[mativs]

Krohvitud sein läheb ka suurepäraselt hallitama, kui niiskus sisse jääb. Tahan öelda, et õigesti paigaldatuna pole kipsplaadil häda midagi. Paber kahel pool, kips vahel, kuidas ei "hinga"?

[pen.skar]

Eakas,K.A. Hindrey õele ehitatud maja, tapeedialus kleebitud Postimehega aastast 1882. Proovib suvel väljaspoolt villa ja uue voodriga soojustada. Ehk saab kastepunkti tagasi väljapoole, kui selles viga.

[Talupoeg taluja]

Olen käinud külas ühel tädil,kes elas paneelmajas. Kõik euroremont tehtud,plastikaknad jne. Aga mida polnud see oli puhas õhk.... Pigem jäi mulje,et minu aju ei saanud piisavalt hapnikku ja mõtlemisvõime langes oluliselt...... Vaat sellist asja ei taha enam kogeda. Palkmajas ikka puhas õhk,mis sest et ahju peab kütma....aga ikka etem kui konservis elada.
Eks vanades majades pole vist vaja ventillatsiooniga tegeleda,kõik toimib lausa iseenesest. Kõik jamad hakkavad pihta sellest,et tahetakse hirmsasti kõik augud kinni toppida. Vanasti polnud ju muud,kui palksein ja lae peale loobiti savi või mulda. Ja toimib tänase päevani. Mis sest,et kassid (Türi omad mitte)ja rotid on kõik täis teinud ja niiske ilmaga haiseb.... Ei tea mis neil sunnikutel mõttes,et vaja kohe mulla peale häda tegema minna. Neid elukaid vist ümber ei kasvata.....
Küsiks siis natuke nõu ka. Nimelt kobistan vaikselt teisel korrusel. Tutvustuseks niipalju,et kui alt korruselt ülesse lakke vaadata-kõigepealt on soome papp,siis mingi karvane pehme plaat(vist mingi esimese seeria soojustusplaat...) see plaat on löödud naeltega plankude külge. Plangud on kinnitatud talade külge. Talade külgedele on löödud 6 korda kuus reikad. Nende peale on pandud mustast lauast lagi,kaks all ja üks peal..... nagu ikka. Plaadi ja laudade vahele jääb siis õhuvahe. Nüüd tahan millalgi ülemise toa põrandat panna. Sinna peaks siis panema mingit villa? Mulla vedasin pealt minema....teadagi miks. Aga mis villa või mida peaks sinna talade vahele panema,et müra oleks vähem alt kuulda? Soojapidamise pärast poleks ju häda isegi siis,kui ei panekski peale põrandalaudade miskit,sest soe jõuab ju alt üles tuppa. Ruumi seal eriti pole aga mingi 5-10 cm saaks miskit panna.
Tänan.

[dad]

Küsiks siis natuke nõu ka. Nimelt kobistan vaikselt teisel korrusel. Tutvustuseks niipalju,et kui alt korruselt ülesse lakke vaadata-kõigepealt on soome papp,siis mingi karvane pehme plaat(vist mingi esimese seeria soojustusplaat...) see plaat on löödud naeltega plankude külge. Plangud on kinnitatud talade külge. Talade külgedele on löödud 6 korda kuus reikad. Nende peale on pandud mustast lauast lagi,kaks all ja üks peal..... nagu ikka. Plaadi ja laudade vahele jääb siis õhuvahe. Nüüd tahan millalgi ülemise toa põrandat panna. Sinna peaks siis panema mingit villa? Mulla vedasin pealt minema....teadagi miks. Aga mis villa või mida peaks sinna talade vahele panema,et müra oleks vähem alt kuulda? Soojapidamise pärast poleks ju häda isegi siis,kui ei panekski peale põrandalaudade miskit,sest soe jõuab ju alt üles tuppa. Ruumi seal eriti pole aga mingi 5-10 cm saaks miskit panna.
Tänan.

Tule ma näitan mida "head" see vill jms saast teeb, peale seda ei taha sa seda si**a nähagi ... aadressi tead

Dad

[Marko]

Vahelae peal oleva pinnase väljaviskamine liigitub mittearukate tegude hulka. Nimelt hoiab selle kaal alumise korruse palke üksteise vastas...

[Talupoeg taluja]

Vahelae peal oleva pinnase väljaviskamine liigitub mittearukate tegude hulka. Nimelt hoiab selle kaal alumise korruse palke üksteise vastas...

Haisva mulla väljaloopimine teeb ainult hääd.... seda oli ainult 5-7 cm ja tegelt olen lae peale vedanud hulga rohkem nodi ja seina on pandud plaate ,laudu jne. Millalgi lajatan kivist ahju ka otsa jne.... Kaalu puudust nüüd küll ei tule...
Vabanduseks veel niipalju,et kes mul külas on käinud......see teab,mitu tonni rauda laepeal on.... pigem tuleks see kõik alla loopida.... ankur täiega.....

[pen.skar]

Kivivill laes on saadanast. Tal pole absoluutselt veemahutavust. Kui natuke vett, lund sinna satub, siis varsti toalaes tilgad-plekid. Linaluul oli talvel hang peal, kevadel sulas, luu imas selle endasse ja suveks kuivas märki jätmata.

[pontu6]

Proovib suvel väljaspoolt villa ja uue voodriga soojustada. Ehk saab kastepunkti tagasi väljapoole, kui selles viga.

Kastepunkti asukoha teada saamiseks on siin väike abimees --> http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert-rechner/
Tuleb vaid sisestada oma seina kõik kihid ja graafiliselt näha kuhu kastepunkt tekib.

[dad]

Kivivill laes on saadanast. Tal pole absoluutselt veemahutavust. Kui natuke vett, lund sinna satub, siis varsti toalaes tilgad-plekid.

KIvivill on neist villadest kõige hullem, vee sisse laseb, aga välja enam ei lase ... nagu nõukaaegne veekindel kell. Aastaid tagasi tegin "spetsialistide" soovitusel kivivillaga palkmaja juures suured tööd aga vanajumal vist nägi halba sündimas ja pani ehituse seisma, viimsed aastad on seda si**a saanud ümber teha, hallitava ja seentest vohava villa saab ilusti utiliseerida kalli raha eest.

Dad.

[Talupoeg taluja]

Õnneks olen võtnud sõpradelt vasta kivivilla jäägid....seega suuri kaotusi pole..... No aga kui kivivill ei kõlba siis kuidas teiste villadega on? Või jahvatada lae peale penost puru.... või lausa plaadid toppida. Saepuru on ka veel tootmises....
Aga kivivilla ülistatakse kõvasti...... võibolla kasutamine vale?

[v6sa]

....
võibolla kasutamine vale?

Bingo!

Igasugused villad peavad olema kuivad. Kui niiskuvad, hakkab kino peale.

Muide, samal villal kasvatatakse ka tomateid Hoiab kenasti toitelahust...

[saarrand]

Mina panin elumaja pööningule tselluvilla (sisuliselt purustatud ja töödeldud vanapaber). Väga hästi peab sooja ja veel paremini summutab müra. Praktiliselt mitte midagi ei kuulnud tuppa ka õues oleva kõva tormiga.
Spets pumbaga käidi pumpamas, olen tulemusega ülirahul, kuigi hind oli tiba krõbedam kui kivi või klaasvillal.

[MeelisV]

Eelnevalt:
PS. ei ole ma ei ehitaja ega ka ehitusmaterjalide tootmise/müügiga seotud pole ma ka oma praegust elukohta ehitanud
aga kui hakkan ehitama siis selleks olen nüüd eelnevalt uurinud kuidas ja kus ning mida tuleks teha ja kasutada. ehk need on minu targutused sellisest arusaamast mida olen omale selgeks sanud
kes teab paremini lükkab selle ümber.

Huvitav, mina ei ole täheldanud, et tuuletõkke õmblused voodri all järgi annaks soojuspaisumise vms tõttu. Sauna sein ca 10 aastat tagasi niimoodi tehtud, sügisel käis otsaseinal vooder maas korraks, ja kõik tundus täiesti okei olema. Samuti pole täheldanud, et tuul kuskilt läbi puhuks. Võibolla erand, aga loodan, et mitte.

tuul on suur õhumass mitte kitsas juga seega pressib vahele igalt poolt kust aga saab - ja palju pole vaja, et sinna seina sisse saada.
ja tuulele on pidev jõud taga sinna prigust sisse surumiseks.

üks kohalik mees rääkis et hakkab maakütet tegema aga et krundil kaevetöödeks ruumi pole siis laseb puurida 250m sügavuse augu ja sealt maja kütma, eelarvet varjab

jah tehakse maakütet ka puuraukude meetodil aga see nõuab samuti oskusi nagu ka karaavide kaevamisega
lisaks on vist vajalik eriluba aukude puurimiseks
lisaks on sarnane ka kraavide ja puuraukude puhul erineva maapinna puhul erinevad torupikkused jms. ehk on oluline vahe kas panna toru kraavi kus on kuiv liivapinnas või märg must muld samuti puurimisel.

Kipsplaat ei hinga.

Mida sa selle hingamise all silmas pead?

Seda et seina sees olev niiskus saab liikuda läbi materjali sisse poole ja mitte jäädes kuskile vahele kondenseeruma. Siseruumist saab niiskuse välja ventileerida. Isiklik eelistus on naturaalne lubikrohv, ilma tsemendita. Selline nagu sajandeid tagasi kasutusel juba oli. Puitmaja puhul teostamine natuke keerulisem, aga mitte võimatu. Kusjuures materjalid on kõik KODUMAISED! Nii kaua kui inimesel käed tööriistu suudavad hoida, ja arunatuke targemat infot välja peilida, ei ole ükski ülesanne võimatu! Inimene pani raudlinnu ka lendama, mõtlev inimene, mitte robotina teiste järgi oma mõtlemist seadev!

niiskus liigub soojast külma poole !
seega jah liigub niiskus läbi kipsi seina sisse ja siis sinna ka kondenseerub
märksõnaks on aurutõkke kile
ja kui sein on see siis kivi või vill niiskub ja juhib seega paremini ka temepratuuri siis see ka külmub ja ....

ehk siis niisketes ruumides on kindlasti vaja kasutada niiskus/aurutõket

Kipsplaadiga on sein ruttu tehtud ja sirge. Ainult kaks häda mul- hiired tunnevad seal taga end vabalt, kass võib lõpmatuseni passida. Ja teiseks- et teist poolt maja kütan reedeti üles, kui rahvast rohkem tulemas, ei saa hallituslõhna enam välja...

Siis pead kriitilise pilguga üle vaatama oma ehituse, ning vead kõrvaldama, sest ega plaat ise hallitama lähe, sa pead hallituse tekkele ikka kaasa aitama ja võimaldama tal soodsa elukeskonna saavutada Tavaliselt on selleks ebapiisav ventilatsioon.

kui juba hallitab siis on kui karjas ja vajab nii enda kui lähedaste tervise huvides kapitaalset ümbertegemist !
ja toa ventileerimine ei aita kui niiskus tekib/liigub seina sisse
vaja on hoopis seina konstruktsiooni muutmine
põhjus on ehk selles "teist poolet maja kütan reedeti" või valesti paigaldatud ehk puudulikus soojustuses ja aurutõkkes ?

Kivivill laes on saadanast. Tal pole absoluutselt veemahutavust. Kui natuke vett, lund sinna satub, siis varsti toalaes tilgad-plekid. Linaluul oli talvel hang peal, kevadel sulas, luu imas selle endasse ja suveks kuivas märki jätmata.

ühegi villa kasutusjuhendis pole ette nähtud märgumine ega lumega kattumine !!! ei ole vill selles süüdi kui teda valseti kasutatakse
kui lae peal on vill mis saab märjaks vihma või lumega siis puhub seal ka tuul ka kui sul seal ongi ainult villa siis põhimõtteliselt polegi sul seal soojustust.

Proovib suvel väljaspoolt villa ja uue voodriga soojustada. Ehk saab kastepunkti tagasi väljapoole, kui selles viga.

Kastepunkti asukoha teada saamiseks on siin väike abimees --> http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert-rechner/
Tuleb vaid sisestada oma seina kõik kihid ja graafiliselt näha kuhu kastepunkt tekib.

just kastepunkt on see tähtis märksõna ja see määrab asja juures väääga palju.

Kivivill laes on saadanast. Tal pole absoluutselt veemahutavust. Kui natuke vett, lund sinna satub, siis varsti toalaes tilgad-plekid.

KIvivill on neist villadest kõige hullem, vee sisse laseb, aga välja enam ei lase ... nagu nõukaaegne veekindel kell. Aastaid tagasi tegin "spetsialistide" soovitusel kivivillaga palkmaja juures suured tööd aga vanajumal vist nägi halba sündimas ja pani ehituse seisma, viimsed aastad on seda si**a saanud ümber teha, hallitava ja seentest vohava villa saab ilusti utiliseerida kalli raha eest.

Dad.

räägi asjast mida tegid ja mis valesti läks ning mis juhtus
nagu ma ütlesin pole viga kindlasti villas aga pigem selle vales kasutuses.
ega liivaprits pole ka halb asi auto detalide puhastamisel aga hiljem tuleb kasutada õigeid vahendeid, et mitta saada jälle roostet nühkida.
ehk ka autode tegemisel kasutatakse erinevat keemiat selleks, et tulemus kestaks sama on ka majadega, et on vaja kasutada erinevaid elemente saavutamaks õige tulemus.
võib ju kah öelda et lasin detaili liivapritsis puhtaks ning värvi selga aga rsk. läks ikka rooste - liivaprits on paha.

PPS. ja olen ka seisukohal, et kõik vana ei ole hea ja loomulikult ei pea ka kohe uue hullusega kaasa jooksma.
ehk kui teeks omale uue kodu siis sellise mis peab sooja ja tagab meeldiva sisekliima ruumides. see aga eeldab põhimõtteliselt hermeetilise akvaariumi ehitamist milles siis siseõhu eest vastutab kütte/jahutusseade ja ventilatsioon.
jah "vanasti" elati sellises või teistsuguses majas - rohi oli rohelisem ja taevas sinisem aga niitma pidi ikka ja vihma sadas kah.
ehk see vana hingav palkmaja on hää küll aga kütma pead seda ju sina ise
samuti võid selle toimiva palkmaja ka valede töövõtetega/materjalidega omale hoopis hauakambriks teha ja seda heas usus asja "parandades"

ehk uurigem enne tegutsemist - tuuletõke ja aurutõke, niiskuse liikumine konstruktsioonides, kastepunkt.

PPPS.
paneelmajade renoveerimine: lööme peno seina ja paneme plastikaknad. ilma, et teeks midagi nt. ventilatsiooniga. eluohtlik tegevus on seal ruumides elamine. olen küll ja küll näinud kortereid milledel lagi hallitab ja mitte ainult kuskil toa nurgas aga üle terve lae kümnetes ruutmeetrites. (see siis tavaliselt 5 k. majade 5. korrusel)
igapäevane probleem on märjad aknad ja uputav aknalaud jne.
selliseid maju tuleb renoveerida komplektselt mida nüüd hakatakse rohke ja rohkem tegema aga kindlasti veel mitte täielikult.

[Tom]

//
mina ei mängiks mingite plaatide ja pappidega vaid kataks asja hoopis kangaga.
//
me siis viskasime selle plaadi sealt pealt minema, lisasime 50mm villa juurde ja katsime tuuletõkke kangaga mida siis hoolikalt teipisime //
//

Kohe ette üles tunnistades, et olen ehitusvallas täielik null (minu ehitusalane ainuke saavutus on kilesaun), siis uuriksin võhikuna ülalpool kirjeldatu kohta. Elan 29. a. ehitatud ühekorruselises majas, kus pööningu lae ainuke soojustus on kunagi sinna pandud liiv, siis on kah plaan panna/lasta panna sinna lisaks vill miskisel kujul.
Vabandan lolli küsimuse pärast aga kuidas siis see va kangas sellele villale siis peale käib, (kui "mitte mängida mingite plaatide ja pappidega"), kui ta peab olema samas seal korralikult kinnitatud...?

[Wiki432]

ühegi villa kasutusjuhendis pole ette nähtud märgumine ega lumega kattumine !!! ei ole vill selles süüdi kui teda valseti kasutatakse

nagu ma ütlesin pole viga kindlasti villas aga pigem selle vales kasutuses.

ehk uurigem enne tegutsemist - tuuletõke ja aurutõke, niiskuse liikumine konstruktsioonides, kastepunkt.

+1

[MeelisV]

//
mina ei mängiks mingite plaatide ja pappidega vaid kataks asja hoopis kangaga.
//
me siis viskasime selle plaadi sealt pealt minema, lisasime 50mm villa juurde ja katsime tuuletõkke kangaga mida siis hoolikalt teipisime //
//

Kohe ette üles tunnistades, et olen ehitusvallas täielik null (minu ehitusalane ainuke saavutus on kilesaun), siis uuriksin võhikuna ülalpool kirjeldatu kohta. Elan 29. a. ehitatud ühekorruselises majas, kus pööningu lae ainuke soojustus on kunagi sinna pandud liiv, siis on kah plaan panna/lasta panna sinna lisaks vill miskisel kujul.
Vabandan lolli küsimuse pärast aga kuidas siis see va kangas sellele villale siis peale käib, (kui "mitte mängida mingite plaatide ja pappidega"), kui ta peab olema samas seal korralikult kinnitatud...?

jah mängimist on
kui võimalik siis saab ju lae peal kõndida/roomata kui otse lae peal mitte siis on ikka mingid talad vms.
vajadusel kasutaks mingit osb plaati enda all vms. kus peal ise olla.
aga ega tuuletõkke plaat või katusele visatud papitükid ei tee seda tööd kui nede vahed on lahti ehk ka need tuleks siis ju kinni panna

kanga servad lähevad ülekattesse ja teibitakse kinni kusjuures selleks on spets teip millel on sigatugev liim.
ühel majal on aknapaled tegemata ja tuuletõkkekangas seal loodusele avatud koos teibiga ja juba aastaid ja aastaid on see teip seal kanga küljes kinni ja pole märkigi, et lahti tuleks.

aknapaledest rääkides siis (õues) peaks tuuletõkke kangas tulema seima pealt aknaraamini ja olema akna raami küge teibitud
samuti nagu akna paigaldusel peaks see nurk seinaga olema teibitud
makrofleks jms. vahud ei ole tuuletõkke omadustega.

[nunu]

.....
Küsiks siis natuke nõu ka. Nimelt kobistan vaikselt teisel korrusel. Tutvustuseks niipalju,et kui alt korruselt ülesse lakke vaadata-kõigepealt on soome papp,siis mingi karvane pehme plaat(vist mingi esimese seeria soojustusplaat...) see plaat on löödud naeltega plankude külge. Plangud on kinnitatud talade külge. Talade külgedele on löödud 6 korda kuus reikad. Nende peale on pandud mustast lauast lagi,kaks all ja üks peal..... nagu ikka. Plaadi ja laudade vahele jääb siis õhuvahe. Nüüd tahan millalgi ülemise toa põrandat panna. Sinna peaks siis panema mingit villa? Mulla vedasin pealt minema....teadagi miks. Aga mis villa või mida peaks sinna talade vahele panema,et müra oleks vähem alt kuulda? Soojapidamise pärast poleks ju häda isegi siis,kui ei panekski peale põrandalaudade miskit,sest soe jõuab ju alt üles tuppa. Ruumi seal eriti pole aga mingi 5-10 cm saaks miskit panna.
Tänan.

Kui sooviks on, et üleval kõndimine ja muu toimetamine vähem alla kostaks, siis ainuke, mis aitab, on vahelae suur mass. Seega mõistlik oleks välja veetud haisva mulla asemele vedada uus ja mitte haisev ja ennem põrandalaudadega kinni katta, kui jälle haisema hakkab . Villad (suvalised) aitavad vaid nii palju, et kui vahe on tihedalt täis topitud, siis ei moodustu kõlakasti. Soojuse liikumist takistavad muidugi oluliselt paremini, kui muld, aga kui ülal kah eluruum(?), siis see ei ole ju teema. Muld peab olema muidugi huumusvaba mineraalmuld või näiteks ehitusliiv. Viimasega küll see häda, et siis tuleb mingi tihe kangas alla panna, sest kuiv liiv oskab ikka kuradi hästi konstruktsioonidest läbi pugeda ja alumisel korrusel on siis varsti liivatorm ja proua väga kuri. Vahelae massi tõstmisega ei tohi muidugi üle kah pingutada, muidu on lagi varsti vastu põrandat nagu läti maksimas
Seega kompromiss oleks talade vahe täita saepuruga, ei maksa midagi ja mass poolest villast 2x parem, soojustuse mõttes muidugi 2x halvem. Veel parem oleks termoliit (saepuru, mille sisse on segatud 10 kustutatud lupja), kui on tihedaks tambitud, siis ei vaju enam kokku ja kivistub aegamööda seina ja lae vahel ära.

[viplala]

PPPS.
paneelmajade renoveerimine: lööme peno seina ja paneme plastikaknad. ilma, et teeks midagi nt. ventilatsiooniga. eluohtlik tegevus on seal ruumides elamine. olen küll ja küll näinud kortereid milledel lagi hallitab ja mitte ainult kuskil toa nurgas aga üle terve lae kümnetes ruutmeetrites. (see siis tavaliselt 5 k. majade 5. korrusel)

Pean natuke parandama.
Nimel piisav ventilatsioon ei eemalda hallituse tekkepõhjusi ega takista ka selle edaspidist tekkimist. Hallitus tekib tänu laepaneeli külmasildadele, ning lae soojustuse puudumisele, mille tulemusena langeb lae ja seina ülemise osa temperatuur piisavalt madalale (vist oli +12, ei viitsi otsida praegu), et veeaur hakkaks sinna kondenseeruma, ning sinna tekkiva niiskuse mõjul, hakkab omas keskkonnas levima ka hallitus.

Isegi kui tuba korralikult ära ventileerida, on seal ikka piisavalt niiskust, mis saab kondenseeruda lae ning seina pinnale. Toas olevat õhku ju ära ei kuivata, hakkab samuti tervisele

Teisi sõnu, ventilatsiooni on loomulikult vaja, kuid hallituse tekkepõhjused on ebakvaliteetses või olematus katuse/piirete soojustamises.

[v126]

Kui toru lühike ja sealt pakasega õhku vuhinal läbi veetakse, siis kindlasti.
Küssa on selles, kui pikk peaks toru olema ja milise koguse õhku reaalajas saab sellega nulli soojendada, ilma et igikelts tekiks. See omakorda sõltub veel õhutemperatuurist jne. Siinkohal oleks huvitav kuulda kommentaare neilt, kes asja ära teinud.

Paigaldasin suvel maa-alusele keldrile ventilatsiooni, laest viib toru välja, alt kahest nurgast aga tuleb toru sisse. Väljastpoolt viisin torud kokku ja ca 12 m kaugusele Sügavust maapinnast on kuskil 120 cm keldri juures ja 150 cm sisseimeva toru juures. Niisiis tõusvas joones keldri suunas. Momendil, kui väljas on -15 või rohkemgi, on siseneva õhu temperatuur +4 kraadi.
Ah jaa, torude läbimõõt on 160 mm.

Elamusse värske õhu juhtimine maa-alust toru pidi oleks väga nutikas. Pikkust peaks olema piisavalt, et õhk jõuaks soojeneda, sügavus võiks olla samuti külmumispiirist ikka sügavamal. Toru läbimõõt võiks olla ka suurem, nii 200 mm vms, siis on läbivoolava õhu kogus parasjagu ja õhu liikumine torus aeglasem, jõuab soojeneda.

Kas maa sisse kaevatud torusse kondensvesi ei hakka kogunema kui toru päris pikk on. Hea muidugi kui toru ühele poole kaldu aga näiteks mis juhtub tiigi alla kaevatud torus?

[Tuudur]

PPPS.
paneelmajade renoveerimine: lööme peno seina ja paneme plastikaknad. ilma, et teeks midagi nt. ventilatsiooniga. eluohtlik tegevus on seal ruumides elamine. olen küll ja küll näinud kortereid milledel lagi hallitab ja mitte ainult kuskil toa nurgas aga üle terve lae kümnetes ruutmeetrites. (see siis tavaliselt 5 k. majade 5. korrusel)

Pean natuke parandama.
Nimel piisav ventilatsioon ei eemalda hallituse tekkepõhjusi ega takista ka selle edaspidist tekkimist. Hallitus tekib tänu laepaneeli külmasildadele, ning lae soojustuse puudumisele, mille tulemusena langeb lae ja seina ülemise osa temperatuur piisavalt madalale (vist oli +12, ei viitsi otsida praegu), et veeaur hakkaks sinna kondenseeruma, ning sinna tekkiva niiskuse mõjul, hakkab omas keskkonnas levima ka hallitus.

Isegi kui tuba korralikult ära ventileerida, on seal ikka piisavalt niiskust, mis saab kondenseeruda lae ning seina pinnale. Toas olevat õhku ju ära ei kuivata, hakkab samuti tervisele

Teisi sõnu, ventilatsiooni on loomulikult vaja, kuid hallituse tekkepõhjused on ebakvaliteetses või olematus katuse/piirete soojustamises.

Hallitus tekib ikka kõige külmemale pinnale, mitte vaid külmasildadele. Ehk siis väheusutav, et korteri kõik välisseinad on sama temperatuuriga. Ventilatsiooni ja soojustuse probleemid tuleks ikka lahendada komplekselt.

---

Kivivill laes on saadanast. Tal pole absoluutselt veemahutavust. Kui natuke vett, lund sinna satub, siis varsti toalaes tilgad-plekid. Linaluul oli talvel hang peal, kevadel sulas, luu imas selle endasse ja suveks kuivas märki jätmata.

Äkki läks midagi segamini? Kivivill laseb niiskust ja vett läbi ega ime seda sisse, klaasvill aga muutub käsnaks...