[aavu]

Jaan Tatik võtab sõna.
Õhksoojuspumba kasutegur peaks ka tõusma kui tema saaks maaaluse torustiku kaudu oma "soojendusõhu". Et konkurent maaküttele. Veel parem tiigi, mere või jõe põhjast.
Samuti konditsioneer.

[Kombimiis]

Võtan ka nõuks abi küsida.
Majal on põrand soojustamata vist kogu pindalast, maja alusest 1/3 kelder, ülejäänule pääseb ligi. Millega ja kui paksult soojustada (altpoolt)?

Laed on kah jube kõrged, kõik soe on seal üleval, mida sellega ette võtta? Ripplagi? Ventikad?

Maja ehitatud tuhaplokkidest, ümber see omal ajal moes olnud Rannila plastvooder ja nii 50mm peno, lakas nii 3-4 kihti šlakivilla (Kinniseid pakke on veel, laotaks ehk lisaks laiali?).
Kolmekordsete standardist kõvasti suuremate akendega.

Mis üldse annaks ära teha et maja soojemaks saada?
Küttekehadeks kaks ahju (ühes toas korralikult küttes 13-15 ja teises 24-26) ja pliit.

[Marko]

Kas vill pööningul on lahtiselt, ilma tuuletõkketa? Kata kohe kinni! Kusjuures ei pea tingimata mingit spetsmaterjali panema, kõlbavad ka lainepapist kastid. Kontrollitud, toimib ja niiskust ei ole ka vaja karta, papp nö hingab.
Tuleohutus ja võimalus peal käia on eraldi teema....

[Basilio]

Kas vill pööningul on lahtiselt, ilma tuuletõkketa? Kata kohe kinni! Kusjuures ei pea tingimata mingit spetsmaterjali panema, kõlbavad ka lainepapist kastid. Kontrollitud, toimib ja niiskust ei ole ka vaja karta, papp nö hingab.
Tuleohutus ja võimalus peal käia on eraldi teema....

Paistab et sa jagad seda matsu. Kas veneaegne klaasvatt võib sel juhul jääda või tuleks kindlasti välja vahetada? Kas ja kui palju on kaasaegne vill parem? Eeldades et rahakott on õhuke-õhuke ja kõige uue ostmine võrdub sisuliselt ihust tüki lõikamisega.

[viplala]

Kas vill pööningul on lahtiselt, ilma tuuletõkketa? Kata kohe kinni! Kusjuures ei pea tingimata mingit spetsmaterjali panema, kõlbavad ka lainepapist kastid. Kontrollitud, toimib ja niiskust ei ole ka vaja karta, papp nö hingab.
Tuleohutus ja võimalus peal käia on eraldi teema....

Paistab et sa jagad seda matsu. Kas veneaegne klaasvatt võib sel juhul jääda või tuleks kindlasti välja vahetada? Kas ja kui palju on kaasaegne vill parem? Eeldades et rahakott on õhuke-õhuke ja kõige uue ostmine võrdub sisuliselt ihust tüki lõikamisega.

Mis tast ikka ära rookida. Kui niiske ja hallitanud ei ole, siis las jääb. Pane tänapäevast peale kui külm on. Meeletult suurt vahet nende soojapidavusel ei ole. 25cm peale ehk 5 cm vene villa kahjuks. Kui raha vähe, sobib hein ka soojustuseks, kiht peab lihtsalt paksem olema .

[MeelisV]

soojustus ja vill:
ehk tegelikult on nn. soojustus see SEISEV õhk mis on seal villa sees
kui villa sees õhku kinni ei hoia ja tuul pääseb ligi siis pole ka soojustust, pane või pool meetrit.
peno puhul on samuti soojustuseks õhk (tegelikult ka mingid gaasid) seal "mullides" ainult, et kuna see "õhk" on suletud siis pole ka tuulekartlik.

nii seinas kui ka tuultele (ka väike õhuliikumine on tuul) avatud pööningutel peab villa peal olema tuuletõke.

mina ei mängiks mingite plaatide ja pappidega vaid kataks asja hoopis kangaga.

sai just suvel remonditud ehitajate kräppi
sein oli siis seest välja poole kips, vill(50), fibo, vill (100), tuuletõkke plaat (roheline papp), laudis ja viga seisnes selles, et puhus läbi ning põhjuseks oli tuuletõkke vale paigaldus ja vigastused mistõttu tuul pääses villa sisse ja sealt läbi fibo tuppa.
neid pappplaate paigaldatakse tihti poolikult s.t. kahe plaadi vaheline vuuk lüüakse kahe reika vahel vaid ühes suunas - horisontaalne või verikaalne olenevalt sellest mis pidi tuleb pealmine kattekiht aga teine vuuk jäetakse katmata
mõned neid üritavad teipida mõned lasevad makrot sinna vahele aga see on kõik jama ja enesepettus
see roheline plaat mängib niiskusega ja hakkab lokkima mistõttu makro läheb lahti ja teip kukkub juba varem maha ning tuul hakkab sealt vahest sisse puhuma. kõik - soojustusega mokad.
me siis viskasime selle plaadi sealt pealt minema, lisasime 50mm villa juurde ja katsime tuuletõkke kangaga mida siis hoolikalt teipisime ning lisaks tegime seine pealse nn. müürilatini katmise ehk võtsime ära tuule võimaluse sisse puhuda tuulekastist villa sisse ja samuti alt
need olid eelnevalt lahtised kohad.
tulemuseks on hoopis teine tera - tuba on tunduvalt soojem ja enam seinakontaktist ei puhu sisse.
kuna tehtud sai vaid üks pool majast siis järgmisel suvel teeme kindlasti ka teise poole.
samuti on mul omal kavas pööningul tuuletõkke parandamine kuna ka seal on kasutatud seda rohelist papiplaati.
Kangas peale ja on tunduvalt kindlam
PS. kangas hingab.

peno paigaldusega on kah samad jamad. ehk tihti paigaldatakse peno seinale nn. pätsikestega aga ei tehta plaadi taha suletud ringi mööda serva ja seetõttu jääb peno ja seina vahele tühi õhuruum mis iseeneset poleks nii halb kui see poleks terve seina ulatuses ühendatud ja kui sinna ka väike tuul sisse puhub siis on jälle kõik mokas - puhub soojuse ära ehk külma õhu seine ja peno vahele.

[Raivo]

... tihti paigaldatakse peno seinale nn. pätsikestega aga ei tehta plaadi taha suletud ringi mööda serva ...

Ma arvan, et hea saab: hambaga plaat + segu horisontaalselt kammiga tõmmates. Sokli tegin nii.

[mativs]

Kangas peale ja on tunduvalt kindlam
PS. kangas hingab

Missugune see kangas välja näeb? Kas umbes sama, mis plekk-katusel pleki alla käib või?

[MeelisV]

Kangas peale ja on tunduvalt kindlam
PS. kangas hingab

Missugune see kangas välja näeb? Kas umbes sama, mis plekk-katusel pleki alla käib või?

Just selline jah mitmekihiline hingav membraankangas

[saarrand]

Huvitav, mina ei ole täheldanud, et tuuletõkke õmblused voodri all järgi annaks soojuspaisumise vms tõttu. Sauna sein ca 10 aastat tagasi niimoodi tehtud, sügisel käis otsaseinal vooder maas korraks, ja kõik tundus täiesti okei olema. Samuti pole täheldanud, et tuul kuskilt läbi puhuks. Võibolla erand, aga loodan, et mitte.

[Martti]

Tuuletõkkeplaadi ühendused võib katta liistuga, sel suvel käin tuulekastid läbi ja kruvin liistud peale. Paigaldades toppisin vahed täis linakiudu. Üsna töömahukas ja ropp töö aga tehtud sai. Nüüd liist peale ja ongi ilma makro ja teibita saanud korralik asi. Keemiat ja muud kipsilaadset asja oma kodus näha ei taha!

[viplala]

Keemiat ja muud kipsilaadset asja oma kodus näha ei taha!

Mis sa elad kusagil puu all või, et keemiat kodus pole? Viska pilk enda ümber, kõik su elamine on seda mürgist keemiat paksult täis, rääkimata toidust mida sa iga päev sööd.
Ja mis siis eristab kipsplaati tuuletõkkest nii väga, et üks on hää ja teine oi-oi-oi kui paha?

[Martti]

Kipsplaat ei hinga. Kodu on nii palju kui võimalik looduslikest materjalidest, mis muudavad sisekliima kvaliteeti paremaks. Kui tahta on võimalik suust sisse ajada keemiavaba asja, tahtmise küsimus. Ja nüüd järgneb kindlasti küsimus mugavuse ja ajakasutuse kohta? Vastan preventiivselt, prioriteetide küsimus!

[kalleb]

üks kohalik mees rääkis et hakkab maakütet tegema aga et krundil kaevetöödeks ruumi pole siis laseb puurida 250m sügavuse augu ja sealt maja kütma, eelarvet varjab

[Martti]

üks kohalik mees rääkis et hakkab maakütet tegema aga et krundil kaevetöödeks ruumi pole siis laseb puurida 250m sügavuse augu ja sealt maja kütma, eelarvet varjab

Väga kasulik lüke, endal sama plaan tulevikus. Lisaks päikesepaneelidele. Mingeid "radikaid" maasse kaevata ja seal soojust vahetada on mõttetu. Maa seest saab sellist soojust et anna olla. Sama lugu meile lähima tähe energiaga. Kahjuks enamus juhtudel jääbki asi raha taha ja ideest kaugemale ei jõua. Alustan päikesepaneelidega ja siis saab lõpuks ehk kogu küttesüsteemi ühendada ja suhteliselt nullilähedale kulud viia.

[viplala]

Kipsplaat ei hinga.

Mida sa selle hingamise all silmas pead?

[Martti]

Kipsplaat ei hinga.

Mida sa selle hingamise all silmas pead?

Seda et seina sees olev niiskus saab liikuda läbi materjali sisse poole ja mitte jäädes kuskile vahele kondenseeruma. Siseruumist saab niiskuse välja ventileerida. Isiklik eelistus on naturaalne lubikrohv, ilma tsemendita. Selline nagu sajandeid tagasi kasutusel juba oli. Puitmaja puhul teostamine natuke keerulisem, aga mitte võimatu. Kusjuures materjalid on kõik KODUMAISED! Nii kaua kui inimesel käed tööriistu suudavad hoida, ja arunatuke targemat infot välja peilida, ei ole ükski ülesanne võimatu! Inimene pani raudlinnu ka lendama, mõtlev inimene, mitte robotina teiste järgi oma mõtlemist seadev!

[viplala]

Kipsplaat ei hinga.

Mida sa selle hingamise all silmas pead?

Seda et seina sees olev niiskus saab liikuda läbi materjali sisse poole ja mitte jäädes kuskile vahele kondenseeruma. Siseruumist saab niiskuse välja ventileerida. Isiklik eelistus on naturaalne lubikrohv, ilma tsemendita. Selline nagu sajandeid tagasi kasutusel juba oli. Puitmaja puhul teostamine natuke keerulisem, aga mitte võimatu. Kusjuures materjalid on kõik KODUMAISED! Nii kaua kui inimesel käed tööriistu suudavad hoida, ja arunatuke targemat infot välja peilida, ei ole ükski ülesanne võimatu! Inimene pani raudlinnu ka lendama, mõtlev inimene, mitte robotina teiste järgi oma mõtlemist seadev!

Ma tahan öelda seda, et ega siis kipsplaat oma olemuselt halb ei ole. Lihtsalt mõndadesse kohtadesse ta sobib rohkem ja teistesse vähem. Kui su seinad on tõesti nii tehtud, et kips seal halba ainult teeb, siis mõnes teises elamus oleks kips jälle parim lahendus. Ega's plaat halb ja ebatervislik ei ole, ta lihtsalt ei sobi sinu majaga kokku

[pen.skar]

Kipsplaadiga on sein ruttu tehtud ja sirge. Ainult kaks häda mul- hiired tunnevad seal taga end vabalt, kass võib lõpmatuseni passida. Ja teiseks- et teist poolt maja kütan reedeti üles, kui rahvast rohkem tulemas, ei saa hallituslõhna enam välja...

[viplala]

Kipsplaadiga on sein ruttu tehtud ja sirge. Ainult kaks häda mul- hiired tunnevad seal taga end vabalt, kass võib lõpmatuseni passida. Ja teiseks- et teist poolt maja kütan reedeti üles, kui rahvast rohkem tulemas, ei saa hallituslõhna enam välja...

Siis pead kriitilise pilguga üle vaatama oma ehituse, ning vead kõrvaldama, sest ega plaat ise hallitama lähe, sa pead hallituse tekkele ikka kaasa aitama ja võimaldama tal soodsa elukeskonna saavutada Tavaliselt on selleks ebapiisav ventilatsioon.