Elumaja soojustamine ja küttesüsteem?
Arvo Veski ütles:"Peale termoliidi on võimalik seina ja lage soojustada kerge ja mittesüttiva mineraalvatiga, mida Eesti NSV-s toodab..." Nii et kindla peale minek on saepuru-lubja segu e. termoliit. Ka kergkruus vast ei meki hiirtele. ENS-v aegse või nüüdse kivivilla veeretavad junnideks, nätsutavad, veavad ära isegi põranda soojustusest.
Vasta
Käin viimsi vahel koeraga jalutamas ja trehvasin nägema üht maja mis sai sel aastal katuse alla... Joppenpuhh kui paksude seintega ! Panen mõni päev mõõdulindi tasku, et see ilmaime ära mõõta, aga silma järgi seal meetrist palju puudu ei jää. Kogu konstrui on aeroc plokk, mis on ju väga hää, aga mis liig see liig.
Kuna ka minu maja on aeroc, siis on millega võrrelda, mul välissein 37cm ja on tibens soe. A seal on vähemalt topelt.

Liiga paksul seinal võib tekkida mingi kondensi-auru kogunemine seina. Külmumispunkt ja muu seesugune peab paigas olema. Kui endale ehitajat otsisin, siis enamus ei teadnud sellest midagi. Kuidas tahad - nii teeme - aga sina maksad !
Triumph Spitfire MK2, Triumph GT6 MK1, Corvair Spyder  
Vasta
ise olen mõelnud et järgmine maja mille ehitan tuleb 500mm aeroc, see peaks üksi ilma soojustuseta piisavalt soe olema ja närilised käike sisse ei tee, laed on betoon ja katus kivi, siis vast enam ei pea ühtegi maja elujooksul üles ehitama Big Grin
Vasta
(26-12-2017, 23:24 PM)meli666 Kirjutas:
(26-12-2017, 22:40 PM)Provoker23 Kirjutas: Uue osa seinad on küll terved ja sirged jne, aga kui tegin lisauksele auku, siis pool villast on näriliste käike täis. Fassaad on laudis ning mõni oksapunn on ikka ära millekaudu hiir pesa punuma saab tullla

Hiir närib lauast ka läbi, oksapunni puudumine seda ei välista.
Endal veel seda vanemat klaasvilla mitmeski kohas kasutusel. Puudutades kihelevad käed pool päeva, aga ikkagi oli hiire käike ja pesa seal sees.
Kuulaks isegi huviga, mis oleks selline hea närilistele mitte huvipakkuv materjal.

Maja peab väljast näriliste, putukate kindel olema. On igasugu võrke sellejaoks, ise usaldan metalli, plast ei tundu nii usaldusväärne. Mul garaaz seest ja väljast veekindla vineeriga (see pruun filmivineer) üle löödud. Kuivatan sees voblat ja  mitteüks kärbes ei tule läbi Smile    Ja ei tohi unustada katust. Tuuletõkkest ja katuse kilest tulevad isegi varblased läbi, hiirtel, vapsikutel veel lihtsam.
Vasta
Väike tähelepanek viiesajase aeroci(nüüd vist baurocki) kohta. Kui tahate sellest ehitada, ei pruugi tulemus eriti kena jääda, kui kohandada mõni olemasolev standardprojekt ja selle elemendid, kuna eriti just väikesed aknaavad, näiteks peldikus, jäävad tavapaksusega akende puhul veidi ebardlikud. Akna ja ukselengid peaks tegema massiivsemad, paksemad, et nn.laskeava efekti leevendada.
Vasta
(27-12-2017, 11:07 AM)alfredo Kirjutas: Väike tähelepanek viiesajase aeroci(nüüd vist baurocki) kohta. Kui tahate sellest ehitada, ei pruugi tulemus eriti kena jääda, kui kohandada mõni olemasolev standardprojekt ja selle elemendid, kuna eriti just väikesed aknaavad, näiteks peldikus, jäävad tavapaksusega akende puhul veidi ebardlikud. Akna ja ukselengid peaks tegema massiivsemad, paksemad, et nn.laskeava efekti leevendada.

Aerocil (kunagi nimetati Siporex) on oma "tüüpprojektid" aga jah, aken tuleb sisse poole võrreldes kipsvattmajaga. 
Kui akende panemiseks läks siis "joped" tahtsid välisservaga üldse tasa panna, no siis ei pea ju loodima, ega midagi. Sain veel viimasel hetkel jaole.
Triumph Spitfire MK2, Triumph GT6 MK1, Corvair Spyder  
Vasta
(27-12-2017, 13:52 PM)spitfire Kirjutas: Aerocil (kunagi nimetati Siporex) on oma "tüüpprojektid" aga jah, aken tuleb sisse poole võrreldes kipsvattmajaga. 
Kui akende panemiseks läks siis "joped" tahtsid välisservaga üldse tasa panna, no siis ei pea ju loodima, ega midagi. Sain veel viimasel hetkel jaole.

Miks see hea on? Mulle meeldiks, ilusam oleks kui aken on väljaspool, 5-10 cm välisvoodrist sissepoole, sissepoole jääb suurem aknalaud, kuhu naisuke saab lilled jms positsioneerida. Praegu pean akna alla kitsaid kapikesi ehitama aknalaua kõrgusega võrdseid.
Vasta
(27-12-2017, 14:25 PM)honkomees Kirjutas:
(27-12-2017, 13:52 PM)spitfire Kirjutas: Aerocil (kunagi nimetati Siporex) on oma "tüüpprojektid" aga jah, aken tuleb sisse poole võrreldes kipsvattmajaga.

Miks see hea on? Mulle meeldiks, ilusam oleks kui aken on väljaspool, 5-10 cm välisvoodrist sissepoole, sissepoole jääb suurem aknalaud, kuhu naisuke saab lilled jms positsioneerida. Praegu pean akna alla kitsaid kapikesi ehitama aknalaua kõrgusega võrdseid.
Aken peab asuma soojuslikus tasakaalupunktis (või kuidas seda tehniliselt nimetatakse).
Kui on 1 ja ühtlane materjal, siis keskel.
Ainult Aerocist seinal on see jama, et kastepunkt jääb seina sisse, seda aegamööda lõhkuma.
Vasta
Lisan oma kogemuse kaldlae soojustamisest. Tulenevalt ehitajate praagist /katuslae tuuletõke oli jätkatud sarikate vahekohtadest /, see välistas villa kasutamise soojustamisel , soojustuseks läks sarikate vahele EPS väikese pinguga , lisaks veel liimvaht , tundus , et sai hea , tegelikult siiski mitte , nimelt puitkarkassiga hoone tuulte mõjul veidike siiski "elab" naksub valju tuulega siit ja sealt . Poole aasta pärast olid näha mitmed kohad , kus EPS i ja sarika vahel oli pragu , no veelkord liimvahtu eelnevalt veega niisutatud pragudesse , ilmselt sai parem , soe on küll , aga EPS i puudulik mürasummutusvõime on häiriv ( hoonel on plekist katus).
 Praeguste teadmiste põhjal oleksin kasutanud tuuletõkkeks tuuletõkkekangast ja soojustuseks mõnd tihedamat villa , kas soojakaod oleks väiksemad kui EPS i ga soojustuse korral , kus kindlasti on mõni pragu sarika ja EPS i vahel ei oska arvata , mürasummutusvõime on tihedatel villadel kordades parem .
  PUR vahuga soojustamine on kindlasti variant mida kaaluda , aga see eeldab jäika karkassi , igal juhul edu !
Vasta
Natuke teemasse või siis mitte.

kes teab millal tuli NL-s kasutusele kergkruus ? nn. laiatarbena või siis avalikku kasutusse.
alljärgnevad pildid on majast ja selle "pööningust" kus kergkruus oli kasutusel kui viimase elukorruse lae soojustus
elu selles majas lõppes aprill ´86 suure pauguga ehk olema pidi see seal juba varem
kuna Pripjat oli nn. näidis ehk eksperimentaal linn siis ei pruugi see midagi tähendada mis seal kasutuses oli.
aga see küsimus jäi mind painama kui seda seal nägin. 

[Pilt: t760_DSC02273.jpg]


[Pilt: t760_DSC02280.jpg]
Vasta
vene aegu müüdi seda keramsiidi nime all.
olemas oli oluliselt varem kui see pripjati maja ehitati.
Vasta
(27-12-2017, 19:49 PM)Raivo Kirjutas:
(27-12-2017, 14:25 PM)honkomees Kirjutas:
(27-12-2017, 13:52 PM)spitfire Kirjutas: Aerocil (kunagi nimetati Siporex) on oma "tüüpprojektid" aga jah, aken tuleb sisse poole võrreldes kipsvattmajaga.

Miks see hea on? Mulle meeldiks, ilusam oleks kui aken on väljaspool, 5-10 cm välisvoodrist sissepoole, sissepoole jääb suurem aknalaud, kuhu naisuke saab lilled jms positsioneerida. Praegu pean akna alla kitsaid kapikesi ehitama aknalaua kõrgusega võrdseid.
Aken peab asuma soojuslikus tasakaalupunktis (või kuidas seda tehniliselt nimetatakse).
Kui on 1 ja ühtlane materjal, siis keskel.
Ainult Aerocist seinal on see jama, et kastepunkt jääb seina sisse, seda aegamööda lõhkuma.
Kui on õieti tehtud siis ei jää.
Tavaliselt see probleem, et välissein virutatakse kohe ruttu silikoonkrohvi alla. Õige oleks üks aasta oodata (jutt käib aeroc plokist) kuni ehitusniiskus jalga laseb ja siis MINERAALkrohvi alla. Tavaline krohv sinna peale ei sobi, muidu jääb see niiskus kogunemis risk.
Aga jah, kui ehitajal näpp p*rsses järgi ei käi siis nii juhtub, nad ei oska või ei taha mineraalkrohviga teha.
Triumph Spitfire MK2, Triumph GT6 MK1, Corvair Spyder  
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne