelt kohe!!!

[diesel]

priit, tselluvillaga olen kursis. moodne küllap on. öko ehk ka. oleneb kust otsast vaadata.
makulatuuri hulka on aetud viiendik mingeid boori soolasid. valgete inimeste juures kehtivad normid lubavad kasutada, aga eeldavad täiesti umbselt inimestest eraldamist. meil muidugi võib omale kasvõi voodi asemel magamistuppa hunniku puistata ja ei koti kedagi. no eks nõukogude karastusega inimesed taluvad ka rohkem. 
omale siiski ei taha seda. kass peesitab lakas, orav käib ühtepuhku, suiti elavad linavästrikud ja pääsud sees. küllap hakkaks nendegi tervise pääle. no ja ise pean ka ühtevalu toa peal käima. näituseks märjema ilmaga kuivatan sääl pesu.

[v6sa]

priit, tselluvillaga olen kursis. moodne küllap on. öko ehk ka. oleneb kust otsast vaadata.
makulatuuri hulka on aetud viiendik mingeid boori soolasid. valgete inimeste juures kehtivad normid lubavad kasutada, aga eeldavad täiesti umbselt inimestest eraldamist. meil muidugi võib omale kasvõi voodi asemel magamistuppa hunniku puistata ja ei koti kedagi. no eks nõukogude karastusega inimesed taluvad ka rohkem. 
omale siiski ei taha seda. kass peesitab lakas, orav käib ühtepuhku, suiti elavad linavästrikud ja pääsud sees. küllap hakkaks nendegi tervise pääle. no ja ise pean ka ühtevalu toa peal käima. näituseks märjema ilmaga kuivatan sääl pesu.

Arvesta, et nii hein kui põhk on suurepäraseks elukohaks mikroelustikule. Enamik neist eritab oma elutegevuse käigus aineid, mis ei ole mitte tervislikud. Ning nähtav hallitus on veel üks süütumaid... Ehk kuivana pead seda kihti hoida suutma, muu hulgas elamisest tõusvast niiskusest.

[PlyVal64]

priit, tselluvillaga olen kursis. moodne küllap on. öko ehk ka. oleneb kust otsast vaadata.
makulatuuri hulka on aetud viiendik mingeid boori soolasid. valgete inimeste juures kehtivad normid lubavad kasutada, aga eeldavad täiesti umbselt inimestest eraldamist. meil muidugi võib omale kasvõi voodi asemel magamistuppa hunniku puistata ja ei koti kedagi. no eks nõukogude karastusega inimesed taluvad ka rohkem. 
omale siiski ei taha seda. kass peesitab lakas, orav käib ühtepuhku, suiti elavad linavästrikud ja pääsud sees. küllap hakkaks nendegi tervise pääle. no ja ise pean ka ühtevalu toa peal käima. näituseks märjema ilmaga kuivatan sääl pesu.

Arvesta, et nii hein kui põhk on suurepäraseks elukohaks mikroelustikule. Enamik neist eritab oma elutegevuse käigus aineid, mis ei ole mitte tervislikud. Ning nähtav hallitus on veel üks süütumaid... Ehk kuivana pead seda kihti hoida suutma, muu hulgas elamisest tõusvast niiskusest.

Isand Võsa, thrumbs up! nagu öeldakse  
Arvamus, et põhk, hein, saepuru, turvas jne on ilgelt puhas ja looduslik igavesti, on pehmelt öeldes rumal!  Mikroorganismid eelkõige seentena, putukad, närilised, siis nende endi kuivamisel tekkiv tolm jne on kõik meile "ohtlikud". Kusjuures seened ja näriliste väljaheited on mürgiseimad ja ohtlikeimad. Selles suhtes on ohutuim üldse peno, nii kummaline kui see ka pole. Ja on see ohutuim ka teistele lakapeal käijatele  
Ok, peno on nagu on, aga ma enne mõtleks, mitte seitse vaid seitseteist korda, kui hakkaks uuesti lakapeale heina või põhku soojustuseks vedama. 

PS:ma jätsin hoopis tuulekasti löömata, et linavästrikel oleks mõnus kivivilla sees pesitseda. Kivivill sobis ka metsnugisele aga Tema ei sobinud meile, liiga lärmakas varahommikul  Teine hea omadus - ventileerib vahelage  Mul ju mingit ulme sooja hoida pole vaja aga tahan, et kevadel poleks kopituse haisu. Pole ka kunagi olnud, ükski riideese ka ei saa "täppe" peale! Seintel pole ka väljaspool tuuletõket, ikka sama põhjus. Kell keerati ära ja nüüd kuni kella uue keeramiseni kevadel me suvekodu üle päevase külastuse ei tarbi.