Metsakohina leiutised
#21
Haltuura pole just plaanis olnud, aga mine tea. Kui, siis naabrimehele teenust või lihtsalt vastastikkuse abistamise korras. Mootorivõllile pikenduse sain naabrilt, tal vähe kobedam treimise masin ja kogemust ehk ka rohkem.
Eks raudteega on kaalumist kõige rohkem, peaks olema piisavalt jäik ja kaitstud juhusliku pommitamise vastu, samas hirmkalliks ei tasu ka ajada. Vaadates, kuidas mehed üle suure lombi saevad, neil juhtlatid ainult otstest toetatud. Kasutavad küll keeruka profiiliga materjali, aga sellegi poolest annab keskelt õõtsuma/kõikuma.
Kõik, mis liigub, see ka kulub.
Vasta
#22
Tänapäeval on metallivarastest vähe materjali kusagile vedelema jäetud, aga äkki saab kusagilt siiski paar päris raudteerelssi? Või oleks see väga overkill?
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#23
Siinkohal soovitaksin mõtlemise kergemaks tegemiseks sellist lehte http://woodlandsawmills.com/sawmill-trailer/. Seal on olemas .pdf formaadis nii 3 m kui ka 4,8 m saeraami treileri joonised. Isegi olen mõelnud treileri valmistamise peale - hea oleks saeraam treileri peale lükata ja küla peale minna. Ainult et siis oleks tarvis raamile veel bensiinimootor igaks juhuks külge monteerida.

Jõudu projektiga! Jälgin huviga.
Vasta
#24
(08-08-2014, 10:55 AM)Basilio Kirjutas: äkki saab kusagilt siiski paar päris raudteerelssi?

Raudteerelsi jäikus on nigelavõitu, ruumiline konstruktsioon on kindlasti parem ja ka kergem.
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#25
Juhtusin nägema asjalikku bensiinimootoriga lintsaekaatrit. Selle teeks oli plangul lapiti 25x 50 nelikanttoru, millele peale punktitud 25 mm`ne nurkraud(tipp ülespoole) Kerge, küllaltki jäik, sobib kokku ka pärnu rullikutega.
Vasta
#26
Ehitamise alguses tuleb ikka selgeks teha, mis on ehitamise eesmärk. Vastavalt eesmärgile (soovitud lõppkvaliteedile) tuleb valida koosteeosad.
Siin juba mainiti, et raudteerelss poleks otstarbekas konstruktsioonliselt, kuna ristisuunalise jäikuse peaksid niikuinii alussõrestikuga looma. Lisaks ei ole vanade relsside pealispind üldsegi nii tasapinnaline, kui võib tunduda.
Kõige parem oleks, kui saaks liikuvad osad panna liikuma tagurpidi V profiilile, nagu treipinkidel. Seda materjali nii suures mahus muidugi odavalt leida on vist pea võimatu.
Aga et mitte liigselt teoretiseerida, siis elu on näidanud, et leidlikkusega on võimalik kohati uskumatuid tulemusi saavutada Wink.
Vasta
#27
(07-08-2014, 23:59 PM)metsakohin Kirjutas: Peale väikest uurimist selgus,et tänapäeva kaupmehed T-tala ei müü, paljud ei tea, mis see on...
Ostan pidevalt, täiesti saadav kaup. Kas just mõõt sulle sobiv?
   
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#28
V-profiili saab tekitada nurkrauast, selle alla nelikanttoru. Sellist lahendust olen näinud vene isemõtlejate foorumites. T-talal peaks olema vähemalt 5mm paksust ja alla tuleb ikka karp lisada.

Natuke edasiminekust ka, sai tegeletud pisut dekoratiivse kattega. Kuna värvipüstoli ja selle potsiku pesemisele kulub nimetamisväärne kogus keemiat, otsustasin pisut koonerdada. Tekkitasin sellise koosluse:
   

Peab ütlema, et töötas täiesti edukalt. Värv pudelisse, püstol pudeli külge, pudelil põhi püsti ja väike auk põhja. Pudeli kinnitamiseks sai tehtud väike lisajubin:
   

Selle külge pudelikork ja kummitihend:
   

Jääb ära värvipotsiku pesemine ning lahusti kulu on oluliselt väiksem.
Kõik, mis liigub, see ka kulub.
Vasta
#29
borjomi pudeli ava pisut suurem kui üldlevinud koka fanta. limonaadi jne pudelitel
Ära karda gaasi!
Vasta
#30
Nii, peale pikka vaikust võib teema edasi arenema hakata. Vahepeal sai tegeletud kevadiste lubaduste täitmisega (teen teise teema nendest lubadustest, võib olla on teisi ka, kes oskavad ja tahavad kaasa rääkida) ja töökohtade vahetamisega ning lõpuks ka tööga.
Teemast: vaja hankida materjal ja juhtpinnad paika panna. Mõeldud seda-, teist- ja kolmatpidi, järjest enam kummitab mõte: teha juhtpinnad torust. Jäänud on küsimus: kas kahe tolline või piisab pooleteise tollisest, seina paksuseks 3mm ja kui tihedalt tuleks emmakese maaga kontakti viia?
Kõik, mis liigub, see ka kulub.
Vasta
#31
89 mm-sest torust "redel","pulkadeks 1,5 tolline toru,on "raudteeks " väga hää.Hea lihtne valmistada,ei kisu keevitusega ära. Ratasteks saksa pallija palliviskaja plekist rihmarattad.Kestnud juba 10 aastat.
Vasta
#32
Ununes lisada,et 3 rattaline.Toru pealt pudiseb saepuru ise maha,ei vaja üldse puhastamist.
Vasta
#33
No nii, raam on ratastel ja torul, veereb ilusti oma kaheksal laagril. Torud paraku veel lahtiselt kuuri põrandal ja esialgu ei teegi mingit ruumilist profiili torule lisaks, hakkab olema paari kobedama prussi peal. Risti suunalised ühendused tulevad ja üleüldse metallist alus hakkab olema kolmest 3m pikkusest osast. 
Huvilisi metsade keskelt on tekkinud rohkem, kui mul aega asjaga tegeleda. Seepärast proovin kaadervärgi tööle saada ja siis otsustan, kas teha statsionaarne või hoopis mobiilne. Mõõdud on juhtunud sellised, et mahub ilusti kärusse (loe kerghaagisesse).
Vertikaalne liikumine on ka paigas. Olin jonnakas ja tegin oma lahenduse (analooge mitte omava). Elame näeme, kas töötab ja millised probleemid ilmnevad. Üldiselt olen optimist, seega mingid probleemid ikka tulevad. Lahendus tehtud ühest vändast, kolmest ketirattast, pikast võllist, kahest poolist/trumlist, paarist plokirattast ja mõnest meetrist trossist, lisaks nipet näpet ja oskussõnu ka. Sain oma meelest hea loogika: üks vända täispööre muudab kõrgust 13mm, lisaks on võimalik vänta fikseerida kaheteistkümnes asendis, seega peaaegu iga mm järel. 

Pilte ei lisa, saab siis kui kaadervärk kuuri alt välja veereb ja peale supermakro võtete ka midagi enamat ruumi teha on.

Üks küsimus suurele ringile ka. Kui töötava mootori ja saekettaga asendit muuta, horisontaalsest vertikaalseks ja vastupidi, kas inertsmoment avaldab suurt vastupanu või pole see eriti tuntav. Nimelt on veel tegemata kallutussüsteem ja asendi fiksaatorid.
Kõik, mis liigub, see ka kulub.
Vasta
#34
(16-11-2014, 22:07 PM)metsakohin Kirjutas: Üks küsimus suurele ringile ka. Kui töötava mootori ja saekettaga asendit muuta, horisontaalsest vertikaalseks ja vastupidi, kas inertsmoment avaldab suurt vastupanu või pole see eriti tuntav. 
Töötava asja güroskoobiefekt peaks päris tugev olema ja jõuga murdmine ehk mõttetu. Tapab vaid laagreid. 
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#35
(17-11-2014, 10:43 AM)Basilio Kirjutas:
(16-11-2014, 22:07 PM)metsakohin Kirjutas: Üks küsimus suurele ringile ka. Kui töötava mootori ja saekettaga asendit muuta, horisontaalsest vertikaalseks ja vastupidi, kas inertsmoment avaldab suurt vastupanu või pole see eriti tuntav. 
Töötava asja güroskoobiefekt peaks päris tugev olema ja jõuga murdmine ehk mõttetu. Tapab vaid laagreid. 

SinuTorus nad ju murravad ja üpris kergelt muuseas. Ehk on imeinimesed. Nädalavahetusel saab ilmselt proovida, seda murdmist.
Kõik, mis liigub, see ka kulub.
Vasta
#36
kas selle kerge murdmise juures pole mitte teemaks see, et sellest murdmisteljest on ju teiselpool ka pöörlev mass, mitte ainult ketas ühel küljel? või panen ma nüüd füüsikaga väga võssa?
Vasta
#37
Proovi töötavat 230`st rela 6 mm kettaga kuhugi pöörata. Güroefekt tuntav, aga midagi hullu. Eks saekettaga mootoril liikuvat massi rohkem, kuid seeeest krempel murdmisteljele kinnitatud. See teeb efekti vaevutuntavaks.
Vasta
#38
(18-11-2014, 00:07 AM)pen.skar Kirjutas: Proovi töötavat 230`st rela 6 mm kettaga kuhugi pöörata. Güroefekt tuntav, aga midagi hullu. Eks saekettaga mootoril liikuvat massi rohkem, kuid seeeest krempel murdmisteljele kinnitatud. See teeb efekti vaevutuntavaks.

OK. Järelikult kulub vähem rasket rauda ja tuleb lihtsam konstruktsioon.
Kõik, mis liigub, see ka kulub.
Vasta
#39
Aeg liigub kiiremini, kui käed-jalad järele jõuavad. Tegelikult on 99% asjast valmis ja ootab koostamist, paraku on vahele tulnud mitu head põhjust asi venima jätta. Ehk jõuab peale saalihoki liikurite tuunimist asjaga tegelema hakata. Homne päev, kui ilm lubab, tuleb ka vahele jätta, sest heinatöö ootab.

Kui protsess hakkab jälle positiivses suunas liikuma, siis lisan mõned pildid ka.
Kõik, mis liigub, see ka kulub.
Vasta
#40
Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, kuidas ma leidsin kuurist täiesti uue saeketta. Teisest nurgast kultuurkihi seest vaatas vastu elektrimootor, 5,5kW ja veel mitmed huvitava kujuga vidinad. Kuna ei osanud enam ühtegi vabandust ka välja mõelda, siis tuli hakata liigutama. 
Alustuseks sai siis selline asi valmis tehtud, nimetasin selle Rail Baltikuks, pikkuseks 9m.

   

Kurat, kui iga mats teeks sama pika jupi valmis, jõuaks päris kaugele.
Veel paar pilti super lahendustest.

   
See süsteem peaks palgi paigal hoidma, vähemalt ma nii väga loodan seda.

   
Siin peaks olema näha rööbaste jätk ja reguleeritav tugi. Minu Rail Baltik koosneb kolmest osast.

   
Vedur, st raam hakkab looma. Tegelik olukord polnudki nii roosiline. Kuna vidinate valmistamist möödunud aja jooksul on nii mõnigi aastaaeg (loe: sügis, talv, kevad) minevikuks saanud, siis oli kohati omajagu ke%#&mist. Aga mitte sellest ei tahtnud ma siin kirjutada. Igastahes said rööpa laius ja veduri ratta omavahel sõbralikult sobima.

   
Rattad ehk kuullaagrid. Natuke udune tundub, aga kui keegi rahul ei ole, siis ajage kuvari süüks.
Kõik, mis liigub, see ka kulub.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne