Puulõhkujaga abi vaja!
#21

Voolik umbes pole?Voolik teist pidi keerata või üldse välja vahetada.
Vasta
#22

See sama surveklapp on sodi täis arvatavasti jälle.

Pead jagaja siseehituse endale selgeks tegema siis on tulevikus lihtsam viga otsida.

Sa mainisid, et mingit värvipuru oli klapi ümber.
Kust see värvipuru pärit on?

Kui süsteem on mingit jama täis (okkad, saepuru, värvipuru, metallipuru, vesi/jää jne.) siis peavalud ei lõpe nii pea.

Pumpa ei ole mõtet kahtlustada kogu aeg, ega pump päevapealt kohviks lähe - äärmus on see, kui kuskil tekib ülerõhk ja mingisugune kaitse klapp ei rakendu tööle siis lööb pumba lõhki.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#23

aHH ! Kui ilmad soojemad võtan pulkadeks pesen läbi panen kokku ja ja loodan ,et saan asja toimima! Külmakäes jääb asi nagunii jama ja ei hakka rohkem jamamagi hetkel! Garaazis on auto ka sees niiet ma ei saa lõhkujat ka sinna vedada.

Omaette nokitseja.
Vasta
#24

Sain asja toimima! Hiljem kirjutan pikemalt

Omaette nokitseja.
Vasta
#25

Sama jama ka endal olnud, silinder liigub vaevaliselt ja jõudu pole.

Hurraaga uus pump peale ostetud - ja mitte kui midagi.
Silinder lahti võetud - mansett jäik ja läbi. Sai see ära vahetatud ja toimib muretult edasi.

Jagajaks on peal mingi ühesektsiooniline tundmatu.

Alustatud töö tuleb lõpuni viia.
Vasta
#26

Täna siis hakkasin tegema! pump maha. pesin läbi siis võtsin jägaja kõrgsurve klapi maha pesin läbi kuna pealmisel jubinal oli mõra sees ja tihend läbi asendasin selle ülikorralikuga! Ja siis pesin jägaja läbi. Siis panin asja kokku tagasi. Panen tööle mitte essugi siis keerasin tangidega voolikuid ,et õhku välja lasta aga õhku ei olnudgi sees. Siis liigutasin silindrit edasi tagasi ja siis hakkas asi juba paremini tööle ja siis natuke veel mängisin selle kangiga ja lõpuks hakkas väga mõnusalt tööle. Ja siis halg vahele ja esimene puu läks praksti puruks !!!jaa suu oli kohe kõrvuni. Homme teritan tera ära ja siis video kah:

Tänud kõigile kes mind juhendasid!!!

Asi ei olnudki pumbas Big Grin

Omaette nokitseja.
Vasta
#27

Tegin siis video ära. Kahjuks mul selliseid pakse pakke ei ole ,et saab testida hetkel. http://www.youtube.com/watch?v=_WkqjUddTSY

Alguses ei hakanud tööle ,sest seismisega oli pahtli taoline ollus voolikusse tekkinud ja siis oli surve kadunud aga tegin puhtaks ja oli korras! Vahepeal tekkis ka õhk süsteemi ja siis ei liigunud jälle! Aga paari klambri pingutamisega oli korras.

Omaette nokitseja.
Vasta
#28

Ära sa selle masinaga vintikasvand jändrikke lõhkuma hakka, keerab silindri varre ka samasuguseks või saad selle jändrikuga vastu silmi!
Vasta
#29

(30-03-2013, 01:19 AM)autojuht Kirjutas:  Ära sa selle masinaga vintikasvand jändrikke lõhkuma hakka, keerab silindri varre ka samasuguseks või saad selle jändrikuga vastu silmi!

Kui esimese vastu aitab juhikute tegemine (kasvõi vinklijupid "töölaua" serva alla), siis pakke saab talla vastu sundida paigale näiteks keevituse ja relakaga "hambaid" tekitades.

Libe kumer metall on paha lükk - puu võib kallale tulla.
Vasta
#30

(31-03-2013, 23:32 PM)v6sa Kirjutas:  
(30-03-2013, 01:19 AM)autojuht Kirjutas:  Ära sa selle masinaga vintikasvand jändrikke lõhkuma hakka, keerab silindri varre ka samasuguseks või saad selle jändrikuga vastu silmi!

Kui esimese vastu aitab juhikute tegemine (kasvõi vinklijupid "töölaua" serva alla), siis pakke saab talla vastu sundida paigale näiteks keevituse ja relakaga "hambaid" tekitades.

Libe kumer metall on paha lükk - puu võib kallale tulla.

Nii ta on ja lisaks võiks kiil ka veidi ettepoole kaldu olema, et hoiaks ka teist paku poolt töölaua ligi.
Vasta
#31

(01-04-2013, 01:51 AM)autojuht Kirjutas:  Nii ta on ja lisaks võiks kiil ka veidi ettepoole kaldu olema, et hoiaks ka teist paku poolt töölaua ligi.

Aga vaid mõne kraadi ulatuses - seesama pakku lauale suruv jõud hakkab talda ja silindrivart üles väänama. Ega ilmaasjata ole poes müüdavatel tald lausa paagi alt ümber pandud - ikka selleks, et välistada õblukese konstruktsiooni tõsine läbipaindumine.

Minu rekordiks on pea 20 m kümnekilose paku järele vantsimist (viimased viis meetrit küll veeres). Jäine pakk hüppas hetk enne lõhenemist lõhkujast minema ja õnneks minust eemale. Aga rannet põrutas mehemoodi.Sad
Vasta
#32

Antud puulõhkujal on oluline,kuid lihtsalt parandatav konstruktsiooniline viga.Nimelt tuleb tekitada tõukurile juhtpind,mis teda igas suunas küljele(üles-alla) liigselt liikuda ei laseks-see välistab külgpinged silindrivarrele.Arusaamatu on nõuanne,et keerulisemad puud tuleb lõhkumata jätta.Huvitav, mis siis nendega teha?Masin ongi raske töö tegemiseks,mitte mängimiseks!Endal on sarnase silindriga masin,millega lõhun 80cm pakkusid,enamuses nii suured(üle 100 kg),et pealetõstmiseks on valmistatud el. tõstuk.Lisaks peaks tõukurile keevitama sellise moodustise,mis paku terast ca 1cm "läbi suruks",lisaks hoiab see ära paku ootamatu ja üliohtliku "äralennu".

www.tammetonu.ee
treimis - jm. metallitööd.
Vasta
#33

(01-04-2013, 09:57 AM)v6sa Kirjutas:  
(01-04-2013, 01:51 AM)autojuht Kirjutas:  Nii ta on ja lisaks võiks kiil ka veidi ettepoole kaldu olema, et hoiaks ka teist paku poolt töölaua ligi.

Aga vaid mõne kraadi ulatuses - seesama pakku lauale suruv jõud hakkab talda ja silindrivart üles väänama. Ega ilmaasjata ole poes müüdavatel tald lausa paagi alt ümber pandud - ikka selleks, et välistada õblukese konstruktsiooni tõsine läbipaindumine.

Minu rekordiks on pea 20 m kümnekilose paku järele vantsimist (viimased viis meetrit küll veeres). Jäine pakk hüppas hetk enne lõhenemist lõhkujast minema ja õnneks minust eemale. Aga rannet põrutas mehemoodi.Sad
2-3 kraadi on hea küll.
(01-04-2013, 11:02 AM)tammetonu Kirjutas:  Arusaamatu on nõuanne,et keerulisemad puud tuleb lõhkumata jätta.
Kui ükskord selle keerulise lendava puuhaluga pihta saad, küll siis mõistad.
Minu masinal on kaitsekate peal ja vanel ikka mõni "kummist halg" hüppab seal päris kõvasti.
Vasta
#34

Autojuhile:olen töötanud märksa keerukamate masinatega kui seda on puulõhkumismasinad,nii et ei maksa muret tunda.Esiteks tuleb masin teha selline,et sealt midagi ära ei lendaks,teiseks peab endal ka oidu olema.Minule ei ole veerandsaja aasta jooksul sellist pakku ette juhtunud,mida pelgama peaks,kuigi elan väga metsarohkes piirkonnas ja selle aja jooksul on tulnud lõhkuda vist igasuguseid tegelasi.

www.tammetonu.ee
treimis - jm. metallitööd.
Vasta
#35

(02-04-2013, 13:02 PM)tammetonu Kirjutas:  Autojuhile:olen töötanud märksa keerukamate masinatega kui seda on puulõhkumismasinad,nii et ei maksa muret tunda.Esiteks tuleb masin teha selline,et sealt midagi ära ei lendaks,teiseks peab endal ka oidu olema.Minule ei ole veerandsaja aasta jooksul sellist pakku ette juhtunud,mida pelgama peaks,kuigi elan väga metsarohkes piirkonnas ja selle aja jooksul on tulnud lõhkuda vist igasuguseid tegelasi.

Eks nad enamus räägivad sama juttu traumapunkti järjekorras oodates.
Liigne uljus pidavat varem või hiljem tappev olema.
Vasta
#36

(02-04-2013, 13:02 PM)tammetonu Kirjutas:  Autojuhile:olen töötanud märksa keerukamate masinatega kui seda on puulõhkumismasinad,nii et ei maksa muret tunda.
...

Eks seda juttu räägime me kõik enne, kui ups ära tuleb...

Mulle tuletas täna üks remmelgas meelde, et ei tasu väga ülbeks minna langetades... Käsi on praegugi veel tuim.Sad
Vasta
#37

Autojuhile:Mina ei ole kunagi suhtunud ohutustehnikasse üleolevalt ega ülbelt,ainult ajaliselt siis,kui sa eemalt uurimas käisid,kuidas suured onud puid lõhuvad,oli minul vast kaks puulõhkumismasinat juba valmis ehitatud.Selle aja jooksul on nendega tööd teinud nii minu lapsed kui ka varasematel aastatel arvukas naispere,kel tehnikaga kokkupuudet väga vähesel määral.Ühtegi väiksematki jama pole selle aja jooksul juhtunud ja ükski puupakk pole lõhkumata jäänud ning metsaveeres mingit "ohtlikke" pakkude virna pole.Lihtsalt puulõhkumismasin tulebki ehitada puude lõhkumiseks,mitte katapuldiks ning kui ehitamisel tekkisid valearvestused(mis ei ole häbiasi),siis tuleb neid tunnistada ja teha vastavad parandused,mitte mõelda välja vabandusi töö mittetegemiseks.Mehhaanilised masinad kipuvad olema küll veidi ohtlikumad,kuid väita,et hüdrosilindriga puulõhkujale on mingid allameetri pikkused pakud probleem(olgu siis seda või ohutuse seisukohalt) tähendab allakirjutamist oma tehnilisele küündimatusele.Sellise masina ehitamine,kui kasutada vanarahva sõnavara,on raua raiskamine.

www.tammetonu.ee
treimis - jm. metallitööd.
Vasta
#38

No lao aga masinatest pildid lagedale, mis me ikka siin vaidleme, vaatame parem sinu tehnilisi lahendusi.Big Grin
Vasta
#39

Ma ei ole tühja jutu tegija ega salli mehi ,kes seda teevad.Paraku on arvuti minu ellu jõudnud ajal,kui uusi sõpru enam ei otsita ja nii ei ole temaga eriliselt lähedaseks saanud ega ilmselt saa ka.Ainukesed pildid ,mis veebi üles laetud on ka rasketehnika rubriigis kajastatud Unimog 404 kohta(4x4 foorumis veidi pikemalt sellest),kuid huvi korral võid kohale tulla ja mitte ainult vaadata,vaid ka käega katsuda ja järele proovida.

www.tammetonu.ee
treimis - jm. metallitööd.
Vasta
#40

Cool
(05-04-2013, 12:09 PM)tammetonu Kirjutas:  Ma ei ole tühja jutu tegija ega salli mehi ,kes seda teevad.Paraku on arvuti minu ellu jõudnud ajal,kui uusi sõpru enam ei otsita ja nii ei ole temaga eriliselt lähedaseks saanud ega ilmselt saa ka.Ainukesed pildid ,mis veebi üles laetud on ka rasketehnika rubriigis kajastatud Unimog 404 kohta(4x4 foorumis veidi pikemalt sellest),kuid huvi korral võid kohale tulla ja mitte ainult vaadata,vaid ka käega katsuda ja järele proovida.

jutt küll teisest ooperist - treimine
ehk vaatsin tammetonu lehte ja ei lugenud välja mis võiks olla piirkond kus pesitsetakse.
ehk isegi tuleks kohale aga ei tea kuhu poole suunda võtta
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne