[maitus]

Käigukast;GAZ-53 (1k-6,55/2k-3,09/3k-1,71/4k-1)
Revers autotõstukilt: 1 edaspidi, tagurpidi 1,75
Tagasild Gaz-51: 6,83 , Multicar-i omal 4
Vedav sild MTZ-82 rehvidel: läbimõõt on ca` 92 cm, ümbermõõt on
2,98 m, nagu lahke isand Wiki432 teemas Lihtne skeem
välja arvutas. Abiks oli teisigi..

Selles teemas on viga: ..seal on võetud aluseks reversi ülekanne 1.75 edaspidi, tegelikult aga on see siis ju tagurpidi- edaspidi on 1. Kas kirjutasid siia ikka õigesti..??? Sellega muutuksid kõik kiirused 1.75 x kiiremaks : esimese käigu kiirus 1000 rpm juures tuleks siis 6.6 km tunnis ja neljanda käiguga 43 km tunnis. 2000 pöördega sõidaks selline kooslus neljanda käiguga 86 km tunnis . Kuna aga Bertal käib nüüd kogu see pöörlemine läbi esimese difri , siis silub see asja ära, kui mitte liigagi
Kuna ma ei tea ülekandearvusid Berta k-kastil ja esidifril, siis spekuleerin et esimene käik ja differ on mõlemad 6.0. Siis ülekandearvude korrutis on 6x6x4(tagasild)=144
1000rpm/ 144=7 pööret teeb pooltelg x ratta ümbermõõt 2.88=20 meetrit minutis ja 1,2 km/h......neljanda käiguga teeks 7.2 km/h.... 2000 rpm juures oleks neljanda käiguga kiiruseks 14.4 km/h... .
Tift, paluks õigeid Berta kasti ja esitifri ülekandearvusid...?
Lahkan seda Bertat, Marta teemas sellepärast, et sama pähkel tuleb ka Marta puhul ära lahendada...

---

Ma oleks sinna vahele äärepealt gaz 66 -e aeglustiga vahekasti ka virutanud- 2:1 . saaksin o.16 m/s kätte

[Tift]

Ma oleks sinna vahele äärepealt gaz 66 -e aeglustiga vahekasti ka virutanud- 2:1 . saaksin o.16 m/s kätte

Ok, vaatame siis asja uuesti üle, Ma otsin enne Berta k-kasti andmed välja, sellega läheb nats aega. Ja lähen vaatan reversi kah üle, et päris kindel olla, kumba pidi tal mis ülekanne on. Kordamine on tarkuse emme!
Nii, siin onnats numbreid. Kuna pääris täpseid andmeid ma Bertas ülekannete kohta ei leidnud, siis võtsin enam-vähem pakutavate seast nii...ülevaatliku (mis termin see kah on ) keskmise. Eksimist väga suurers ulatuses ei saa olla. Reevers-kast, isand maitus, hakkab Bertal töötama siiski tagurpidi, see tähendab, ülekandega 1,25:1. Sama siis Martal, kui soovid seda kasutada. Teistpidi oleks siis 1:1, aga tänu Multicar`i peaülekande teistpidipöörlemisele ei tule välja.
Mootori-käigukasti diferentsiaali sümbioosist läbi reevresi ja peaülekande ning tagaratta hakkab Berta liikuma mootori 1000 rpm juures:
1.käik - 2,84 km/h
2.käik - 4,98 km/h
3.käik - 7,21 km/h
4.käik - 9,37 km/h
5.käik - 12,50 km/h
Tagurpidi siis - 3,35 km/h
Tagurpidikäiku saab tänu reversile siis kasutada ka edaspidiliikumiseks, siis tuleks liikumikiiruseks 2,68 km/h
Ärge unustage seda, et mootori rpm-i saab muuta päris suures ulatuses (noh, kuskil 600 - 3600 rpm peaks ära küll tulema), iseasi, kas aga vaja on. See annab liikumiskiirusega mängida...

[Tift]

Nii, olen mõelnud järgmist asja - kuna mootor asub ees ja tal on paremal pool küljes k-kast ja selles ka differ, siis sealt tuleb välja võll/kardaan ja sel on oma pöörlemiskiirus vastavalt k-kastis valitud käigule. Bertal on need sellised vastavalt käikudele:
1 - 81,90 rpm
2 - 142,25 rpm
3 - 207,90 rpm
4 - 270,27 rpm
5 - 360,36 rpm
See kardaan jookseb difrist välja natuke nurga all ja Bertal läheb ta otse reeversisse. Olen mõelnud, et kui sinna vahele, kardaani otsa, sätiks vahepuki, mille teise otsa sätiks JVV, külje peale aga ülekande (kett, rihm, 2-he hammasrattaga reduktor),mis reeversit ringi ajab. Puki ja jvv vahele peaks aretama mingi jublaka, mis JVV pöörded parajaks (~540rpm) meisterdaks. See võiks ka olla mõni väiksem käigukast, nagu sa kuskil mainisid, annaks suuremaid valikuid, tagurpidi, muidugi..
Asja ainuke miinus on, et sidurit puutudes JVV seisab .

[v6sa]

Nii, olen mõelnud järgmist asja - kuna mootor asub ees ja tal on paremal pool küljes k-kast ja selles ka differ, siis sealt tuleb välja võll/kardaan ja sel on oma pöörlemiskiirus vastavalt k-kastis valitud käigule. Bertal on need sellised vastavalt käikudele:
1 - 81,90 rpm
2 - 142,25 rpm
3 - 207,90 rpm
4 - 270,27 rpm
5 - 360,36 rpm
See kardaan jookseb difrist välja natuke nurga all ja Bertal läheb ta otse reeversisse. Olen mõelnud, et kui sinna vahele, kardaani otsa, sätiks vahepuki, mille teise otsa sätiks JVV, külje peale aga ülekande (kett, rihm, 2-he hammasrattaga reduktor),mis reeversit ringi ajab. Puki ja jvv vahele peaks aretama mingi jublaka, mis JVV pöörded parajaks (~540rpm) meisterdaks. See võiks ka olla mõni väiksem käigukast, nagu sa kuskil mainisid, annaks suuremaid valikuid, tagurpidi, muidugi..
Asja ainuke miinus on, et sidurit puutudes JVV seisab .

Sünkroonajami saad - JSV kiirus tuleb vastavalt käigule ju. Ning kui käik väljas, siis JSV ei pöörlegi.

[Tift]

Sünkroonajami saad - JSV kiirus tuleb vastavalt käigule ju. Ning kui käik väljas, siis JSV ei pöörlegi.

Ok, las olla sünkroonajam. Kui JVV pöörlemiskiirust saab muuta (paigaldades vahepuki ja JVV vahele mingi lisakäigukasti) ja vastavalt haakeseadmele ja masina liikumikiirusele valida, siis polegi ju kõige halvem variant?

[maitus]

Sünkroonajami saad - JSV kiirus tuleb vastavalt käigule ju. Ning kui käik väljas, siis JSV ei pöörlegi.

Ok, las olla sünkroonajam. Kui JVV pöörlemiskiirust saab muuta (paigaldades vahepuki ja JVV vahele mingi lisakäigukasti) ja vastavalt haakeseadmele ja masina liikumikiirusele valida, siis polegi ju kõige halvem variant?

Sellistel mõtetel, tundub mulle, on jumet, muidugi kui need Berta ülekandearvud ikka vett peavad- mõjub ju juba üsna väike ülekandemuutus üsna tugevalt kiirusele. Aga muidugi jääb esimese ja viienda käigu vahele veel käikusid mida kasutada .

Nii, siis tuleb aga välja selline asi, et see 66 vahekast oleks reversi ja mootori küljes oleva diferensiaali vahel just nagu maasikas- ei peal hakkama mingeid pukke ehitama ja väga eksteemses olukorras saab ka aeglustit kastutada. Annab ju ilma aeglustita see vahekast ülekande 1:1 . Samas annaks võimaluse kasutada äkki ka esisillale mõeldud väljavõte ära ja kompunnida sinna otsa vints näiteks. Kuna esisilla saab eraldi sisse lülitada, siis saaks vintsi lülitada vahekastist ja samuti ka jvv-i siis ei liiguks ka viimase kardaan kui seda vaja pole. Ja kui vahekastile lisaks tuleb veel käigukast jvv-i pöörete muutmiseks, siis peaks ju ka traktori kaalu hakkama välja andma- see oli ju Tifi jutu järgi valusaks kohaks Berta juures.

Huvitav kas selle jvv-i kiiruste reguleerimiseks oleva käigukasti nuutidega võlli, mis muidu sidurisse läheb, saaks kastuada ka otse jõuvõtuvõllina- ...kas peaks vastu ...???
Selliste lahendustega saaks ehk tappa terve karja kärbseid kahe hoobiga ...


   

---

Pildi järgi otsustades peaks vahekasti ja mootori vahele (pildil oleva käigukasti asemele) kardaanühendus ära küll mahtuma. Esiveolisel mootoril on ju k-kast siduri kõrval. Ja tagapool paistab olevat veel rohkem ruumi reversi jaoks. Ei ole ju selle uaz-i telgede vahe kuigi suur. Kui esisild natuke ettepoole nihkub, siis ei tohiks ehk veel põkat liiga pikaks venitada. Õlipump tuleb ju ka pukiotsas külje peale- seal on raam niikuinii käigukasti võrra laiem.

[maitus]

Tundub, et sellisel jvv-il on veel selline eelis, et käikudega mängides saan kartulirootorile jvv-st otseülekande teha mitte ei pea seda jvv-i 540 pööret vähemaks hakkama tegema. Ehk keegi ütleb kui suured peaksid olema rootorniiduki pöörded ja kui suured on tavaliselt selle niiduki kettad (taldrikud, rootorid- ei tea nimetust)?

[Tift]

Kui natuke nalja visata, siis hiljem on kabiinipõrand kange täis nigu mets..

[maitus]

Ups....ju rootorniidukil on rootorid ikka ...on jah piinlik eelmise postituse pärast

---

Kui natuke nalja visata, siis hiljem on kabiinipõrand kange täis nigu mets..

On jah ....Peaks päris kokku lugema:
1- käigukast
2-3 vahekast
4- reves
5- teine kägukast
6- difrilukk
Kui nüüd veel lisada jagaja kangid, siis saab kokku 9

---

Nii, siis tuleb aga välja selline asi, et see 66 vahekast oleks reversi ja mootori küljes oleva diferensiaali vahel just nagu maasikas- Samas annaks võimaluse kasutada äkki ka esisillale mõeldud väljavõte ära ja kompunnida sinna otsa vints näiteks. Kuna esisilla saab eraldi sisse lülitada, siis saaks vintsi lülitada vahekastist ja samuti ka jvv-i

Jah, aga mitte eraldi- vints hakkaks automaatselt tööle koos jvv-ga. Srry!

[maitus]

Küsiks veel korra teadjameestelt, et kas on võimalik lisada ka GAZ 66 vahekastile teine tagumine kardaan nii nagu ülaloleval pildil on UAZikul ? Kui on, siis kas see on kohe tootja poolt ettenähtud võimalus või tuleb midagi ümber teha ?

[maitus]

Aga ega vist ei mängi välja, ..kui just sinna selliseid pikemaid võlle ei toodeta?    

[maitus]

Aga no mis imeelukas siis sellel pildil on mis ma siia üles panin ??? Uaz vahekastil selline väljavõte puudub samuti...kas on isearetatud pikem esikardaani väjavõtte võll või ? Kui nii, siis kui keeruline ja kallis selline ettevõtmine oleks?
Kas keegi on kunagi teinud või näinud midagi sellist ?

[Tift]

Aga no mis imeelukas siis sellel pildil on mis ma siia üles panin ??? Uaz vahekastil selline väljavõte puudub samuti...kas on isearetatud pikem esikardaani väjavõtte võll või ? Kui nii, siis kui keeruline ja kallis selline ettevõtmine oleks?
Kas keegi on kunagi teinud või näinud midagi sellist ?

66-e vahekasti pilte ja skeeme netis küll, löö aga köögelisse sisse...

[maitus]

Skeemide puudust ei ole jah ja eriti veel idanaabri saitidel, aga sellist nelja otsaga vahekasti ei õnnestunud mul leida kusagilt. On ainult zil 157 aga see jube kolakas ja tööle saab siis need kaks tagumist kardaani panna ainult korraga. Mul oleks aga vaja eraldi.

---

Selge pilt sellest segasest loost:
автомобиль Тбилиси (на шасси УАЗ)
Автор автомобиля Гиви Квернадзе.
"Тбилиси" сделан на базе УАЗа. Трансмиссия доработана - изготовлен новый удлиненный вал привода переднего моста. От его заднего конца приводится третий мост
Järelikult saab sama asja teha ka gaz 66 kastile. Kas mõnel on sellist metalliimeest välja pakkuda kes sellega mõistliku hinna eest hakkama saaks..? Kahe võlli kokkukeevitamine ei tule vast kõneallagi ...või tuleb siiski?

---

Kas peale Tifti on kõigil kevadväsimus kallal- kirjutaksin nagu päevikut siin- ise kirjutan ja ise loen..

[Tift]

Järelikult saab sama asja teha ka gaz 66 kastile. Kas mõnel on sellist metalliimeest välja pakkuda kes sellega mõistliku hinna eest hakkama saaks..? Kahe võlli kokkukeevitamine ei tule vast kõneallagi ...või tuleb siiski?
Kas peale Tifti on kõigil kevadväsimus kallal- kirjutaksin nagu päevikut siin- ise kirjutan ja ise loen..

Eks see päeviku moodi asi olegi - kirjutad enda ja teiste jaoks.Kaasa rääkimine ripub ära ikke teiste tahtest, egas me kolmandas klassis ole ... vai vene riigis, kus ka viina viskamine käsu järgi käis !
Tegelt oleks tarvis selles vahekastis midagi ette võtta selle esisillasse mineva võlliga. Ki esisilda ei tarvitaks, siis saaks mu meelest seda võlli nats ringi teha või ümber pöörata. Laagri kaaned ja pesad on samad. Ainult nuutidega peab midagi ette võtma. Pikendamine tuleb kõne alla küll, tuleb vaid nutikalt teha. Sinna saaks külma istuga jätku teha näiteks. Simmerile peab ka pesa ja sile pind võllil või siis muhvil jääma.

[v6sa]

....
Laagri kaaned ja pesad on samad. Ainult nuutidega peab midagi ette võtma. Pikendamine tuleb kõne alla küll, tuleb vaid nutikalt teha. Sinna saaks külma istuga jätku teha näiteks. Simmerile peab ka pesa ja sile pind võllil või siis muhvil jääma.

Kas uue võlli tegemine ei tuleks kokkuvõttes odavam?

Teine küsimus, mis tekib sillaväljundist JSVle pöörlemist võttes, on vajalike pöörete kättesaamine. Sild teeb sadakond, JSV tarvis on vaja mitu korda enam... Tuleb teisest otsast taas üles kiirendama hakata...

Sama valuga saaks juba otse mootorilt kätte. Kas hoorattakojast hammasvöö pealt või mootori eest lisasebilt rihmaga... Tõsi, siis tuleb lülitamise peale mõtlema hakata.

Või ikkagi hüdrauliline JSV - pump mootori külge, jagur (mis sel juhul võib olla ka pelk kolmikkraan tagasivoolu suunamiseks mootorisse) käeulatusse ja mootor saba alla.

---

...
Kas peale Tifti on kõigil kevadväsimus kallal- kirjutaksin nagu päevikut siin- ise kirjutan ja ise loen..

Kõik teised teevad ilusa ilma puhul väljas tööd

[maitus]

[quote='Tift' pid='307394' dateline='1364181866']
.... Laagri kaaned ja pesad on samad. Ainult nuutidega peab midagi ette võtma.

Kas uue võlli tegemine ei tuleks kokkuvõttes odavam?

Teine küsimus, mis tekib sillaväljundist JSVle pöörlemist võttes, on vajalike pöörete kättesaamine. Sild teeb sadakond, JSV tarvis on vaja mitu korda enam... Tuleb teisest otsast taas üles kiirendama hakata...

Sama valuga saaks juba otse mootorilt kätte. Kas hoorattakojast hammasvöö pealt või mootori eest lisasebilt rihmaga... Tõsi, siis tuleb lülitamise peale mõtlema hakata.

Või ikkagi hüdrauliline JSV - pump mootori külge, jagur (mis sel juhul võib olla ka pelk kolmikkraan tagasivoolu suunamiseks mootorisse) käeulatusse ja mootor saba alla.
[quote='maitus' pid='307389' dateline='1364159699']

Kui ainult nuutide pikendamisest aitaks, siis oleks vast kõige odavam variant.
See hüdrauliline jvv on muidugi paras kiusatus. Lihtne teha ja lollikindel. Aga tasku peale hakkab see asi kindlasti kui vene hammaspumpade ja -mootoritega hakkama ei saa.
H- jvv ei väista aga samuti seda, et pöördeid agregaatidel ei tuleks muuta.
Mis number see 540 p/m üldse on- mingi sada aastat tagasi iidamast-aadamast kokkulepitud keskmine suurus mis sisuliselt ühegi töö jaoks ei kõlba . Asja mõte on vast rokem see, et saaks toota kõigile sobivaid agregaate. Minu põka puhul ei oma see ju aga mingit tähtsust. Esiteks ei lähe juba vaovahe kindlasti paika ja seega tuleb mul need riistad nii või teisiti omal- või ümber teha. Uued agregaadid on aga niikuinii arvestatud 1000 p/m jvvõllile. Pane siis sellise otsa rootor-kartulivõtja...kartulikombaini aga ei ole ju mõtet soetada kui 10 vagu kartulit maas on. 540 pööret tahab aga kindlasti aeglusavat reduktorit ja see on samuti lisatakistus. Seega on arvatavasti jvv-i madalad pöörded tüki meeldivamad kasutada kui see 540 p/m , rääkimata tuhandest. Kui jvv-i ajab veel ringi lisakäigukast mis on tagurpidi tööle pandud, siis saab viimase viienda(tagurpidi esimesega) käiguga ja mootori neljanda käiguga lahedasti 1600 pööret kätte ja seda mootori 1000-nde pöörde juures- jvv 540 pöörde juures tuleb rootorniiduki jaoks neid pöördeid niikuinii oma 4x tõsta ja ma ei usu, et rootorniiduki nurkreduktoriga kiirendi oluliselt väiksema takistusega oleks kui käigukast.
Jääb veel 4 käiku jvvõlli pööretega mängimiseks... Vahekastist saab ju ka kogu kupatuse välja lülitada ja tühjalt ei jää midagi ringi käima.
Istmiku alla võiks muidugi teha hüdrosüsteemi kiirühenduse - ma küll ei tea milleks, aga igaks juhuks... Ehk mõtlen kunagi mingi h-mootoriga agregaadi sinna külge- mingi palgikraana näiteks .
Leidsin Börsist ka ühe esilaaduri, vaatasin, et hea toorik oleks. Helistasin siis ja selgus, et sell tahab 800 euri saada nende pulkade eest.... :
http://www.kuldnebors.ee/search/pollumaj...et#image_1

Ma küll limpsasin keelt selle esisilla peale, aga selgus, et see ei ole komplektis ja et seda ei ole enam olemaski ...

[v6sa]

...
Kui ainult nuutide pikendamisest aitaks, siis oleks vast kõige odavam variant.

Ei ole ei lihtne ega odav. Aga tehtav.

See hüdrauliline jvv on muidugi paras kiusatus. Lihtne teha ja lollikindel.

Hüdraulika ei iole lollikindel, vaid üsna kapriisne. Aga mugav, kui hästi läbimõeldud süsteem plaanitud viisil töötab.

...
Mis number see 540 p/m üldse on- mingi sada aastat tagasi iidamast-aadamast kokkulepitud keskmine suurus mis sisuliselt ühegi töö jaoks ei kõlba .
...

Lihtne standard, mis põhines toona >100 kW võimsusega traktoritel. 1000 tuli siis, kui mootorivõimsused kasvasid mitmekordseks ja 540 peal hakkasid momendid võlle sõlme keerama.

Kui muu maailma toodang ei huvita, siis ei ole tähtis JSV pöörlemise suund ja kiirus. Teed nii, nagu ise heaks arvad (või kätte saad)

Mul on saska esisild üle... Kui pakub huvi, võime suhelda privaatselt. Kuigi ma ei kujuta ette, miks sellist kolakat allatonnisele riistale peaks külge keerama.

[maitus]

Ma küll ei tea traktoritest nii palju, et aru saada, et mis on sakslase esisild, aga minu huvi sellepärast ei kahane . Huvitav millise diameetriga selle rattad on?
Riist vast siiski alla tonni ei tule ma arvan, seda rauda sinna külge ikka tuleb piisavalt.

Tugev esisild võiks aga esilaaduri puhul õigustatud olla. Saab ju viimasega niipalju kaalu tõsta kui tahapoole esisilda jääv masin kaalub ja sillale jääb 2x niipalju. Raam tuleb mul ju tugev ja silinder tõstab mida iganes.... Ehk saaksid siia mõne pildi panna kui tüli ei tee. Tahaks, et teemas kajastuks. Edasi suhtleksime privaatselt...igatahes suur tänu pakkumast

---

[quote='maitus' pid='307405' dateline='1364202217']
Kui ainult nuutide pikendamisest aitaks, siis oleks vast kõige odavam variant.

Ei ole ei lihtne ega odav. Aga tehtav.

No vast ikka natuke odavam kui terve uue võlli tegemine..

[v6sa]

...
No vast ikka natuke odavam kui terve uue võlli tegemine..

Niimoodi tehtuna, et pidama ka jääb, ei pruugi olla. Ning ikkagi jääb jätkamise koht purunemisaltiks.