Turbatootmine-ja rabatehnika
#61
Mis mõttega?

Nostalgia seisukohast on küll tore ja lilleline, aga aeg läheb edasi.
Varembki siin foorumis öeldud, et igast rämpsu ei tasu säilitada.
Parimate soovidega, Timo.
Vasta
#62
(13-02-2013, 17:59 PM)deeremees Kirjutas: Ega ta on jah nii. Lääne tehnika tuleb peale ja vana ununeb.Sad Võiks ikka vanu DT 75, ja muid masinaid ikka säilitadaSmile

Oled nõus minema DT-75 peale loksuma? Nii järgmiseks viieks aastaks?
Vasta
#63
Ma mõtlesin nii et ei pea kohe vanarauda viima. Sad
Vasta
#64
(13-02-2013, 18:04 PM)Timm Kirjutas: Mis mõttega?

Nostalgia seisukohast on küll tore ja lilleline, aga aeg läheb edasi.
Varembki siin foorumis öeldud, et igast rämpsu ei tasu säilitada.

Aamen selle peale.

Olen siin foorumis saanud sellise seisukoha pärast pikki päid ja jalgu varem ja saan ka edasipidi, kuid tõesti, kõike ei saa alles jätta. Tuleb teha ruumi uuele tehnikale ja amordiseerunud tehnika utiili saata.
Kes hobikorras soovib nokitseda siis neile on vanatehnikat küll ja rohkemgi.

Endal ka ümar DT-75 olemas, jaanipäeval tore mööda metsa ringi lasta ja külalistele nostalgiat teha, aga tööle sellisega, mitte iial enam.

(13-02-2013, 18:32 PM)deeremees Kirjutas: Ma mõtlesin nii et ei pea kohe vanarauda viima. Sad

Aga milleks on inimesel metsa alla roostetavat tehnikaparki vaja?
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#65
Mädanev vanaraud, metsa all on pigem inimeste teema, kes on erinevatel aegadel endale kõikvõimalikku sodi kokku haaranud ja lõpptulemusena on nende hooldamine neile aga ülemõistuse/jõu osutunud. Mul on oma seisukoht selles osas aga jätan selle ütlemata, kuna see nagu nii mitte kedagi ei huvita.
Teisalt kõiki ei saa ühe puuga lüüa. ON ka erandeid aga palju on ka n.ö "mehes" kinni ja tema suhtumises.

Vasta
#66
(13-02-2013, 18:50 PM)MAZ Kirjutas: Mädanev vanaraud, metsa all on pigem inimeste teema, kes on erinevatel aegadel endale kõikvõimalikku sodi kokku haaranud ja lõpptulemusena on nende hooldamine neile aga ülemõistuse/jõu osutunud. Mul on oma seisukoht selles osas aga jätan selle ütlemata, kuna see nagu nii mitte kedagi ei huvita.
Teisalt kõiki ei saa ühe puuga lüüa. ON ka erandeid aga palju on ka n.ö "mehes" kinni ja tema suhtumises.

MAZ, saan aru Sinu murest vanatehnika pärast aga asja tulebki vaadata laiemalt, ka omaniku seisukohast.

Meil ulilas oli kasutusel viimati paarkümmend DT 75-e, kui masinad seisma jäid hakkas pihta massiline rüüstamine. Varastati, veel hullem -lõhuti. Kogu selle krempli valvamine on aga jällegi väljaminek mis tuleb kinni maksta. Tunduvalt rohelisem mõtlemine oli need amordiseerunud raiped ära utiili vedada ning üks mure vähem. Osta neid keegi ei soovinud, mõned korralikumad siiski võeti vanametalli hinnaga ära.
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#67
Mul pole muret vanatehnika säilimise pärast eestis, olen viimasel ajal seisukoha,et mis peab minema see peab minema metalli kokkuostu.
Samas igast s...ttast saia ei tee ja teisipidi see,mis alles jääb ja korras on seda väärtuslikum hiljem.
Pakun,et kui kõik see NL aegne tehnika oleks praegu veel tavaline(loe:suures osas alles) ei läheks see ,mitte kui kellegile korda(loe: huvi oleks lahja,sest keegi vanarauda ei tassiks neid ja tegu oleks igapäeva asjadega). See on minu arust väike mõttekoht paljudele.
Seega inimeste huvi asja vastu ärkab tihti siis, kui see on vähe levinud ja mitte väga silmatorkav.Wink

Vasta
#68
Juhtub kellelegi kuskil silma korralik,täislaia roomikuga DT-75B(mitte ümara kabiiniga)mis oleks müügiks võib alati mulle teada anda.56693751 v.PS
Vasta
#69
Turbatootmis-ja rabatehnika...

Läheks õige ajast tagasi natuke, kohe päris algusesse. Sinna aega kui tehnika alles tootmisesse kaasati.

Tegevus Ulila rabas

Aasta oli siis 1928.


Turbapress
   

Aja möödudes muutusid töövõtted, kätte oli jõudnud aasta 1936.

Foto: baggermasin kraavi kaevamas. Linnavalitsus korraldas ajakirjanikele ekskursiooni Ulila turbatööstusesse. Ekskursioonist võtsid osa abilinnapea K. Luik, linnanõunikud J. Roo, dr. R. Sinka ja linna elektrijaama ja Ulila turbatööstuse juhataja dir. J. Kuusik. Uue baggermasina demonstreerimine, tema töö efektiivsus. Tubatööstuse toodangust. Turbatööstuse töölistest.Ulila elektrijaama tegevus. Arvulisi andmeid.

[Pilt: image.php?pid=l947974&nocut=1&con=0]

Järgnevad pildid tehtud hilisemal ajal, 50ndad ehk.

   
   
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#70
Kuna Turbatootmine Ulilas käis käsikäes Ulila elektrijaamaga siis lisan offtopicuna mõned vanemad pildid elektrijaamast.

Alustame Ulila elektrijaama ehitamisega. Aasta oli siis 1923
   

   
   

Raudteeliiprite paigaldamine Ulila elektrijaama territooriumile, aasta oli siis 1930. Fotod Rahvusarhiivist

   

1934. aastal korraldas Ed. Poola Tartu Ulila elektrijaamale üle 10-tonnise AS-is Franz Krull ehitatud aurukondensaatori ja Saksamaalt tellitud AEG auruturbiini (raskeim osa üle 9 tonni) veo.

Franz Krulli kondensaator - AEG turbiin raudteejaamas - turbiin Ulilas.
Fotod: Allan Varuski kogust.

   
   
   
   

Ja lõpetuseks sakslaste poolt purustatud jaam 1945a.
   
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#71
Tagasi 21. sajandisse

Paar netist võetud pilti sellest ajast kui Ulilas veel kitsarööpmeline raudtee oli. Aasta võis olla siis 2008-2009...

Kõigepealt diiselvedur TU6A-1790, toodetud Udmurtias Kambarka masinatehases 1980.a. Peal oli algselt 4 silindriline 2taktiline JAMZ mootor, hiljem vahetati V6 MAZ mootori vastu.
   
Järgneval pildil on reisijate vagun, meil oli kasutusel söökla vagunina. Sel ajal kui ksf mlsluik rabas toimetas siis siin vagunis pakuti lõuna ajal suppi ja muud head ning paremat...
   

Palju toredaid lugusid tuleb meelde, kui soomes tulnud härrasid taheti selle vaguniga rappa sõidutada, läks nii nagu tavaliselt, peale paarikümne meetri läbimist läks va sunnik koos "sisuga" külili... Rongisõit jäi sel päeval igatahes ära... Wink Edasi tuli liikuda auto kastis.
   

Lõpuks ammendas see susla end lõplikult ning kasutusele võeti korraks vana TU6A-1561 (Toodetud Udmurtias Kambarka masinatehases 1979.a. Ühtekokku toodeti aastatel 1972 kuni 1988 seda tüüpi vedureid 3915 tk. Vedur on mõeldud manöövritöödeks, tema kaal on 13 t) Sellel kasutati kuni lõpuni 4sil 2tak. JAMZ'i mootorit. Oli selline käkerdis mille keskel asus kompressor mis õhku silindritesse puhus. Pump-pihustitega ja puha... (Mootor 1:1 Caterpillari pealt maha vehitud... )

   

Lõpuks sai ka see masin otsa, viimasena liikus siin rööpastel Turbast (ei ole 100% kindel) toodud diiselvedur TU6A-0628. Eelnevalt oli peale pandud 90hj 4sil CMD, suurt tööd sellega teha ei jõutud... Aasta oli siis 2008

   
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#72
Poisikesena 50-ndate alul olin olin suveti vanatädide juures maal Kile talus Vilj. Tallinna mnt seitsmendal kilomeetril. Seal, Viljandi poolt tulles paremat kätt metsa taga oli turbaraba, kus aurumasina peal töötas samas talus peatuv Roberti nimeline mees. Sellelt noormehelt sain muide ka pilditegemise pisiku, kuid see on teine jutt.Turbapressi ajas ringi aurumasin see nn. iseliikuja. Pressi loopisid turvast mitu meest eriliste kitsaste labidatega, nende selja taha jäi üle paari meetri laiune ja ligi paari meetri sügavune kraav.Vastavalt siis liigutati pressi edasi, see liikus relssidel.
Pressist väljus "vorst" umbes meetrisele lauale, ma ei mäleta, kuidas need lauajupid seal niimoodi kogu aeg olid, " Operaator " siis õige koha peal tükeldas suure noaga õigel kohal seda " vorsti", mis siis laaditi raamiga vagonettidesse mitmelt realt. Edasi lükati vagonett lagedama koha peale ning turbapätsid laotati kuivama. Oli ikka raske käsitsitöö, kusjuures vagonettidega töötasid naised!
Paaril korral nägin ka kolimist, kui aurumasin tegi mõnekilomeetrise ringi maanteel ja sisenes rappa Tallinna- poolsest otsast, et uut kraavi alustada. Pressi tal küll siis järel polnud, see siis toimetati ilmselt mööda relsse uude " algusesse"
Tervitab Veteran.
Vasta
#73
Tsitaat:Mootor 1:1 Caterpillari pealt maha vehitud...
Maha vehitud küll, aga mitte Caterpillari pealt. Tegu on mootoriga Detroit Diesel 4-71. Markeeringus tähendab esimene number silindrite arvu ja teine seeriat. Kraz-i peal oli seega mootori 6-71 koopia ja Ural-Zis'i peal 3-71. Nendest viimane ei läinudki N.Liidus seeriatootmisesse, ei auto, ega mootor.
Esimene suvaline link vene autoajaloo nägemusest: JAZ 204
Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#74
Talleksis toodetud A. Volbergi osalusel konstrueeritud aparaat turbapätse tootmas.

Kes tahab võib MuIS ise otsida kümneid pilte nimede alt "freesturba" "turbalaadur" jms


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
           
Rain Rikas
Eesti Maanteemuuseumi peavarahoidja
rain.rikas@mnt.ee
Vasta
#75
Ning kitsarööpmelistest dresiinadest on natuke juttu olnud siinsamas foorumis: http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=17966
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#76
Pole tegu küll otseselt rabatehnikaga. Kuid hiljuti sain enda valdusse, pilte ühest savikaevandusest Võrumaal 1950.datel(Kui keegi teab,kus see täpselt asub siis oleks info eest tänulik).
Seal kasutati sellist masinat,mis on siis kitsarööpmelise raudtee veduri ja DT-54A ristsugutis.
[Pilt: IMG_009%252050ndad%2520.jpg]
[Pilt: IMG_0010%252050ndad%2520.jpg]
Siinkohal tänud ksf krossifännile, piltide sisse skaneerimise eest.Smile

Vasta
#77
Väike kommentaar viimastele piltidele.Kas see savikarjäär mitte Valgamaal polnud?Tsirgulinnas.Olen sellest raudteest korduvalt ülegi sõitnud.Rööpad vöeti seal üles ja kogu see savitööstus suleti kusagil 70 teisel poolel.Laiarööpmeölise Tartu -Valga liini Sangaste jaama juures olevast ülesõidust pisut valga poole oli see ülesõit.Kui nüüd hästi mäletan siis Sangaste jaam asub Tsirgulinnas.
Tervitades,
Flanagan
Vasta
#78
Ma olen ka kuulnud et on kunagi Valgamaal on olnud savikarjäär. Võin üle küsida targematelt.
Vasta
#79
(21-02-2013, 02:12 AM)flanagan Kirjutas: Väike kommentaar viimastele piltidele.Kas see savikarjäär mitte Valgamaal polnud?Tsirgulinnas.Olen sellest raudteest korduvalt ülegi sõitnud.Rööpad vöeti seal üles ja kogu see savitööstus suleti kusagil 70 teisel poolel.Laiarööpmeölise Tartu -Valga liini Sangaste jaama juures olevast ülesõidust pisut valga poole oli see ülesõit.Kui nüüd hästi mäletan siis Sangaste jaam asub Tsirgulinnas.
Tervitades,
Flanagan
Täitsa võimalik,et see savikarjäär asus Valgamaal. Mees, kes fotod andis ütles,et tema oli kopaga seal omal ajal kaevamas olnud. Mainis ta,et tehtud on see võrumaal aga samas, mõiste võrumaa on juba minu jaoks väga laia tähendusega asi.

Vasta
#80
Huvitav oleks teada kuidas see kummijuku seal savisees edasi liikus, kopaga tuli vist kõvasti kaasa aidata... Rolleyes
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne