19-07-2013, 14:13 PM
Küll on mõnel suured kõhud või ahnest õgardist liiklusvahendid. 
Aga jätkuvalt, meil on siin Eesti Vabariik, mitte United Vingdom of Estonia. Meie riik on täpselt meie enda nägu.
Ühtlasi võimaldab paljukirutud EL valida elamiseks paik, kus muru on rohelisem, voolavad piimajõed ja pole lolle seadusi. Kui keegi teab sellist, siis ma hea meelega võtaks selle koha nime teadmiseks. Et teaks soovitada neile, kellel siin raske või ei meeldi.
Mulle aga Eesti meeldib. Kõikidest oma puudustest hoolimata. Bürokraatiast, valitsusest, seadustest, Euroopa Liidust hoolimata. Sest see on minu kodu. Ma ei pea kartma tulvasid, maavärinat, tornaadot sõjalist riigipööret või ootamatut vangistamist koos kohese hukkamisega. Mul on oma metsatukk, oma esivanemate hauad, oma romantilised nurgakesed. Siin on mu töö, vanemad, mälestused ja unistused. Selle pärast ma oma kodumaad armastangi.
Ma evin ka ehk mitte väga populaarset seisukohta, et vingumine ja hädaldamine on energia kasutu raiskamine. Saavutab midagi see, kes paneb oma prioriteedid paika ja otsib viise nende saavutamiseks. See, kelle jaoks on peamine väljund "See ei ole võimalik", jääbki hädadesse ja õnnetu olemisse kinni ega saavuta peale sooja auru suurt midagi.
Sama kehtib ka selle konkreetse teema kohta. Koduse romutamise piiramine kehtib 2005. aastast alates. Mis aasta on nüüd? Kus kõik hädalised varem olid? Kuidas on need kaheksa aastat hakkama saadud? Minu loll loogika ütleb, et eksisteerivad võimalused, nii vähem kui rohkem seaduslikud. Alates auto ajutisest eemaldamisest registrist (mida võib pikendada viimsepäeva laupäevani) lõpetades ....
Kes otsib, see leiab oma probleemidele lahenduse. Tuleb vaid otsida ja püüda.
A.
Aga jätkuvalt, meil on siin Eesti Vabariik, mitte United Vingdom of Estonia. Meie riik on täpselt meie enda nägu.
Ühtlasi võimaldab paljukirutud EL valida elamiseks paik, kus muru on rohelisem, voolavad piimajõed ja pole lolle seadusi. Kui keegi teab sellist, siis ma hea meelega võtaks selle koha nime teadmiseks. Et teaks soovitada neile, kellel siin raske või ei meeldi.
Mulle aga Eesti meeldib. Kõikidest oma puudustest hoolimata. Bürokraatiast, valitsusest, seadustest, Euroopa Liidust hoolimata. Sest see on minu kodu. Ma ei pea kartma tulvasid, maavärinat, tornaadot sõjalist riigipööret või ootamatut vangistamist koos kohese hukkamisega. Mul on oma metsatukk, oma esivanemate hauad, oma romantilised nurgakesed. Siin on mu töö, vanemad, mälestused ja unistused. Selle pärast ma oma kodumaad armastangi.
Ma evin ka ehk mitte väga populaarset seisukohta, et vingumine ja hädaldamine on energia kasutu raiskamine. Saavutab midagi see, kes paneb oma prioriteedid paika ja otsib viise nende saavutamiseks. See, kelle jaoks on peamine väljund "See ei ole võimalik", jääbki hädadesse ja õnnetu olemisse kinni ega saavuta peale sooja auru suurt midagi.
Sama kehtib ka selle konkreetse teema kohta. Koduse romutamise piiramine kehtib 2005. aastast alates. Mis aasta on nüüd? Kus kõik hädalised varem olid? Kuidas on need kaheksa aastat hakkama saadud? Minu loll loogika ütleb, et eksisteerivad võimalused, nii vähem kui rohkem seaduslikud. Alates auto ajutisest eemaldamisest registrist (mida võib pikendada viimsepäeva laupäevani) lõpetades ....
Kes otsib, see leiab oma probleemidele lahenduse. Tuleb vaid otsida ja püüda.
A.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!