Elumaja soojustamine ja küttesüsteem?
Arvo Veski ütles:"Peale termoliidi on võimalik seina ja lage soojustada kerge ja mittesüttiva mineraalvatiga, mida Eesti NSV-s toodab..." Nii et kindla peale minek on saepuru-lubja segu e. termoliit. Ka kergkruus vast ei meki hiirtele. ENS-v aegse või nüüdse kivivilla veeretavad junnideks, nätsutavad, veavad ära isegi põranda soojustusest.
Vasta
Käin viimsi vahel koeraga jalutamas ja trehvasin nägema üht maja mis sai sel aastal katuse alla... Joppenpuhh kui paksude seintega ! Panen mõni päev mõõdulindi tasku, et see ilmaime ära mõõta, aga silma järgi seal meetrist palju puudu ei jää. Kogu konstrui on aeroc plokk, mis on ju väga hää, aga mis liig see liig.
Kuna ka minu maja on aeroc, siis on millega võrrelda, mul välissein 37cm ja on tibens soe. A seal on vähemalt topelt.

Liiga paksul seinal võib tekkida mingi kondensi-auru kogunemine seina. Külmumispunkt ja muu seesugune peab paigas olema. Kui endale ehitajat otsisin, siis enamus ei teadnud sellest midagi. Kuidas tahad - nii teeme - aga sina maksad !
Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z 
Vasta
ise olen mõelnud et järgmine maja mille ehitan tuleb 500mm aeroc, see peaks üksi ilma soojustuseta piisavalt soe olema ja närilised käike sisse ei tee, laed on betoon ja katus kivi, siis vast enam ei pea ühtegi maja elujooksul üles ehitama Big Grin
Vasta
(26-12-2017, 23:24 PM)meli666 Kirjutas:
(26-12-2017, 22:40 PM)Provoker23 Kirjutas: Uue osa seinad on küll terved ja sirged jne, aga kui tegin lisauksele auku, siis pool villast on näriliste käike täis. Fassaad on laudis ning mõni oksapunn on ikka ära millekaudu hiir pesa punuma saab tullla

Hiir närib lauast ka läbi, oksapunni puudumine seda ei välista.
Endal veel seda vanemat klaasvilla mitmeski kohas kasutusel. Puudutades kihelevad käed pool päeva, aga ikkagi oli hiire käike ja pesa seal sees.
Kuulaks isegi huviga, mis oleks selline hea närilistele mitte huvipakkuv materjal.

Maja peab väljast näriliste, putukate kindel olema. On igasugu võrke sellejaoks, ise usaldan metalli, plast ei tundu nii usaldusväärne. Mul garaaz seest ja väljast veekindla vineeriga (see pruun filmivineer) üle löödud. Kuivatan sees voblat ja  mitteüks kärbes ei tule läbi Smile    Ja ei tohi unustada katust. Tuuletõkkest ja katuse kilest tulevad isegi varblased läbi, hiirtel, vapsikutel veel lihtsam.
Vasta
Väike tähelepanek viiesajase aeroci(nüüd vist baurocki) kohta. Kui tahate sellest ehitada, ei pruugi tulemus eriti kena jääda, kui kohandada mõni olemasolev standardprojekt ja selle elemendid, kuna eriti just väikesed aknaavad, näiteks peldikus, jäävad tavapaksusega akende puhul veidi ebardlikud. Akna ja ukselengid peaks tegema massiivsemad, paksemad, et nn.laskeava efekti leevendada.
Vasta
(27-12-2017, 11:07 AM)alfredo Kirjutas: Väike tähelepanek viiesajase aeroci(nüüd vist baurocki) kohta. Kui tahate sellest ehitada, ei pruugi tulemus eriti kena jääda, kui kohandada mõni olemasolev standardprojekt ja selle elemendid, kuna eriti just väikesed aknaavad, näiteks peldikus, jäävad tavapaksusega akende puhul veidi ebardlikud. Akna ja ukselengid peaks tegema massiivsemad, paksemad, et nn.laskeava efekti leevendada.

Aerocil (kunagi nimetati Siporex) on oma "tüüpprojektid" aga jah, aken tuleb sisse poole võrreldes kipsvattmajaga. 
Kui akende panemiseks läks siis "joped" tahtsid välisservaga üldse tasa panna, no siis ei pea ju loodima, ega midagi. Sain veel viimasel hetkel jaole.
Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z 
Vasta
(27-12-2017, 13:52 PM)spitfire Kirjutas: Aerocil (kunagi nimetati Siporex) on oma "tüüpprojektid" aga jah, aken tuleb sisse poole võrreldes kipsvattmajaga. 
Kui akende panemiseks läks siis "joped" tahtsid välisservaga üldse tasa panna, no siis ei pea ju loodima, ega midagi. Sain veel viimasel hetkel jaole.

Miks see hea on? Mulle meeldiks, ilusam oleks kui aken on väljaspool, 5-10 cm välisvoodrist sissepoole, sissepoole jääb suurem aknalaud, kuhu naisuke saab lilled jms positsioneerida. Praegu pean akna alla kitsaid kapikesi ehitama aknalaua kõrgusega võrdseid.
Vasta
(27-12-2017, 14:25 PM)honkomees Kirjutas:
(27-12-2017, 13:52 PM)spitfire Kirjutas: Aerocil (kunagi nimetati Siporex) on oma "tüüpprojektid" aga jah, aken tuleb sisse poole võrreldes kipsvattmajaga.

Miks see hea on? Mulle meeldiks, ilusam oleks kui aken on väljaspool, 5-10 cm välisvoodrist sissepoole, sissepoole jääb suurem aknalaud, kuhu naisuke saab lilled jms positsioneerida. Praegu pean akna alla kitsaid kapikesi ehitama aknalaua kõrgusega võrdseid.
Aken peab asuma soojuslikus tasakaalupunktis (või kuidas seda tehniliselt nimetatakse).
Kui on 1 ja ühtlane materjal, siis keskel.
Ainult Aerocist seinal on see jama, et kastepunkt jääb seina sisse, seda aegamööda lõhkuma.
Vasta
Lisan oma kogemuse kaldlae soojustamisest. Tulenevalt ehitajate praagist /katuslae tuuletõke oli jätkatud sarikate vahekohtadest /, see välistas villa kasutamise soojustamisel , soojustuseks läks sarikate vahele EPS väikese pinguga , lisaks veel liimvaht , tundus , et sai hea , tegelikult siiski mitte , nimelt puitkarkassiga hoone tuulte mõjul veidike siiski "elab" naksub valju tuulega siit ja sealt . Poole aasta pärast olid näha mitmed kohad , kus EPS i ja sarika vahel oli pragu , no veelkord liimvahtu eelnevalt veega niisutatud pragudesse , ilmselt sai parem , soe on küll , aga EPS i puudulik mürasummutusvõime on häiriv ( hoonel on plekist katus).
 Praeguste teadmiste põhjal oleksin kasutanud tuuletõkkeks tuuletõkkekangast ja soojustuseks mõnd tihedamat villa , kas soojakaod oleks väiksemad kui EPS i ga soojustuse korral , kus kindlasti on mõni pragu sarika ja EPS i vahel ei oska arvata , mürasummutusvõime on tihedatel villadel kordades parem .
  PUR vahuga soojustamine on kindlasti variant mida kaaluda , aga see eeldab jäika karkassi , igal juhul edu !
Vasta
Natuke teemasse või siis mitte.

kes teab millal tuli NL-s kasutusele kergkruus ? nn. laiatarbena või siis avalikku kasutusse.
alljärgnevad pildid on majast ja selle "pööningust" kus kergkruus oli kasutusel kui viimase elukorruse lae soojustus
elu selles majas lõppes aprill ´86 suure pauguga ehk olema pidi see seal juba varem
kuna Pripjat oli nn. näidis ehk eksperimentaal linn siis ei pruugi see midagi tähendada mis seal kasutuses oli.
aga see küsimus jäi mind painama kui seda seal nägin. 

[Pilt: t760_DSC02273.jpg]


[Pilt: t760_DSC02280.jpg]
Vasta
vene aegu müüdi seda keramsiidi nime all.
olemas oli oluliselt varem kui see pripjati maja ehitati.
Vasta
(27-12-2017, 19:49 PM)Raivo Kirjutas:
(27-12-2017, 14:25 PM)honkomees Kirjutas:
(27-12-2017, 13:52 PM)spitfire Kirjutas: Aerocil (kunagi nimetati Siporex) on oma "tüüpprojektid" aga jah, aken tuleb sisse poole võrreldes kipsvattmajaga.

Miks see hea on? Mulle meeldiks, ilusam oleks kui aken on väljaspool, 5-10 cm välisvoodrist sissepoole, sissepoole jääb suurem aknalaud, kuhu naisuke saab lilled jms positsioneerida. Praegu pean akna alla kitsaid kapikesi ehitama aknalaua kõrgusega võrdseid.
Aken peab asuma soojuslikus tasakaalupunktis (või kuidas seda tehniliselt nimetatakse).
Kui on 1 ja ühtlane materjal, siis keskel.
Ainult Aerocist seinal on see jama, et kastepunkt jääb seina sisse, seda aegamööda lõhkuma.
Kui on õieti tehtud siis ei jää.
Tavaliselt see probleem, et välissein virutatakse kohe ruttu silikoonkrohvi alla. Õige oleks üks aasta oodata (jutt käib aeroc plokist) kuni ehitusniiskus jalga laseb ja siis MINERAALkrohvi alla. Tavaline krohv sinna peale ei sobi, muidu jääb see niiskus kogunemis risk.
Aga jah, kui ehitajal näpp p*rsses järgi ei käi siis nii juhtub, nad ei oska või ei taha mineraalkrohviga teha.
Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z 
Vasta
Puugaasikatel ja akupaak üheskoos, traditsioonilist korstent pole vaja, vajab harva puhastamist, madalad ülalpidamiskulud ja tundub, et seda saab pärandada, mitte parandada, nagu tänapäevaste asjadega kipub tavaliselt olema.


Vasta
mu 2.korruse üks osa sai "kättejuhtunud vahenditest" kuivpaigaldus-põrandakütte ning kuna paks põrandalaud toimis liiga hea soojusisolaatorina, tegin ka jupi seinakütet. Toimib ja jagan kunagi hiljem ka pikemaid kirjeldusi.

nüüd on teemaks ca 30m2 põrandapinnaga ülejäänud 2. korruse osa: olemas on tugev nn must põrand. Nn kättejuhtuvaid vahendeid (alumiiniumplekki) enam ei ole - tuleb poest asju soetada. Ehk siis Uponori 14mm Siccus kuivpaigaldussüsteemina: soontega (EPS) paigaldusplaadid, soojusjaotusplaadid, toru ja kinnitusvahendid.

plaanin panna ujuvpõranda (7..8mm laminaatparketi) otse paigaldusplaatidele. Ehk siis ilma tugevdava puitlaastplaadi-kihita (mille vajalikuks paksuseks annavad Uponori juhised lausa "min 22mm"?!?).

Uponori juhis (pildike manuses) jätab justkui sellise variandi, aga kas see on ka reaalselt teostatav ehk siis põranda saab torude jms vaates ka praktikas ilusasti siledaks või peaks kohe arvestama tugevdava kinnikruvitava puitlaastplaat-vahekihiga?


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
Mul on pakkuda seda Uponor 20 alumiinium plekki :
1009132 UPONOR multi soojustusplaat 20mm 1150x280x0,55mm AL

Ega ma täpselt ei tea kui palju mul seda on, aga nagu oleks meele jäänud, et oli 120 tk, aga tundub, et sellise toa jaoks täpselt paras ports.
Kui see sobib siis tel. 5024viis40
Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z 
Vasta
Juhtusin kunagi nägema sihukest põrandakonstruid.
2korruse puitlaastplaataluse peale kinnitati põrandaküttetoru, torude vahele kleebiti perfixiga 2kihti kipsitükke(igasugu jäägid), tühimikud valati samuti perlfixi täis, kõige peale kleebiti veel üks tavaline kipsplaat. Selle peale aluskate ja laminaat. Toad olid pärast ilusti soojad, teostus kiire ja odav. Kui väga raskeid kappe pole plaanis toanurka paigaldada, siis ei oskaksi midagi halba öelda. Ise oleksin perlfixi asemel ehk plaadiliimi kasutanud.
Vasta
Mul samamoodi tehtud,põrandakütte torude vahele kipsiribad,toru osa valasin isevalguvat täis,kiht põranda kipsi ja laminaat.
Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
Enne oli talade vahel vill, siis fooliumpaber, 20 alupex selle peal ja siis mingi 20mm saepuruplaat, laminaadivaip ja laminaat. Soojaks läks ainult riietehunniku alt.

Nüüd läks see saepuruplaat kõige alla ja tegin kahest kihist põrandakipsist labürindi, mille vahel 20mm plast küttetoru. Segu labürindi kipsikihtide vahele ei pand. Labürindi peab enne põrandakipsi panekut (Knauf FE 50 largo) korralikult niiskustõkkega üle tegema, sest muidu imevad kipsiribad kogu vee ära ja segu kuivab kohe ribade küljest lahti. Peale läks 1cm kammiga sama segu ja kipsplaat. Plaadi oleks pidanud mõlemalt poolt niiskustõkkega üle tegema, sest ühelt poolt tehes, tõmbab plaadi kõveraks (tõmbab immutatud poole paberit kokku) Laminaadi alla sai espakist mingi imelik ja päris rabe punane põrandaküttele mõeldud vaip.

Palju jamamist selle lahendusega, kuid toimib hästi. Teistele ülemise korruse põrandatele olen mõelnud uponori styroplast põrandakütteplaati (espak müüb sellist). Ruudu hind tuleks suht sama, kuid kütte kadumisel jahtuks päris ruttu.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
https://majandus24.postimees.ee/4441583/...1459859760

http://telegra.ph/Saksa-täpsus-vene-lollus-04-02
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
Jabur asi jah. Mul just juurdeehituse projekteerimine käsil. Ja oh üllatust. Ei saa valda enne projekti sisse anda kui pean tegema energiamärgise,et veenduda kas maja ikka vastab C nõudele peale ümberehitust. Ok ei maksa palju see märgis aga jah. Vundament on mul majal 600mm paekivist. Väljast veel sirgeks valatud ligi 100mm betooniga ja soojustatud 100mm EPS-iga. Ja see ei anna mingit soovitud arvväärtust välja kahjuks Sad 
Et asja parandada, lisati nüüd projekti katusele päiksepaneelid. Siis mingi üldine number sobib ja saab C märgi.
Aknad on mul kolme kihilised. 2x4mm ja sisemine 3mm. Aga mingi gaasiga on täidetud vaid kahe välimise klaasi vahe. Vot oleks mõlemad vahed,siis oleks jälle mingi number kohe parem. Ehk mingi jabur matemaatika ja n**s.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne