Harvester Valmet 862 ja metsaveotraktor Valmet 870CK
(18-12-2014, 14:57 PM)KristjanT Kirjutas: ...
Kas see maksimaalses asendis hoidmine ikka sõltub antud pööretest? Minu meelest sellel traktoril on küll käivitamisel vahe sees, kas hoida gaasi peal või mitte. Kui nüüd madalatel pööretel on asend niiehknaa põhjas, ei tohiks ju gaasi andmine käivitumist mõjutada.
...

SIMMSi regu seadet ei tea. Seega on võimalik, et etteandelati "vabaasend" on musagl tühikäigualas ja alles gaasipedaalile vajutamine tirib lati maksimaalse etteande asendisse.

Fordsonile paigaldatud pumpadel oli eriline käivitusrikastuse tõkis, mille vabastamiseks tuli vastavat nuppu KSP küljel tirida. Sama süsteem oli ka mõnel vene pumbal kasutusel.

Pumba laualetirimisest on kasu siis, kui juhendmaterjalid leitud. Kiire guugel ei andnud peale Fordsoni juhendi küll midagi. Seda pumpa jagavat meest mina soovitada ei oska.
Vasta
Mõtlesin veel ja usun, et sul on siiski õigus. Ja seepärast ilmselt ses kopsikus vedru olema ei peagi. Aga et ta nii sügav on - jääb kahtlus, et latt siis ikkagi täies ulatuses ei liigu. Kõige lihtsam ja loogilisem viga. Mõõduka jõuga ta kaugemale ei liikunud. Päris vägistama ei taha ka hakata. Ja maha ei taha ka pumpa kohe kakkuda. Selleks peaks sada protsenti kindlaks tegema, kuidas ma ta täpselt samas asendis tagasi saan. Pritsehetke tunde järgi pärast sättima hakata ka soovi pole Big Grin

EDIT: Vaatasin seda videot taas ja ega seal see latt rohkem ei tundu liikuvat. Kas tõesti koolesid kõik plunsrid korraga?
Vasta
Latt pöörab kolbi mitte enam, kui pool pööret ka uuematel pumpadel. Silma järgi videos mitte üle 45 kraadi.

Võid helistada Oisu mehele ja küsida, kas ta võtaks teha selle. Kui ta heas tujus on ning küsija jutu õige raja peale suunab, pidada ta isegi telefonikonsultatsioone jagama. Wink

Kõik paarid korraga ikka ei sure. Küll võib mingit jura olla KSP sisendis ees... Pole palju vaja, et ummistus tekiks.

Kas käivitades sobiva pulgaga latti lükates ka elu sisse ei võta?
Vasta
mul sampo 30 simmsi ksp on peal , ja sügisel ei tahtnud kombain käima minna, peale uurimist selgus et 1 plunser oli kinni kudjagi kiilunud ja latt oli ss 0asendis, kuna plunser oli kinni ei lasnud see latil edasi tagasi liikuda, sai  pumba pea lahti võetud ja plunser liikuma harjutatud uuesti kudjagi ja nii läks peale tagasi ja töötab siiani. pumpa ise maha ei võtnudki mootorilt ,pumba pea sai ainult võetud.
Vasta
Aitäh kõigile! Mis konkreetselt lahenduse tõi, ei oskagi praegu öelda. Igatahes käima ta jälle läks. Kusjuures Võsa mõte ummistusest kõrgsurvepumba sisendis tundub mullegi väga tõenäoline. Nimelt kui meenutada, siis esimese asjana jäi mulle silma, et õhutuskruvist ei tule kütust enam sellise hurraaga nagu varem. Aga koputasin seal igatepidi seda latti ja katsetasin ning lõpuks käima ta läks. Kuni järgmise korrani Wink
Vasta
Nüüd on hea sealt lati otsast kinni võtta ja proovida mootori töö käigus seda edasi tagasi liigutada.Saab ettekujutuse mis asendis latt mingitel pööretel on.
Kena saabuvat püha!
Vasta
Aitäh, Uko! Sinule samad sõnad!

Töö jäi muidugi mul ikkagi pooleli, kuna vedasin naaberkülasse mõned koormad kolmemeetrist kütet ja kolmandal käigul õnnestus kinni kiiluda. Päev otsa jantisin tee ääres ja kast käis lahti, aga liikuma ma lülitusmuhvi ei saanudki. Sättisin kahvlid korda tagasi ja pukseerisin masina ära. Ju siis ole uuel aastal näha, kuda selle käigu sealt välja saab.

Kõrgsurvepumbaga on kah ikkagi miskit lahti, sest masinal on jõudu vähem kui muidu (mitte, et ta varem jõuline elukas oleks olnud, ikka jõuetu junn) ja kuramus suitseb ka kui kurat (eks ta suitses ennem ka kõvasti). Käima ajamine on ka kuidagi paras ooper. Ikka õhutuskruvi vaja lahti lasta ja siis udjada starterit ja eetrit samal ajal. Samal ajal õhku nagu kõrgsurvepumbast ei tuleks, aga ometi on see vaja lahti teha.

Ja lõpetuseks tahaks uuel aastal selle harveri ka normaalselt tööle saada. Esmalt saag vaja korda saada, saemootori vahetus ei andnud tulemust kahjuks. Lisaks hakkab sooja õliga igasuguseid trikke tegema. Kisub nagu pöörded alla ja pole jõudu ühekski operatsiooniks. Siis on hakanud vigast panema diameeter, ei loe seda ja seepärast ei lase ka tööd teha. Vahepeal loeb ja vahepeal mitte. Lisaks on hakanud lõikepeast õli tavapärasest rohkem jooksma. Viimase kuu ajaga on lekete ja remondi käigus otsa saanud 200-liitrine vaat hüdroõli Big Grin Oleks tarvis saada sinna õliradikas ja siis võiks juba tihendeid ka kuskilt otsast vahetama hakata. Kui kellelgi on ideed, kust saada õliradikas mõistliku hinnaga (kasutatud sobib väga hästi), siis tulistage. Lisaks kuidas see vahele ühendada - termostaadiga tagasivoolu?

Ahjaa, õigus. Üks küsimus puudutab nüüd harveri hüdrotrafot. Langile sattus päris järsk tõus ja seal ei olnud raipel nagu hästi jõudu üles minna. Tuurid põhjas, aga vedu pole. Seepärast kartsin natuke ka vedukit pukseerida, oli vaja Hiiumaa ühed suurimad mäed ületada. Ma ei tahaks uskuda, et turbiin ise nüüd nii kulunud on. Harvester liigub ju suhteliselt vähe võrreldes vedajaga. Kas võib olla, et turbiinis lihtsalt õli vähe? Mis õli sinna käia võiks ja kust kontrollida? Pole üldse uurinud. Sama küsimus ka käigukasti õli kohta. Tean, et õlipuudus võib seal väääääga kalliks kujuneda.

Kõigile metsameestele ja kaasfoorumlastele soovin häid ja rahulikke saabuvaid pühi!
Vasta
Clark neelab automaatkasti õli. Punane ATF. Varda järgi võiks tase töötava mootoriga normi piires olla. Varras leia ise kätte. Mõnel pillil on kuskile kaugemale kabiini alt välja toodud, mõnel mitte. Sõltub.
Vahekasti aga hüpoid 80w90 kõva küll.
Vasta
Veomasin-igiliikuril külmus plokk lõhki. Pragu plokikaanest 3 sentimeetrit allpool ja oma 10 sentimeetrit pikk. Kardan, et nii pika prao keevitamisel tõmbab malm kuskilt külje pealt end ikka uuesti pingesse ja siis jälle uus pragu. Mõtlesin, et katsetaks mõne liimiga. Kui saab asja, siis saab, kui ei saa, siis polegi midagi teha. Äkki oskab keegi mõnd möginat soovitada, ehk on keegi suisa kasutanud miskit ainet säärasel otstarbel? Üks udune pilt ka.

[Pilt: IMAG0403.jpg]
Vasta
Russil plokis samamoodi umbes 10cm pikk pragu kaanest paar cm all pool. Sai puhtaks käiatud ja siis superatakki prao peale ja siis epoliimiga kokku plätserdatud.
Vasta
Variant on ka prakku poldid sisse keerata --> http://www.moparmusclemagazine.com/techa...index.html
Vasta
18 cm pikkuse prao MAZ tüüpi auto plokis paikasid mul EPT luksepad EPO liimiga ära. Pragu faasiti ära, ümbertringi käiati ka puhtaks ja EPO liimile viiliti sisse malmi puru. Milleks see malmipuru vajalik oli ei oska öelda aga pidama see pragu jäi ja pidas kuniks auto maha kanti.
Aquila captas non muscas.
Vasta
Üks parimaid liime sellise prao jaoks on Loctite keemiline metall. Korralikult pinnad puhtaks lasta, peaks pidama küll mõne aasta. 
 http://www.stokker.ee/p:2051791/toostus-...-metal-85g
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
Selliste pragude jaoks on tosool veel parem vahend, aitab ennetada selliseid probleeme...   Toungue
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
(14-02-2015, 21:37 PM)Daff Kirjutas: ... Milleks see malmipuru vajalik oli ei oska öelda aga pidama see pragu jäi ja pidas kuniks auto maha kanti.

Puru on vajalik, et alusmaterjal ja liimsegu oleksid võimalikult sarnase paisumiskoefitsendiga. Muidu koorib lõpuks liimi ploki küljest lahti.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
Pole siia jälle tükk aega midagi kirjutanud. Põhjus selles, et pole suurt masinatega vahepeal tegelenud. Veovanakese plokiprao kohta nii palju, et jäi suvalise EPO-ga pidama. Würthist võetud kallim mögin, mis justkui peaks sinna kõige paremini sobima, pidama ei jäänud.


Häbiväärsel kombel pole harverit ikka veel korralikult käima pannud. Mitu kuud olin eemal ja ei tegelenud asjaga üldse. Vahepeal sai küll Uko käest toodud kahekontuurne pump külge aretatud. Kuna pumba üks sektsioon lööb 1000 pöörde juures vaid 44 liitrit minutis, sai kaks sektsiooni kokku ühendatud ja üht tõstuki jagajat toitma pandud. See aga hakkas metsikult mootorit tapma. Üks variant on muidugi ka see, et käigukasti väljavõte pumbale on kiirendav ja seepärast on tootlikkus suurem. Siiski arvasin, et peaklapp vigane ja vahetasin pumbad ringi, panin siis uue teist tõstukijagajat toitma. Tappis samamoodi. Tõsi, nüüd oli ka tühikäigul olemas servosurve, varem tekkis ta ta alles umbes 1100 pöörde juures. Igatahes sai katsetamiseks võetud maha ninapumba kardaan ja uue pumba üks kontuur toitma üht jagajat, teine teist. Nii mootorit ei tapa, aga servosurve tekib alles tublide pööretega, madalatel tuuridel midagi teha ei saa. Pole jõudnud uurida, kuidas ja mis klapiga servo omale surve saab. Mingi hüdroaku on seal ka justkui vahel, aga ju sellel parim enne möödas.

Olen praegu otsustanud siiski jätta uue pumba kummagi kontuuri üht tõstukijagajat toitma, kuigi nii kipub see tõstuk veidi uimane olema. Ühe jagaja alt käivad siis masti tõstmine ja pööramine, teise alt teleskoop, sammas ja masina enda pööramine. Kummagi jagaja alla kavatsen panna lihtsa kolmiku, kust saab õli ka lõikepeasse minna. Arvuti moodulist võtan kummagi jagaja ühele sektsioonile PUMP 2 käskluse, sektsiooni väljunditesse keeran pimedad. Nii saab tekkida surve lõikepea täiskiirusel kerimise ja saagimise tarvis. Ninapumba panen toitma ainult lõikepead. Selleks tarbeks kasutan juba masinal olemasolevat õlisurvega juhitavat klappi. Tavaolekus lööb ninapump oma õli otse paaki, kui arvuti annab PUMP 1 käskluse, siis tõstukijagaja üks sektsioon lülitab õlisurvega liigutatava klapi sisse ja pump hakkab lõikepead toitma. Need ühendused on veel tegemata, aga see on ainus mõistlik viis lõikepead toita. Vähemalt mina midagi muud välja mõelda ei osanud. Õige oleks muidugi sinna ninasse panna muutuva tootlikkusega pump, aga proovin esialgu asja ikka käima saada. Siis jõuab seda pumpa vahetada küll.

Nüüd sain siis lõikepea sisuga tegelema. Tingimused pole just steriilsed (eriti silmas pidades, et tegu on hüdrosüsteemi remondiga), aga suruõhk ja piduripuhasti aitavad hädast välja.

[Pilt: IMAG0429.jpg]

Probleem siis jätkuvalt selles, et sael pole absull jõudu ja suretab mootorit. Lisaks ei saa kasutada võsapuhastuse funktsiooni - pea üleval hoiad lõuad lahti nuppu all ja annad samal ajal saagi. Saag liigub pesast välja, aga ketti ringi ei võta! Tapab jubedalt mootorit. Siis hakkas viimasel ajal tegema sama pulli pea püsti puust kinni võttes. Saag tuleb välja, aga ketti ringi ei võta. Kui tildi alla vajutasid, st pinge puule peale, siis lasi saagida. Olgu öeldud, et saemootori sisu sai novembris vahetatud ja sae solenoid töötab. Üleeile hakkasin jagajat lahti lammutama. Avastasin, et sae survepoole stuts on metsikult väike, vaid 7 millimeetrit. Tegelikult peaks see olema sae tagasivoolu poolel. Sealt peaks siis ka sae silinder surve võtma, aga minu jagajal on selleks eraldi solenoid. Lõin selle drosseldatud ülemineku sealt minema ja panin suure stutsi asemele ning ajutiselt ladusin asja uuesti kokku, et proovida. Korra lasi pea üleval ja lõuad lahti saagi anda (varem nii ei saanud), aga siis ei lasknud üldse enam saagida. Plaat liigub välja, aga kett ringi ei käi. Mõlemad pumbad löövad, õlil pole kuhugi minna. Eile hommikul proovisin uuesti, siis nagu lasi saagida. Saagis paremini kui varem, aga päris õige asi polnud. Sae silinder pidi ikkagi drosselist olema aeglasemaks keeratud.

Võtsin siis asja uuesti lõplikult lahti. Huvitav on see, et joonise järgi peaks jagaja otsas olema kolm ülesurvepadrunit. Minul on seal ainult kaks auku ja mõlemad on pimedaks keeratud. Kui jagaja täitsa maha võtsin, selgus, et taha on siiski üks reduktsiooniklapp ära peidetud. Kummaline on aga see, et ka sae survekanalil on mingi naljakas klapp. Alloleval pildil on ülemine peareduktsiooniklapp, alumine see sae surveklapp. Survepool jääb siis küljel olevate aukude poole, klapi põhi on suunatud tagasivoolu. Vedru on seal sees päris nõrk. Päris pole aru saanudki, mida ta teeb. Surve justkui ei tohiks saada seda lahti lükata. Küll aga saab seda teha tagasivoolus olev surve. Kas tegu on siis kavitatsiooniklapiga? Manuaalis ei ole näidatud kummatki klappi.

[Pilt: IMAG0431.jpg]

Mõistus on otsas. Ühe variandina mõtlen, et äkki sae solenoid ei jaksa ikkagi siibrit õlisurve all lülitada. Vabas õhus proovides teeb ta seda eeskujulikult. Samas kui ta juba avaneb, peaks õlisurve ta ise lõpuni lahti lükkama. Teine kahtlusalune on see sama imelik vedruklapp, kuigi surve nagu ei tohiks saada seda avada. Kolmandaks mõtlesin, et äkki saemootori survevoolik on seest umbes. Võtsin maha ja traat käib vähemalt ilusti läbi. Selle käigus avastasin muidugi vahva üllatuse, et remonditud saemootor on otsaflantsist lahti. Täitsa logiseb. Mina pole neid polte pingutanud, seda tegi see mees, kes mootori vahetas. Võtan selle täna uuesti lahti ja vaatan, kas on viga ka saanud.

Ma ei tea, kas keegi selle pika heietuse läbi ka jaksas lugeda. Kokkuvõttes on mure selles, et pumbad löövad, õli jõuab lõikepeasse, aga saagimise ajal pole sellel kuhugi minna ja tapab mootorit. Tahaks nüüd asja normaalselt käima ka saada. See masin on väga vahva masin, kui ta töötab Big Grin  Paraku ei tööta...
Vasta
Kas saemootor on hammasratas, laba või kolb tüüpi?
Labadega nagu rotaator on saab selline asi juhtuda, et mingi laba ei liigu vabalt ja siis käima ei lähe.
Mul oli rotaatoril selline koht sees, kust ei keeranud kummalegi poole aga väike nõks haaratsiga millegi vastu ja keeras jälle kuhu tahtsid.
Mina su asemel teeks sellise briboori, kus on kolmik, et saaks igasugu liinidele vahele panna ja sealt kolmikust tuleb näiteks 4m peenem hüdrovoolik, kus otsas on manomeeter 300 bar skaalaga.
Saab reaalselt jälgida mis liinides toimub operatsioonide ajal.
Niisama tühja lahmida pole mõtet hüdraulikas paraku.
Vasta
Ikka kolbmootor. Seal on sisu uus ja tegelikult polnud vanalgi midagi viga. Saemootoris ei saa viga olla.

Kui saesilinder on drosselist suhteliselt kinni keeratud ja ta ikka midagi saeb, on vaid kuskil 140 bari kandis. Kui siis jälle läbi järada ei jaksa ja kett seisma jääb, viskab surve 210 peale, nii, nagu häälestatud on. Ma ise mõtlesin, et jagaja korpuses mingi ummistus või suisa tükk ära murdunud. Aga kõik paistab terve ja mingeid tükke ka nagu ujumas ei näinud.

Mina näen kolme võimalust. A: kas ei jaksa solenoid end ikkagi avada, kuigi testides töötas eeskujulikult. B: see imelik vedruklapp saekanalis laseb õli mööda, kuigi siis ei tohiks ta hakata mootorit suretama. C: nagu Janka millalgi mulle ütles, võib vooliku sisemine kummikiht lahti olla ja õli liikudes lööb selle ette.

Lähen vahelduseks kerimise ventiile suruõhuga testima. Tagurpidi kerides pole jõudu absoluutselt ja tapab mootorit. Tundub, nagu töötaks vaid üks Cetop 3 klapp. Kuigi kui alumise mõõduotsingu ventiili pistiku teisele tagurpidi kerimise klapile tõstsin, töötas aeglane kerimine edasi. Peab asja uurima.
Vasta
Jõudu jah.Ilmselt on kavitatsiooni klapp jah,et sae mootor kuivale ei jääks kui käsklus lõpetatakse.Seada et solenoid ei jõua klappi lahti tõmmata pole Keto sae juures nagu tähele pannud,kusjuures seisma jäi saag ka kiirelt.Ponssel külmalt kipub saagi ringi natuke ajama,õli pressib ilmselt klapi külmalt natuke lahti,või tähendab et klapp ei jõua külma õliga nii kiirelt sulguda.Soojenedes anomaalia kaob.Ja nagu arvata oli, ei leia sealt jagaja korpusest eriti midagi kriminaalset.
Vasta
(05-04-2015, 11:19 AM)KristjanT Kirjutas: ...
Ma ei tea, kas keegi selle pika heietuse läbi ka jaksas lugeda. Kokkuvõttes on mure selles, et pumbad löövad, õli jõuab lõikepeasse, aga saagimise ajal pole sellel kuhugi minna ja tapab mootorit.
...

Kirjuta aga, maru huvitav haiguse kulgu on jälgida. Cool

Sul skeemid ikka on olemas? Nii hüdro kui elekter? Koos nimiväärtustega kriitilistes punktides?

Mis juhtub, kui organiseerid saele vaba tagasivooluliini otse paaki?

Kas oled oma manomeetrit kontrollinud ka? Seda vidinat on lihtne ülerõhupulsiga loojakarja saata... Proovitud, korduvalt.
Ilma usaldusväärse manomeetrita on hüdrosüsteemi diagnostika suuresti hiromantia... Sad
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne