Elumaja soojustamine ja küttesüsteem?
#61
Närilised leiavad alati oma tee kui neil piisavalt huvi. Mul tulid üle-eelmisel aastal ajutiselt suletud seina vahelt garaaži võhrid, teate küll need suured rändrotid, kassiga juba võrreldavad. Toast käisid ka sööki otsimas. Ükskord öösel andsin labidaga talle, surm ei saanudki, jooksis kurivaim minema veel. Koer murdis lõpuks neid elajaid, sest mürk ei võtnud!!
Vasta
#62
PlyVal64, pea hoogu! Ma energiaaudiitor ei ole, et pisut asjaga kokku puutunult on meelde jäänud, et elektri kiluwatttunnid tuleb kahega korrutada. Kogu see energiatõhususe värk on uskumatult jaburalt keeruliseks aetud.
Ehe tsunffi-värk.
Vasta
#63
Päris palju huvitavat lugemist on siin, viskaks ka sõna sekka.
Nimelt soojustasin korteril radika taguse penoga ära.
Ning fasaadilt viskas krohvi maha.

Kas ja millist seina tasub seestpoolt soojustada?
Kas 10 aasta pärast paistab peno juba õue?
Vasta
#64
(03-01-2013, 22:57 PM)tõnn Kirjutas: Kas ja millist seina tasub seestpoolt soojustada?
Kas 10 aasta pärast paistab peno juba õue?
Ei tasugi. Seinad peavad olema soojasalvestavad, tänapäeva kuuritüüpi ja villaga soojustatud kipsmajadel pole tõesti vahet kuhu poole soojustus panna. Kivimajadel ainult väljapoole. Suurem mass stabiliseerib sisetemperatuuri ja salvestab kauem. Villal endal pole mingit salvestamise võimet, sama lugu penoplastiga. Nii kaua kui sooja tekitatakse kas puude põletamise või elektriga on soe küll. Tõmba juhe seinast välja ja vaata kauaks sooja jätkub.
Vasta
#65
Nii, nüüd on asi juba teaduslikuks ja minu jaoks küllaltki keeruliseks läinud. Aga panen lisaks ka oma tähelepanekud ja kogutud info:

Hetkel on maja siis selline seest välja: kips, soome papp, laudis, saepurutäidis(150mm ülemine korrus, alumine 200mm), laudis, õhuvahe, kivivooder. Ja kivivoodri eemaldan, kuna see niikuinii eriti ilus välja ei näe.

Penoplasti välistan justnimelt selle tõttu, et ta ei lase saepuruseintel hingata. Aastaid tagasi oli majal mul tõrvapapp veel väljaspool seina peal(kivivoodri taga siis). Mäletan kui sai vahetatud esimese korruse aknaid. Tookord sai seda pappi ära võetud sealt niipalju kui sai ja teise korruse ehitusega sai see enamuses tervel majal eemaldatud. Papp sai ära võetud selle tõttu, et uued aknad ei lasknud enam niipalju õhku läbi ja läksid talvel-sügisel-kevadel seestpoolt alt äärest märjaks. Ja kohe palju läksid. Sai siis kellegi jutu peale võetud väljast akna ümbruse liistud ja veeplekk ära ja eemaldatud see papp niipalju kui võimalik. Arvan et tookord oli seda ühe akna kohta pea 10ruutu seina pinnalt. Aknaid oli siis 4. Pärast seda kadus see probleem. Seega oli see papp nagu aurutõke. Usun et kui praegu väljastpoolt penoga soojustada käitub see peno samamoodi nagu tookord oli tõrvapapp.

Ja soojustamisest saan tuua sellise hea näite.

Vennal kahekordne elamu. 120ruutu korrus + täiskelder. Maja nõukaaegne, kogu soojustus siis kivivooder, saepuru, kivivooder. Soojustas sellel aastal termovahuga ja 9cm paksuse kihi. Kaotas seintest ära praktiliselt kõik külmasillad ja paigaldas keskkütte. Lagi jäi soojustamata.

Enne oli õhksoojusküte(bullerjan tüüpi) + 2 suure soemüüriga kaminat. Lisaks õhksoojuspump ja pidevalt järgi ka elektriradikad. Enne oli vaja, et kogu aeg oleks õhkkütte katlal tuli all ja niisamuti ka kord päevas kaminaid kütta. Lisaks uhas õhksoojuspump ja radikad, ning talvine elektriarve oli külmadel kuudel (-15 ja alla) sinna 10 000 krooni kanti(tubades oli maksimaalselt 18 kraadi), siis nüüd on elektrikulu selle kõrval olematu.

Praegu ütles et siin külmemate ilmadega(-10 kanti oli mingi aeg) läheb hommikul enne tööle minekut teeb keskküttekatlale tule alla, ja kui õhtul töölt tuleb nii 6 paiku, teeb uuesti tule alla(laob lihtsalt korra katla puid täis mitte ei uha mitu tundi takka). Ja kogu majas on püsivalt 24 kraadi. Puid arvestas et kulub täpselt 1 ruum nädalas sellise külmaga. Praegu kui kraad - kaks sooja, siis kütab ülepäeva et sama tempi hoida.
Paigaldatud 13 radikat, 2 ruumi põrandaküte ja soojaveeboiler süsteemi.
Lae soojustus pidi tulema järgmisel aastal, praegu kogu soojustus lihtsalt betoonpaneelid. Lisaks lähevad soojustamata küttetorud läbi keldri, seega on ka kelder 14 - 15 kraadi soe. Teisi kütteallikaid ei ole enam kasutanud.

Seega mugavus missugune, kui enam ahju valvama ei pea. Puude ja elektri kulu väiksem ja maja kah soe.

Keskküttesüsteem maksis tal kokku 10 000€. Seega minul üle poole võrra väiksem maja, väiksem katel, akupaak, torustik ja radikaid kah max 6tk., siis peaks see mul eeldatavalt kuskil 5000€ kanti jääma. Igaljuhul hinnapakkumise lasen süsteemile ära teha, see ei kohusta millekski.

Termovahtu ka ma kahjuks kasutada ei usalda.
Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#66
Tervitus! Minu targutuste eesmärk oli see, et soojustamine ongi tegelikult parajalt keeruline ettevõtmine. Iga liigutus peab olema läbimõeldud, muidu ei ole soovitud tulemust või on tulemus 5-10 aasta perspektiivis kogu hoonele hukatuslik. Seetõttu peab ka "teadust" pisut uurima, et ehitajad ei teeks nii "nagu tavaliselt".

Kui plaan on ikka silikaat eemaldada, siis ei julge ma küll ennustada, et eelarvega hakkama saab. Ise jätaks selle puutumata või vähemalt viimaseks asjaks, mida hakata lõhkuma. Vajadusel võib ilme värskendamiseks selle hiljem krohvida.

Penoplasti kartust ja villa hingamist on ehitusfoorumites teemades "vill või penoplast" pikalt lahatud. Oluline on, kus asub aurutihedam kiht seinas. Rusikareegel on, et aurutihedamad kihid asuvad soojemal pool ja hõredamad külmemal pool. St, kui saepurust sissepoole panna penoplast, siis saab saepuru vabalt edasi "hingata" ehk kuivada.
Ise näen ilma aurutõkketa villaga soojustamisel seda muret, et sisekliima läheb just liiga kuivaks - kogu niiskus lendab õue. Hea, inimesele sobiv suhtelise õhuniiskuse % on 40-60, ilma lisa niisutamiseta on talvel seda raske saavutada. Liiga kuivas õhus on aga eriti väikelapsel nohu kerge tulema. Kusjuures korralik nohu on imikul üks jamamaid haigusi - ta ei oska nimelt suu kaudu hingata. Tulemuseks on 24 tundi köhiv-läkastav-nuttev titt. Samuti ei saa ta süüa ja lutti tõmmata, kuid see läheb algsest teemast ehk kaugele. Isiklikult püüdleks ma ka ventilatsiooni süsteemi korrastamise poole. Kindlasti soojatagastusega.

Kuid tagasitulles nustu826 onni renoveerimise juurde. Klassikaline vill+tuuletõke+õhuvahe+vooder töötab päris hästi. Kui on rahalisi võimalusi ja viitsimist siis võib muidugi tellisvoodri eemaldada ja selliselt soojustada.
http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert-...line%20onn

Siiski, mõtle kõik ilusasti läbi. Muidugi oleks õige asjale komplektselt läheneda. Korrastada fassaad, soojustus, kuid eks see vaesus on üks hirmus asi. Muudkui arvuta, arvuta, arvuta, optimeeri, kombineeri.

Ahjaa, venna näide soojustades vahuga. Ma arvan, et tal on nii head tulemused just seetõttu, et see vaht on õhu-tuulekindel. Villaga on tuulekindlust raskem saavutada. Tihedalt tambitud saepuru tuulekindlus on parem kui koheval villal. Väiksemgi leke tuuletõkkes vähendab tunduvalt villa soojusisolatsiooni võimeid. Täna just kuulsin raadiost, et Eestis on rekord arv rähne. Lisaks rotid, tihased.. Neid on võimalik muidugi igasugu võrkudega pisut eemal hoida.
Edu.
Vasta
#67
1 ruum nädalas ja 24 kraadi??? Hullud...
Mul kodus 3 küttekollet + saun. See aasta kütnud siis nii: tagatubade ahi 31.12 päeval, et saada sooja ja õhtuks ahjus liha küpsetada. Jah, me kasutame ahju soojust ka söögi tegemiseks, sest seal tuleb kokurentsitult parim toit. Sama ahju kütsin eile õhtul teist korda.
Suur ahi, väga tõsine u-6-7 tonni kaaluv tellisahi Arvo Veski ja Jaak Veski parimate teadmiste ja Jaagu oskuste põhiselt 1966 ehitatud: äkki kütsin 29.12, täna tuleb vist tuli koldesse teha.
Pliit: 2013 numbri sees köetud kolmel õhtul, eile jäi igastahes vahele. Täna peab vist kütma.
Majas stabiilne +19, mõnes jahedamas nurgas madalal maani akende juures ka vähem (hetkel kõige külmemas nurgas +17 aga seda kohta ei saagi inimene "kasutada"). Mitte ühte elektrikütet sees ei ole, pelleris +10 "loomulikust". Kui ilm on praeguse +/-0 ümber, siis umbes sellise tempoga tulebki kütta. Ainult boiler, mille ostsin kõige kallima: 75 liitrit tööstusvoolult keraamiline Atlantic, mis ei küta tuba. 2 aastat tagasi tegin sooja vett ka Pioneeriga, kus taga 150 liitrit isoleerimata boiler ja see küttis ise juba kogu majapidamispoole kuumaks. Praegu asendasin selle pliidipealse 50-liitrise suure potiga, mis siis salvestab ja kütab hommikuni.

+24 on absoluutselt selgelt raiskamine ja lauslollus. Magada on väga kehva, töö- ja rahakulu absurdne. Püsiv +24 suvel õues kurnab ka lõpuks ära. Aga selliseid päevasid, kus oleks ööpäeva keskmine +24, on Eestis ülivähe. Viimanegi suvi oli u.nädalajagu ja me olime siin suvekodus ning ei pannud sel ajal isegi ujukaid jalga. Teatud aja on nudism ülimalt mõnus aga 365 päeva järjest ka ei taha. Siis koliks juba päris soojale maale elama.

Energiatõhusus elik ET siis: too 25% ongi topeltarvutus juba, väga palju elektrist, mis eramajades ju kulub, ei ole kuidagi seostatav ei soojatootmise ega isegi valgustusega. Näiteks eelmise aasta elektriarves on sees soojas mais kahe vaheukse kuumapuhuriga puhastamine õues päris palju tundeX1200W, ühe jahi roolilehe tegemine jpm analoogset. Teed paar tunnikest rellakaga tööd ja number rahaküsimis-aparaadil on hoopis teiseks muutunud. Tööriistade, mille sisse tuleb arvestada peale rellaka, keevituse etc ka pesumasin, triikraud, tolmuimeja jne, kulu on vägagi arvestatav absoluutskaalal. Pluss minul kulutab 1,5 kuu aasta keskmsie elektri ära "informatsiooninurgake" ehk võimas lauaarvuti 23-tollise ekraaniga (see ise on 40W)+telekas+intereedus. See on ära mõõdetud ja täpselt teada. See oleks reaalne ja suur kokkuhoiu koht meil elektrikulu absoluutnumbris aga vaat see on minul just see mugavuse küsimus - ma tõesti ei viitsi juhtmeid seinast välja tõmmata ja siis igakord oodata minuti-paar, kuniks midagi käivitub. Vajutan klahvi või nuppu ja info tuleb kohe. Aasta peale iseenda piinamisega hoiaks kokku ~60 euri. Sorry aga toidupoodi minna täis kõhuga ja seal pisut hindasid vaadata, hoiad aasta peale hokku kümme korda selle summa. Vabalt!

Eks siit tulebki inimeste soovide ja vajaduste vahed sisse: mina istun pigem korralikus arvutis mugavas toolis ja panen villase soki jalga; teine teeb sama iipläädiga piineldes trussaarides selili voodis. Mina kulutan 10 ruumi puid 12 kuu peale (ok, ütleme eriti kehval aastal kuni 15 aga siis on kogu aeg ka +20/21 toas), teine kulutab ruumi puid nädalas. Kumb õigem lähenemine on, pole üldse selge ega oluline. Kuid ikkagi peab inimesi väga tihti manitsema ebamõistlikest tegevustest ja otsustest loobuma. Just ebamõistlikest, mitte rumalatest või valedest. Ning aboluutselt ebamõistlik on minu vanaisa raamatute järgi omal ajal täpelt ja korralikult ehitatud individuaalmajade lõhkumine teema alguses kirjeldatud kujul ja mõttel. Kerge kaasjastamine on mõistlik, totaalne raha hukkamine mitte. Kui selle maja on ehitanud joodikutest halturtšikud ehk tegu on puukuuriga, siis tuleb see maha lõhkuda ja täiesti uus ehitada. On ka selliseid nähtud ja kaaskohtunik ja ksf!Alwaro võib sellisest sarast Keilas pikemalt rääkida... ja iga sent ning töötund, mis sinna pandi, oli puhas raiskamine.
Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta
#68
PlyVal64, Sa oled ilmselgelt oma vähenõudlikuses väga haruldane inimene. Linnaelanike seas.
Ma võin öelda, et enamus inimesi tahab olla pigem +24C ruumis, kui +21C ruumis (see on kütte standardis eluruumile ette nähtud number). +24 ruumis saab nimelt T-särgi väel olla.
Issake miuke pahandus tuli, kinnisvarafirma juhatuse esimees ise õiendas, kui ühes Järve klaastornis hommikul kell 8.30 paaris nurga kabinetis oli ainult +20,5C. Tegu oli 2010 külma talve jaanuari kuuga.
Vasta
#69
(04-01-2013, 13:48 PM)Kjen Kirjutas: PlyVal64, Sa oled ilmselgelt oma vähenõudlikuses väga haruldane inimene. Linnaelanike seas.
Ma võin öelda, et enamus inimesi tahab olla pigem +24C ruumis, kui +21C ruumis (see on kütte standardis eluruumile ette nähtud number). +24 ruumis saab nimelt T-särgi väel olla.

Ei nõustu kohe mitte.
Ma ise suht soojalembene, aga +24 on ikka palju. Elutoas võib ju olla, aga magamistoas on üle +21 selgelt liiga palju.

Okei, villaseid sokke kodus kanda ei viitsiks, aga üldiselt nõustun ses osas Ply-ga, 20st ülespoole nõuab iga lisakraad ebamõistlikult palju energiat ja tegelikult pole seda üldse vaja. Ise elan õnneks 5. korrusel, seega põranda soojusega probleemi pole, toatemperatuur kõigub 19C ja 22C vahel, sõltuvalt välistemperatuurist ja keskkütte intensiivsusest.
Vasta
#70
Nii, 10:37 kirjutasin, et peaks ahju kütma ja "kasutuskõlbmatus" toanurgas oli 17 soojakraadi. Ahi köetud, selles kohas on juba 18 ja tarbitavas paigas keset tuba kohvilaua peal, kuskohas me enamuse ajast kodus olles ju veedame peale magamise, 19 soojakraadi. Mulle meeldib alati asju ka pildiga visualiseerida:
nagu aru saada, siis akendega maja välisnurk ja valge vE kõrval asub kraadiklaas ning nurgast paistab ka "arvutuskeskus" ehk 90% kodusest elektroonikast.
[Pilt: DSC_0132%255B1%255D.jpg]

Köögis, mida pole praeguseks 32 tundi köetud, on välisseinas minu silmade kõrgusel temperatuur 18,5 kraadi. See on siis põhimõtteliselt välisseina temperatuur. 80 aastat vana soojustusega (loomulikult saepuru, mis muud) aga natuke parendatud seina oma! Üldse sõltub igasugune temperatuuri mõõtmine eelkõige asukohast ja olgem ausad, me paneme peale väliskraadi kõik muud mõõduvahendid sinna kuhu saab ja kus nad meid ei sega aga mitte sinna, kus me päriselt oleme ja tarbime. Isegi automaatandurid pannakse tihtipeale "kuhu saab" ja nii köetaksegi täiesti arutult. Mina igatsen taga oma töömehe-"kummi"Nokiat, kus oli ülitäpne kraadiklaas. Mobiil vedeleb meil ju tavaliselt just nendes paikades, mis kohta me kasutame: söögilaud, diivanilaud, öökapi pealne etc. Aga need ongi kohad ja kõrgused, kuskohast me peaksime tegelikku toatemperatuuri mõõtma! Ma peaks ikka peast sõge olema, kui ma püüaks oma maja hoida +24 peal seda pildilt nähtavast asukohast mõõtes... kui mul selles punktis näitab +19, siis on diivani PEAL ~+21 ja lae all võib isegi +24 olla aga põrandal, mida mööda ju jahedus koos õhuvahetusega toimub, paras "villase soki" temperatuur ~+16.
Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta
#71
Toasooja number on harjumise asi. Mul maja nagu sara, väga soojaks kütta ei tasu, küttekulu suureneb drastiliselt. Seega oleme harjunud +20-21* toasoojaga ja tunneme ennast hästi. +22* on minul juba T-särgi temperatuur. Kohalikus pilpakülas elavad tuttavad aga meie pool naljalt jopet seljast ei võta. Nemad on harjunud +26-27*-ga! Meie jälle saame nende pool kiiresti kuumarabanduse. Külas olles ei kannata ennast ju ka trussikute väele koorida. Big Grin
Enne küttesüsteemi renoveerimist oli meil pakaselistel talvehommikutel toas +16-17 kraadi, vahel isegi +14. Vat siis, kuramus oli veits jahe küll teki alt välja tulla!
Nüüd silub akupaak asja tunduvalt ja praeguste soojade ilmadega on hommikulgi +20-21*.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#72
(04-01-2013, 20:15 PM)meli666 Kirjutas: Just siin mõnipäev tagasi kuulsin ühte külamemme juttu, et tal ka poeg lasi tema maja ära soojustada koos akende vahetamisega. Nüüd aga uus häda. Kõik kipub vägisi hallitama. Olgu siis kapid või riiulid. Midagi läks selle tegemisega igatahes nihu.
Eks plastikaknad ja väga tihkeks soojustatud sai. Ventilatsioonile mõtlemine ei tulnud kellelegi pähe, sest see viib ju sooja välja... on tavaline arvamus.
Vasta
#73
Vaat mis välja hakkab kooruma. Kui ikka inimesele meeldivad igivanad, ebapraktilised, ebaökonoomsed, ebamugavad - seda siis võrdluses moodsa tehnikaga, transpordivahendid, siis eelistab ka kesmisest jahedamat eluruumi Smile.

Seda teksti kirjutades ma aevastasin. Läksin vaatasin, mis temperatuuri vana Nokia mobiili termomeeter näitab. + 22C.
Mis ma olen siis nüüd mingi imelik va? Mulle ka vanad veokad muidu meeldivad. Ja kandilist sorti landroverid. Ja Volgad. Ja kurat, mul on +22C 'ga külm.
Vasta
#74
(04-01-2013, 23:50 PM)Kjen Kirjutas: Seda teksti kirjutades ma aevastasin. Läksin vaatasin, mis temperatuuri vana Nokia mobiili termomeeter näitab. + 22C.
Mis ma olen siis nüüd mingi imelik va? Mulle ka vanad veokad muidu meeldivad. Ja kandilist sorti landroverid. Ja Volgad. Ja kurat, mul on +22C 'ga külm.

Kõigepealt kontrolli telefoni, siis lase ennast kontrollida! Ja siis räägime sel teemal edasi!
Vasta
#75
Tere,
Kunagi PlyVali ga vaidlesime, et mis on ventilatsiooni idee ja vajadus. Jah tema vanas Villas polegi see oluline. Aga kui te trambite oma maja seest ja väljast mittehingavate materjalidega yle paigaldate plastik aknad arvaestades mikrotuulutsega ja saavutate super soojuse ning siis kopitate. Ma ise kogesin seda kui mu kallis kadunud vanaema lasi oma korteri umbe toppida. tapeedid hallitasidsid, aknad olid kondenseerunud jne.

Soojusvahetiga ventilatsiooni mote ongi selles, et ohu vahetus toimub energia säästlikult. Väljaheidetav ohk soojendab sissetuleva kylma ohu. Vajadusel rakendub ka elektril voi soojalveel lisakyte.

Seega on minul pohjust mitte olnud vahetada oma korteri aknaid. Tahan hingata. Ma pigem ärkaksin 18 c kui 24 ga silmad paistes.
Vasta
#76
Eks mulle sobib ka magamiseks +18C väga hästi, aga peale teki alt välja tulemist tahaks miskipärast +22C-ses keskkonnas olla. Nõus, harjumise asi.

Veel üks selline märkus ventilatsiooni kohta, mis soojustamise vastaseid pigem toetab.
Olen jumala nõus nendega, kes väidavad, et hõre eramu mingi mehaanilist ventilatsiooni ei vaja. Aga tihendad-soojustad oma hõrendiku ära - aasta pärast hakkad leidma musti täppe laenurgast, varsti hullematki.
Teed ventilatsiooni - paned ventilaatori katusele ja ... puurid oma uutesse tihedatesse piiretesse sisse augud. Tundub tobe.
Variant 2 - soojustagastiga ventilatsioon saab õhust kätte eramus levinud seadmete korral ca 65% seal olevast soojusest. Pmst kütab väljaimetava õhuga sisseimetavat õhku. Puudu jääv osa, et see soojustagastis soojenenud +10C õhk kütta +20-ni, tuleb kalorifeeriga. Enamus eramu-seadmeid valitakse elektrikalorofeeriga. Elektri kW*h aga, nagu ma eespool välja tõin, on üle kahe korra kallim küttepuuga & soojuspumbaga saadavast soojusest. Kui nüüd rehkendada, siis rahaliselt ei hakkagi soojustagasti sellises majas ära tasuma. Kas kütta 100% "odava" radiaatorisoojusega või 35% kalli (kakskomaviis korda) elektri soojusega, umbes sama tuleb ju välja. Mis sest et kW*h'e ju säästad.

Miks siis üldse ventilatsiooni paigaldada?

1. erinevalt läbi puhuvast tuulest, saad kodust ära minnes ventilaatori välja lülitada.
2. seade oleks õigem veekaloirfeeriga osta. Umbes 500Eur on see lugu kallim.
3. Isegi elektrikalorfeeriga seadme korral on selline säästunipp, eeldusel, et sinu maja radiaatorid või põrandaküte on valitud võimsusvaruga, siis tasub sisse puhuda võimalikult jahedat õhku, et elektrikalorfeer töötaks harva ja ruumi puhutud jahedam õhk soojeneks soovituni radiaator arvel.
Vasta
#77
Üks nüanss veel selle maja umbsekstegemisega - koldes ei põle tuli enam nii nagu peaks. Ei saa piisavalt põlemisõhku! Sel talvel sain lõpuks kõik välisuksed (5tk) vahtplastiga soojustatud ja tihendid vahele. Katlas ei taha tuli enam põleda nii nagu varem... Puudega on veel OK, aga kivisüsi vindub. Igal hommikul kraabin kolde seintelt tahma. On plaanis lähemal ajal katlamaja välisseina auk puurida ja soojustatud 100mm toruga välisõhk otse kolderesti ette vedada. Juhuks kui torust liigselt külma tuleb, panen torusse ventika ja otsa ribidega klapi, mis avaneks vaid aktiivse kütmise ajal. Muul ajal oleks klapp kinni. Kui termolüliti lõõris katlaringi pumba sisse lülitab, siis läheks ka ventikas tööle. Võib muidugi ka käsitsi mingit siibrit avada ja sulgeda, aga minu eesmärk on võimalikult palju asju automaatika hooleks jätta. Mul on muud parematki teha, kui kogu aeg ringi joosta ja kusagil midagi lülitada või reguleerida.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#78
(03-01-2013, 20:01 PM)muska71 Kirjutas:
(03-01-2013, 19:51 PM)meli666 Kirjutas:
(02-01-2013, 21:59 PM)Ranno Kirjutas: Linnas ei ole see ehk probleem aga maal on närilised ja villasoojustus tõeline nuhtlus. Vill uuristatakse nii käiguliseks ja õhuliseks, et ei pea see enam sooja ega tuult. Samuti tuuletõkkega

Aga kuidas närilised penoplasti plaatidessse suhtuvad?
Samamoodi krõbistavadSad.Huvitav kust need närilised sisse saavad?Maja alt või ronivad mööda laudseina üles?Väljas laudvooder rotiauke sees pole,esimese korruse lael käib selline jooksmine.

minul on maja soojustamine samuti parajasti käsil ning katsetuseks sai ühte tuppa paigaldatud lambavilla. Too oli see koht kust närilised olid korraliku laastamist teinud ja endale "teedevõrgustiku" teinud. Enne villa paigaldamist püüdis kass päevas 2-3 hiirt, nüüd hea kui nädalas korra saab kedagi kätte. Sellest lähtuvalt võtsin otsuse vastu. Saepuru seinte vahelt välja ja pesemata lambavilla täis toppida. Ei koid ega närilised sellist kraami kannata kuid sooja hoiab väga hästi. Eelmine talv tuli tollest toast pidevalt külma peale ja elamine jahtus siga kiiresti maha. Nüüd küttan õhtul soome pliidi soojaks ja hommikuks on temp kukkunud ainult 3-4 kraadi ning seda siis kui väljas on alla -10 kraadi. Minu maja on palk+karkass, kuna uus hoone on ehitatud vana külge. Mina ei ehitanud sellist seega mitte mind maha lüüa taolise lolluse pärastBig Grin Põranda ja lae plaanin ka lambavillaga soojustada. Ainult ventilatsiooni koha pealt pean veel mõtlema mida teha sest elamine kaunis niiske tänu uutele akendele.
Vasta
#79
Närilistest veel lisaksin seda, et kes mäletab ja on kokku puutunud veneaegse klaasvilla või -vatiga, kuidas seda kraami nüüd nimetatigi,see teab, milline kraam see oli. Paljakäsi puudutada ei tohtinud, ka töökinnastest tuli see kihelemaajav klaasitolm läbi... Samas hiired- rotid rajasid käike ja elasid pereelu seal sees.!
Tervitab Veteran.
Vasta
#80
Teate, ma poleks nende näriliste poolelt üldse väga seda meelt, et need peamine kurja juur oleks! Mis on soojustus? ÕHUVAHE materjalis sees. Ega villa kiud ise ei hoia mingit sooja, samamoodi peno elik nafta. Ikka õhk seal sees.
Kui hiired/rotid pole tõesti viimase vindini kogu saepurutäidist minema tassinud, siis tekitavad nende käigud trambitud saepuru sisse tuulutuse. Ja tuulutus on väga vajalik ja väga hea. Näriliste käigud on suhteliselt umbse seinavahe lisatuulutus, mida ehituse käigus on kuratlikult raske sinna sisse muidu saada. Selge, et teatud hetkest alates muutub tuulutuskäikude arv vs soojapidavus suhe majas elava inimese jaoks negatiivseks aga hullunult närilisi karta pole ka mõtet.
Selge, et näiteks mul tuli mõned aastad tagasi suvekodu seina sisse elama metsnugis ja kasvatas seal oma pesakonna üles. See on nii suur ja raske loom, et on ühe postivahe villa kokku surunud. Selle peab lahti võtma ja lisa täitma. Aga mingid mõned 3-5 cm laiused hiirte käigud 15-20 cm paksuses täidises ei ole väga kõne väärt fakt!

Pluss see, kui inimene on korra kas saepuruga maja ehitanud või saepuru seintest välja võtnud, siis see kujutab ette TEGELIKKU täidise hulka seintes vs see hulk, mis kusagilt aegade jooksul välja pudeneb. Tühimikud seintesse tekivad ehituse ajal niiske saepuru kasutamisest mis kuivades ruumala kaotab, halvast ja oskamatust kinni tampimisest aga seda, et hiired suudaks ära viia 2-3 suurt gazoonikoormat saepuru....
Siin on välja toodud tüüpilisimad kohad, mida tuleks üle vaadata ja vajadusel remontida/lisasoojustada gerard- või nõmme-seinte puhul: aknalaudade alused ja seina ülemine serv. Keegi eespool ütles, et tal olid aknalauadade alused korras. Arusaadav, see näitab ehitaja kvaliteeti: keskmine aknalaua kõrgus on ju 70-100 cm vundmendivööst. See on nüüd täpselt selline kõrgus, mida on ehituse käigus kõige mugavam 80-90 kilosel mehel jalgadega kinni trampida. Seina tuli ja tuleb samamoodi ehitada, et mitte üle meetri korraga laudist, siis saab korralikult trampida. Aga tihtipeale ehitasid ju halturtšikud ja kes siis niimoodi viitsis? Valati valmis seinad ülevalt saepuru täis ja "kuidagimoodi" 5X10 prussist tehtud trampnuiaga udjati see enam-vähem ühtlaseks. Vaat need ongi puukuurid! Kui maja on iseendale ehitanud Peremees, kes natuke teadis, natuke mõtles ja omas soovi head asja ehitada - nendes pole suurt probleemi. Ja kus veel ei ole probleeme: kuni 50'te lõpuni ehitatud majades, sest neid ehitasid mehed, kes olid "harjunud" Siberisse minemise hirmus tööd korralikult tegema. Joodikud ja haltuuritamine tuli moodi Hrustsovi sulaga... ning nende kokku sülitatud kuuti ja selle külma seina ei tasu näriliste kaela ajada!
Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne