Harvester Valmet 862 ja metsaveotraktor Valmet 870CK
(07-09-2015, 14:27 PM)KristjanT Kirjutas: Kristiano märkus on küll mõningasel määral õige. Mitte kuidagi ei saa päri olla aga Umm-i kommentaariga. Võta ette näiteks aastaraamat "Mets 2013" Keskkonnaagentuuri lehelt ja uuri neid arve sealt. Neid arve on seal päris mitmeid. On meie metsandus milline ta on, aga raiete maht ei ületa metsa juurdekasvu. Kui tahad, et vähem raiutaks, hakka ka ise vähem tarbima. WC-paberit, salvrätte, puitmaterjali, mööblit kasutad ju ise ka igapäevaelus. See puit, mis raiutakse, läheb ju kasutusse! Lisaks on mets 100% taastuv loodusvara (erinevalt näiteks põlevkivist).

Meil pole kunagi metsa nii palju olnud kui praegu. Loomulikult on probleeme metsade uuendamise, metsade vanuselise jagunemise ning puuliigiti jagunemisega. Aga väita, et metsad otsa saavad... Sellest väitest ma tõesti aru ei saa.

Mets saab otsa, võpsik tuleb asemele. Ehk mida keegi metsaks nimetab.
Vasta
(07-09-2015, 15:35 PM)kylminaator Kirjutas: Mets saab otsa, võpsik tuleb asemele. Ehk mida keegi metsaks nimetab.

Millest nii kolmekümne aastaga saab noor mets ja kuuekümnega mets säärasena, nagu praegused õhkajad seda näha tahavad. Toungue
Vasta
(06-09-2015, 12:48 PM)Kristiano Kirjutas: Huvitav teema, kuid kas mootorsaega käsitsi majanduslikult mõistlikum ei tule metsa langetada ja lasta tuttaval belarusi omanikul kokku vedada; või kaalub remondihobi üles kulud ?

Kui tegemist ei ole just 5 palgiga, mida belarussi järel trossiga metsast välja sikutada, siis hakkab juba keerulisemaks minema. Ikkagi on vaja siis leida saemees + belarussi mees käruga, mis pisutki metsaveoks kõlbaks + mingi laadimismehanism või veel viis meest käterammu näitama. Tõenäoliselt tuleb tellida veel ka teine traktor, mis belarussi tükkis käruga mudast välja sikutaks Smile) Selle asemel ma pigem küll võtaks ühe kõne KristjanT-le, et kas võiks paar kilomeetrit kõpu mäest teisele poole alla sõita ja mul platsi hõredamaks teha ning palgid korralikult teeäärde ka virna panna Smile
Vasta
Umm-ile veidi raietest ja metsamajanduskavadest.

Igasuguse majandustegevuse aluseks metsas on takseerkirjeldus. Ilma selleta ei saa raietöid teha. Erand kehtib pisikeste tükkide puhul ja kuni 20 tm raiel kinnisasja kohta aastas. Kava on nüüd selline dokument, millega takseeritakse mets ära, ehk Metsaregistrisse laetakse üles metsa takseerkirjeldus koos kaardiga ning omanikule antakse takseerkirjeldus koos soovitustega metsa majandamiseks. See, mida taksaator seal kavas soovitab, ei puutu asjatundliku metsamehe korral asjasse. Tegelikult asjatundlik metsamees ei telligi kava, vaid palja takseeri. Nüüd seadust tundes saab ise vajalikud kogused välja arvutada, mida metsast lõigata annab. Kas tasub, peab kogenud metsamees ise oma silmaga otsustama. See, kui palju ja mida mis raieliigiga on võimalik raiuda, on sätestatud metsaseaduses ja metsa majandamise eeskirjas. Võib täiesti nii olla, et kavas on soovitatud näiteks harvendust või aegjärkset, aga mina teen seal hoopis lageraie. Teatise väljastab Keskkonnaamet, tehes seda takseerandmete põhjal. Kui andmed võimaldavad vastavalt metsaseadusele lageraiet, siis see luba ka väljastatakse. Selles suhtes on jah kava vaid soovitus taksaatori poolt ning ei ole tingimata vajalik.

Nüüd tehnikast. Olen oma noorele elueale vaatamata küllalt palju ka mootorsaega metsa teinud. Eks ta nii on, et kõige kasulikum oleks metsa lõigata ise saega ja oma kaikavankriga välja vedada (sest selle remont on lihtne ja odav ning pealekauba piisab enamasti remondis keevituselektroodidest). Russimeest küla pealt tellida kindlasti odavam ei ole. See kaikavanker küll laguneb ja on tihti kapriisne, aga ta on tõesti odav ülal pidada ning oma töö teeb ta ilusti ära kah. Teine asi on harveriga. Selle remont on ääretult kulukas ja hetkel ei saa tõesti rääkida sellest, et raie omahind konkureeriks saega lõikamisega. Aga soov on ta selliseks pilliks ikkagi valmis ehitada, et piisava mahu korral on sellega võimalik lõigata samade kuludega või odavamaltki kui mootorsaega.
Vasta
Tsitaat:sellega võimalik lõigata samade kuludega või odavamaltki kui mootorsaega

Üks väga kallis asi ununes mainimata. Kuna Kristjan on 20 keskel alles, siis vb pole nii oluline ka veel. TERVIS! Mootorsaega metsa tegemine on ohtlik üliraske füüsiline töö. Kas ikka peab kahjustavate töötingimustega nõus olema? Lisaks võimalusele ennast vigastada, kulutab see töö liigeseid-kõõluseid. Kui on vaja veel notte tõsta ka, siis lisagem igasugu seljaprobleemid, aga ka maovenituse ning sellega kaasneva reflukshaiguse jne. Seega perspektiiviga võttes on mehanismi rakendamine ainuõige tee. Väidan, et isegi hobikorras talumetsa majandades tasub võtta mehaniseerimine minimaalselt pealelaadimistõstuki näol sihiks.
Vasta
rikub tervist see seatöö kindlasti ja kõvasti.
mul siin üks külamees on elu aeg saemees olnud.
muidugi, eks ta sai ikka pikalt oma tervist rikkuda ka.
juba sõpruse eelsel ajal töötas metsas. siis olid sulle-mulle saed ja laasimiseks kerved.
ise pidi välja ka vedama ja traktoreid ka ei antud, ainult hobune ja väike kelk oli pika tüve jaoks.
hiljem tulid sõprused ja tervise rikkumine jätkus.
nüüd on tervis mehel nii tuksis juba, et väga harva veel läeb saega metsa. heal juhul oma küttepuud teeb.
isegi poodi ei saa teinekord enam jala mindud. seitse versta üks ots pole ju tervele mehele midag,i aga
rikutud tervisega saemees kipub vähemasti kehvema ilmaga autoküüti küsima.
muidugi võib asi ka riigikorras hoopis olla. vahel ta ikke räägib, et pätsu ajal oli tal võhma ja kiirust palju rohkem olnud.

enda näite varal võin ka saetöö kahjulikkust kinnitada. põle eluaeg metsamees olnud ja kui kõigest korra aastas vaja mõnikümmend ruumi
leppa külili lasta ja juppideks lõigata ja kuidagi väljavedamiseks traktorikasti ka saada, siis võtab kohemaid tervise nii läbi, et vägisi mõtlen
vähemalt tõstukiga väljavedaja peale. veel parem kui saaks harveriga lõigata ka.
tõepoolest koleraske see metsatöö ikka küll.
Smile
Vasta
(08-09-2015, 11:27 AM)diesel Kirjutas: tõepoolest koleraske see metsatöö ikka küll.
Smile

Meenub jah et talviti metsa tehes on õhtuti "laip"; aga pigem selline mõnus väsimus ja koormust on ka vaja. Milleks kuskil jimmis higistada kalli raha eest kui võib protsessi vastupidi seada ja saetööga higistades metsas raha teenida. Võibolla on siin tegu kutsumuse küsimuse ja muud tingimused, kuid vahel on ikka saega metsas väga hea viibida. Seda siis hobi, erametsaniku vabakava alusel mitte professionaalse saemehena rääkides. Kogused ja ostja on siinjuures väga oluline teema jah; kui pole kedagi kes huvituks väiksemast kogusest, siis tuleb sunnitult saag võssa visata ja mets kapitalistidele korraga = suure langina ära kinkida või lasta niiöelda mädaneda ja paremaid aegu oodata. Üldiselt on mootorsaag lihtsam ja asjad võiksid olla lihtsamad.. Paraku on meil nüüd käsil kolmas tehniline revolutsioon, millel järgneb neljas robotite revolutsioon ja nagu automaatika õppejõud tunnis rääkis, mida siis inimene tulevikus tegema hakkab .. Droonämblikud ronivad metsas pooleldi omapäid puid langetades ja mingi iti põlvkonna esinaja istub peakontoris ekraanide taga ja haldab kõiki neid ämblike nagu arvutimängus - justnagu usa droonid idas inimesi mõrvavad ja massilainetena immigrante (keda vanasti nimetati barbariteks, aga nüüd abivajajateks) vanale euroopale peale saadavad.. selline ilus ja inimest abistav tehniline innovaatline tulevik. Sinnani on veel muidugi veel pikk ja raske tee käia, kus veel vanade masinate operaatorid, autojuhind jne peavad leppima üha pikenevate tööpäevadega, väiksemate palkade ja nüristavate töötingimustega; kuniks tuleb odavam robot asemele paigaldada tööd tegema. Ja sealjuures ei ole areng juhuslik, vaid väga plaanipärane, nagu nõukogude plaanimajanduses; sest midagi ei toimunud ilma käsuta. Ja arengut dikteerivad võimuorganid näit us airforce kes seab teatud tehnilise suunitluse ja tingimused, millele siis teadlased nagu MIT ja kõikvõimalikud ettevõtted üritavad raha ja kasumi või tehnilise religiooni nimel arendada. Väike kõrvalepõige laia maailma, aga Eestis on kindlasti vaja väiksemaid tegijad, mis võimaldab talunikel omavahel läbi käia ja igasugune tehnika kulub ära.
Vasta
[/quote]
Meenub jah et talviti metsa tehes on õhtuti "laip"; aga pigem selline mõnus väsimus ja koormust on ka vaja.
[/quote]

Õhtuks kindlasti laip; aga olulisem vast on hommikune tunne. Selleks et hommikul taas painduv olla (ja mitte kange kui puupulk) on soovitav õhtul iga mehe peale ca stakan (teeklaasitäisSmile viina välja jagada. Sedasi võib saemehe ja teda abistava oksapoisi elujõud säilida ca nädal aega jutti. Aga siis on jah vaja puhata.
Sry offtopic.
Vasta
Kuidas metsamehel elu veereb ka? Masinad veerevad veel?
Almost Again
Vasta
Olen Automoto foorumi vahepeal üsna ära unustanud. Lühidalt öeldes, kaikavanker läks eelmisel aastal uut omanikku loodetavasti ausalt edasi teenima, minul sellele enam rakendust ei olnud. Harver on aasta ja kuu seisnud, aga see ei tähenda, et ma teda vahepeal edasi ehitamas poleks käinud. Viimasel ajal on saanud vahetatud teleskoobi silindri tihendid (see oli üsna pornograafiline töö, kuna silindri pidi selleks lõhki lõikama ja pärast uuesti kokku keevitama), samuti tõstuki pöördsilindrite tihendid, õli tõstuki sambas ja esisilla reduktorites, esisillas ja vahekastis. Samuti sai uued kuulklappidega ventiilid raamilukk, täna vahetasin ära esiklaasi ja katuseklaasi 12 mm Makrolon Mono AR turvaklaasi vastu.

Õige pea saab arvuti omale uue displei. Lõikepea moodulil olid ka mõned väljundid tuksis ning see käib ka elektrooniku käest läbi. Poomi tõstesilindri kakun homme laiali, saab jälle tihendeid vahetada. Lõikepeal on vaja vahetada rullimootorid ja juurde keevitada lintide alusteed, lisaks vahetada diameetri enkooder. Teha on tegelikult veel üsna palju, aga talvel proovin ilmselt jälle natukene metsa närima minna. Vahepeal unustasin selle risu juba ära, aga viimasel ajal olen jälle ehitamas käinud. Ehitamine käib vastavalt rahakoti paksusele ja rahakott peab ikka üsna paks olema. Rõhutan, et masin ju oma remonte tagasi teeninud ei ole, sest ma lihtsalt pole temaga lõiganud. Ja remondile läinud summa on juba üsna ammu viiekohaline.

Selles mõttes on see masin minu elu veidi kujundanud küll, et tänasel päeval on minu igapäevaseks tegevuseks teiste kodanike metsamasinate diagnostika ja remont. Ehk siis oma masinast saadud kogemused pluss väga suures mahus erinevate tehniliste materjalide tudeerimine on andnud sellised oskused, mis võimaldavad käia teiste masinaid remontimas ja selle eest raha küsimas.
Vasta
(29-10-2016, 22:52 PM)KristjanT Kirjutas: ...

Selles mõttes on see masin minu elu veidi kujundanud küll, et tänasel päeval on minu igapäevaseks tegevuseks teiste kodanike metsamasinate diagnostika ja remont. Ehk siis oma masinast saadud kogemused pluss väga suures mahus erinevate tehniliste materjalide tudeerimine on andnud sellised oskused, mis võimaldavad käia teiste masinaid remontimas ja selle eest raha küsimas.

Vat seda on hea lugeda. Cool Seega sai hobist töö?

Kas vajadus silidreid lõhastada on varasemate loominguliste remondivõtete järelm või ongi tehasest ühekordsetena toodetena välja lükatud?
Vasta
Üldiselt senini olen olnud ikka veendunud et ega vana valmet mingit tulu ei too aga võta näpust, nüüd isegi põhitööna tunnelis põristan ka vahel valmetiga ning väga kurta ei saa... Big Grin

[Pilt: 0111694227b00f9.jpg]

[Pilt: 011169422519132.jpg]

[Pilt: 011169422321cfd.jpg]

[Pilt: 0111694233aec3d.jpg]

[Pilt: 011169423508290.jpg]

[Pilt: 0111694231820b7.jpg]
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne