Tagurpidi-Antsu aiatraktor
#21
(01-10-2013, 23:17 PM)maitus Kirjutas: Aga, Puravik, sul seal kasti all ruumi küllalt- pane siis juba väike Nš10 ka sinna mootori otsa ja tee see kast kallutav - töö palju lihtsam pärast Smile. Samuti saaksid ka talvel lund lükata kui sahk muruniiduki vastu välja vahetada ja seda sahka oleks mugav hüdroga tõsta. Kui teha , siis juba teha Smile....
See on ka minu mõte, et iga põkatsi küljes võiks kohase ruumi olemasolul olla hüdropump. See muudab trakatsi liikuvaks hüdrojaamaks. Pärast saab külge ühendada midaiganes, ntx puulõhkuja või pisikraana. Pool asja juba olemas.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#22
Hüdropumbaks sobib esialgu ka auto roolivõimu pump.Hiljem saab soovi korral pumba tootlikumaga asendada.
Sierra peaülekanne võib asja tõsisemalt traktorina kasutades saba anda.Väändemoment veosilla reduktori sisenevale võllile on ikkagi 4 korda suurem tehase projekteeritust.Ise lasksin kunagi lisaaeglusteid kasutades kolm Nissani silda järjest puruks.Muruniidukit lükates seda muret muidugi pole.
Roolimehanismiks tuleb hüdrorool?
Vasta
#23
(01-10-2013, 23:27 PM)puravik Kirjutas:
(01-10-2013, 22:47 PM)maitus Kirjutas: Kuskohast Sa niiduki jaoks väljavõtte teed ?

No esialgu on ebamäärane plaan kasutada seda skeemi, kus mootoril on küljepeal väiksemat sorti tagaveolise auto käigukast. Nissanil on õige koha peal isegi pirakas kronstein olemas- sinna kinnitub muidu kliimapump. Mootori ja selle lisakasti vahel pingutatav rihmülekanne ning kastist siis alla ette kardaan.
Mul ei puhu momendil klaariks, missuguse tagaveolise auto käigukast võiks olla piisavalt väike, et ära kasutada mootori külje peal? On muidugi mugav JVV pöördeid muuta lihtsalt käigulülitusega...
Sel on mõned miinused - esiteks kast on ikka suht suur, teiseks vedava võlli otsa sa võid panna rihmaseibi, kuid on alust arvata, et sel pikka iga ei ole, kui võlli otsa eraldi tuge ei pane.
Üks variant on, et kasti asemel on lihtsalt rihmaseibi pukk, kust läheb võll või kardaan etteotsa. Rihmaseibi optimaalse läbimõõdu leiad arvutuse teel. Seib võiks olla vahetatav ja pukk reguleeritav - kui vaja suuremaid pöördeid- paned väiksema seibi ja vastupidi.
Aga ega ma tea, vahest on su "Antsukas" piisavalt suur, et mahub see käigukast lahedat ära ja polegi probleemi...Smile

(02-10-2013, 09:34 AM)raulex Kirjutas: Sierra peaülekanne võib asja tõsisemalt traktorina kasutades saba anda.Väändemoment veosilla reduktori sisenevale võllile on ikkagi 4 korda suurem tehase projekteeritust.Ise lasksin kunagi lisaaeglusteid kasutades kolm Nissani silda järjest puruks.Muruniidukit lükates seda muret muidugi pole.
Sõltubki, missugust silda kasutatakse veosillaks. Ega`s ilmaasjata näiteks Uaz-i sildu raskemate masinate tegemise juures ei kasutata... Sõltub ikka masina kaalust, iseloomust jne. Kui masin on kerge ja kergemate tööde jaoks, siis pole ju muret.

Vasta
#24
Esisild tuleks siis ka tagurpidi pöörata ja tuulutuse ja õli augud ümber teha...või ei tule.. ???
Vasta
#25
(02-10-2013, 10:05 AM)Tift Kirjutas: Sõltub ikka masina kaalust, iseloomust jne. Kui masin on kerge ja kergemate tööde jaoks, siis pole ju muret.
Kui masin on kerge ja kergete tööde jaoks, siis on antud mootor sellise ülekande juures mõttetult suur.. Smile. Ikka tuleks tõsisem tükk teha sellest põkast kui mootor sama jääb...
Vasta
#26
(02-10-2013, 19:24 PM)maitus Kirjutas: Esisild tuleks siis ka tagurpidi pöörata ja tuulutuse ja õli augud ümber teha...või ei tule.. ???
Eks see sõltub esisillast, mõnedel (näiteks VAZ) saab differentsiaali teistpidi keerata probleemideta, seda olen isegi proovinud. Teiste kohta ei tea rääkida, eks seda peab proovima ja kui teistmoodi ei saa, eks siis tuleb avad tõepoolest ringi teha.

(02-10-2013, 21:51 PM)maitus Kirjutas:
(02-10-2013, 10:05 AM)Tift Kirjutas: Sõltub ikka masina kaalust, iseloomust jne. Kui masin on kerge ja kergemate tööde jaoks, siis pole ju muret.
Kui masin on kerge ja kergete tööde jaoks, siis on antud mootor sellise ülekande juures mõttetult suur.. Smile. Ikka tuleks tõsisem tükk teha sellest põkast kui mootor sama jääb...
Las see jääb tegija mureks. Tegelikult on mõneti ka hea, kui mootor jõuline on ja iga "mätta" taga "köhima" ei hakka.

Vasta
#27
Loomulikult ei tule see niiduk sinna lõplikult kinni vaid on ikka ära võetav ja muude asjade vastu vahetatav. Ja kuna ette/alla tuleb jõuväljavõte siis lumepuhur on suht loogiline käik. Aga kõik külgeühendatavad tööseadmed on rohkem tulevikuteema- kõigepealt tuleb see traktor liikuma saada.

hüdro- seda on mul vaja ainult tööseadme tõstmiseks, niiet vast mingit meeletut pumpa vaja ei lähe. Vist. Hüdro on minu jaoks täiesti tume maa. Muidugi võiks olla võimas hüdro ja kompressor ja vints jne, kuid ma kardan, et mul tuleb probleeme isegi esmavajalike detailide äramahutamisega. Pritsesüsteem, aku ,bensupaak jne. Võiks teha traktori suurema, kuid siis ei mahu enam igalepoole puudevahele niitma.

roolisüsteem- üritan teha mehhaanilise ülekandega ja hüdrovõimendiga. Kas ja kuidas selgub töökäigus.

Sierra reduktori tugevus- Kui Marta ja Berta on siiski traktori moodi traktorid, siis minu masin tuleb rohkem suure murutraktori moodi. Ma kahtlustan et ainuüksi Marta raam kaalub samapalju kui minu 'antsukas' kokku.. Ja pealegi- näiteks vasak poolass tuleb neljast erinevast tükist kokkukeevitada niiet kui midagi järgi annab siis kindlasti mitte Sierra reduktor.
Ja reduktor tuleb tõesti panna 'jalad ülespidi', et masin õiges suunas liikuma hakkaks.

mootori suurus- võimsus pole probleemiks, küll võiks mõõtudelt väiksem olla, et saaks täispika kasti panna. Aga positiivne on see, et mul on igapäevaselt kasutuses oleval autol täpselt sama mootor, niiet peale muude võimaluste, saab seda traktorit hädapärast ka varuosabaasina kasutada.

---
Lõikasin Sierra tagumised õõtsad pooleks, kuna kasutan esisillas selle auto laagripukke ja pidureid. Kuidas märkida lõikejoont keerulise kujuga detailile? Näiteks laialilammutatud odava tikksaelaseriga.
[Pilt: traktor5.jpg]
Vasta
#28
Hüdrot ära karda. Ei ole seal midagi palju keerulisemat kui veevärk koduses majapidamises- kõik allub loogikale. Hüdro oli ka minule täiesti võõras teema, aga kui asja uurima hakkasin, siis õppisin kiiresti. Eks üht-teist on veel avastada ka. Roolivõimendi pump on täiesti piisav sulle, et üht teist asja silindriga liigutada.

Marta ja Bertaga jah ümber puude ei sõida, aga kuna sul keeravad tagumised rattad, siis on täitsa mõeldav ka suurema trakiga puuümbert niita. Vaata kuidas suured tõstukid peaaegu kohapeal ringi keeravad. Sul ei ole ju ka tähtis kliirens, seega võid teha masina natuke suurema aga samas madala.

Mul tuli selline mõte pähe...kust tuli, seda ma ei tea, aga mõte selline, et kui keeraksid selle mootori terves tükkis teistpidi ja paneksid tagumised rattad vedama ja keerama ühekorraga ja otsiksid ette mingi suvalise esiveolise tagasilla mis lihtne kitsamaks teha. Vedava esisilla (sa paneks selle siis taha) pooltelgi ei peaks keeruline tagasilla difriga ühendada olema- õõtshoovad kaotad lihtsalt ära ... Smile. Seda difrit ei pea ka keskele panema, sest sinu mootorist tulev kardaan ei ole ka keskel ja nii saad tagasilla mootorile hästi lähedale kui soovid. Lõppkokkuvõttes ei tekiks sellist asja, et juhtivad rattad teatud oludes lihtsalt külgepidi järgi lohisevad kui esimesed suht võrdselt veavad. Ei pea hakkama leiutama tagasilda ja mootor ja rattad jääksid sul proportsionaalselt ikka sama koha peale ja difrit ei peaks ka ümber pöörama. Hüdraulilise rooli puhul ei peaks ka roolivardaid kardaaniristidega taha vedama- paar voolikut, väike silinder ja asi korras. Veokasti jaoks jääb ka rohkem ruumi, ise istud ees bensupaagi otsas ja radikas ei puhu ka selga ja jõuvõtuvõlli saad ilma igasuguste probleemideta otse oma kinnikeevitatud difri teisest otsast võtta, sest see hakkab nüüd ettepoole vaatama ja sinna mootorist ettepoole mahub bensupaagi kõrvale veel suurepäraselt ka sinu poolt soovitud käigukast sellele jvv-le....saad käigu välja võtta kui jvv-i ei kasuta ja viimase kiirusi reguleerida Smile. See käigukast oleks mõtekas muidugi tagurpidi tööle panna, aga enamusel kastidel- just lühematel, mis vanemad, hakkavad need siis õli välja ajama, kuna seal ühelpool ei ole simmerit ja vint kerib õli tagasi. Võib- olla on olemas ka mõni lülitatav reduktor, aga seda mina ei tea.. Smile.
Vasta
#29
(03-10-2013, 06:18 AM)maitus Kirjutas: Mul tuli selline mõte pähe...kust tuli, seda ma ei tea, aga mõte selline, et kui keeraksid selle mootori terves tükkis teistpidi ja paneksid tagumised rattad vedama ja keerama ühekorraga ja otsiksid ette mingi suvalise esiveolise tagasilla mis lihtne kitsamaks teha.
Vaata, kui lihtsalt käib ehitamine- pane, tee ja asi valmis!
Tegelikkuses, isand maitus, on asi tegija peas Smile, seal ta tasakesi küpseb ja kasvab ja valmib Smile.
Sellise ümberpaigutamise üks puudus on selles, et tagasilda pöörama ja vedama samaaegselt pannes kaotad oluliselt pöörderaadiuses. See aga on oluline suurus, kui tahad manööverdada niidukiga ümber postisarnaste asjade. Probleeme tekib teisigi, aga see ventilaatori selga puhumine - saab panna teisele poole tööle, eriti veel, kui see on elektriline.
Esisilla vedamine on siin tegelikult siiski plussiks - rattad suuremad, juhi raskus, niiduorgani raskus jms.
Roolisüsteemile ei pea kasutama mingit hüdrot, sellisele piisab täielikult ka mehhaanilisest roolist. Samuti ei pea tööriistu üles-alla liigutama hüdroga, kuigi see on mugav Smile..
Üks iva isand maituse jutus siiski on - reduktori nihutamisega vasakule või paremale saad teha ruumi jõuvõtuvõllile, mis võiks ju tsentrile lähemal paikneda.
See laseri kasutamine on hea nipp- tuleb kõrva taha panna!

Vasta
#30
(03-10-2013, 07:06 AM)Tift Kirjutas: Sellise ümberpaigutamise üks puudus on selles, et tagasilda pöörama ja vedama samaaegselt pannes kaotad oluliselt pöörderaadiuses. See aga on oluline suurus, kui tahad manööverdada niidukiga ümber postisarnaste asjade.
Ma ei ole eriline vaidleja tüüp- pigem arutleja, siin aga vaidlen küll kõvasti vastu. Kui tagarattad ei ole vedavad ja kui need võimalikult palju välja keerata, siis on seal taga nagu ankur ja rattad ei keeragi midagi. tulevad ainult loha järgi- eriti veel muru peal ja siis kui tuleb keerata ka lisaks ees asetsevat niidukitSmile. Samamoodi toimivad pehmel pinnasel tagaveolise auto esirattad- künnavad maad nii, et vähe ei ole...
Vasta
#31
Võib ka lohistada, kuid ei pruugi. Sõltub pinnasest ja veo-/roolivektorite summast. Lohistab siis, kui juhtrataste ristjõust tekkiv pööramise moment ei suuda ületada veost tingitud stabiliseerivat momenti.

Lohistama hakkab siis, kui "veab" kurvi sisepoolne ratas (veokese ju paikneb avatud difri korral pidevalt ringi vastavalt rattatakistuse ja haardumise suhtele).

Auto pole hea näide, parem on kombain, mis ju eriti ei lohista. Kui ei satu just pudedale pinnale...

Üldiselt ei õnnestu avatud difriga väga järske pöördeid sooritada. "Nullraadiusega pöörajatel" on aga kõigil kummagi ratta vedu eraldi.

Palju selle mootori ja käigukasti pikkus on? 75 cm? Selle mahutab ju kenasti istumise alla ära. Saabki sooja koha...Big Grin Niikuinii tuleb istekoht viia raamist oluliselt kõrgemale.
Vasta
#32
ehk autor viitsib teha mingi kerge vabakäe eskiisi koos +/-mõõtudega
selle apastraadi kohta
pikkus laius kõrgus kuidas on kõrvuti esiveolise mootor koos kastiga ja siis veel lisaks üks lisa kast seal kõrval.
kus istumine ja kus veokast - see esimene pilt esimeses postituses ei anna seda kõike välja.
endal on tunne selline, et see nüüd nii väga väike "murutraktor" ei tulegi. ?
Vasta
#33
Keeravaks sillaks sobiks näiteks mõne väiksema kombaini tagasild. Mul on varsti üks üle jäämas.
Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
http://www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#34
(03-10-2013, 13:03 PM)saarrand Kirjutas: Keeravaks sillaks sobiks näiteks mõne väiksema kombaini tagasild. Mul on varsti üks üle jäämas.
Kui Puravik sellest loobub, siis sobiks see kombaini tagasild kindlasti ka mu "Martale". Selline sild kannatab kindlasti esilaaduri välja kui ta kombaini all kokku ei vaju Smile. Ma võiksin siis oma silda Puravikule pakkuda- sellel sillal on ka laius reguleeritav.
Millal see sild sul üle hakkab jääma ja kas pildi paneksid üles ? Mul on see sillategemine just päevakorras ja kogu töö selle asja taga...ei saa ju hakata enne raami tegema kui sillad olemas on Smile
Vasta
#35
(03-10-2013, 10:14 AM)maitus Kirjutas: Kui tagarattad ei ole vedavad ja kui need võimalikult palju välja keerata, siis on seal taga nagu ankur ja rattad ei keeragi midagi. tulevad ainult loha järgi- eriti veel muru peal ja siis kui tuleb keerata ka lisaks ees asetsevat niidukitSmile. Samamoodi toimivad pehmel pinnasel tagaveolise auto esirattad- künnavad maad nii, et vähe ei ole...
Samasuguse ehitusega liiguvad ringi kõik maailma kahveltõstukid ja ei lohise nad midagi.

Vasta
#36
(03-10-2013, 21:11 PM)Tift Kirjutas:
(03-10-2013, 10:14 AM)maitus Kirjutas: Kui tagarattad ei ole vedavad ja kui need võimalikult palju välja keerata, siis on seal taga nagu ankur ja rattad ei keeragi midagi. tulevad ainult loha järgi- eriti veel muru peal ja siis kui tuleb keerata ka lisaks ees asetsevat niidukitSmile. Samamoodi toimivad pehmel pinnasel tagaveolise auto esirattad- künnavad maad nii, et vähe ei ole...
Samasuguse ehitusega liiguvad ringi kõik maailma kahveltõstukid ja ei lohise nad midagi.
Laoplatsi asfaldil kindlasti ei lohise Smile
Vasta
#37
Eks see pööramine käib nagu mõistuse järgi. Tõstukitel on tagarataste peal ka ilmatu kolakas vastukaal Smile , see vajutab rattad nigu pressiga vastu maad ja need ei lohise ilmaski. Trakatsi omad aga tõepoolest - keerad rohkem risti ja ongi vaod järel. Viska või kartul sisseBig Grin !
Aga meli666 tõi hea näite ja mul tuleb meelde, et Husqvarna raideril on samuti tagarattad tagaraami küljes ja keerab koos raamiga. See viib mõttele, et tõesti, vältimaks tagarataste järelelohisemist ja omada head manööverdusvõimet tulekski raideri skeemi kasutada Smile .

Vasta
#38
T16 või sakslane ilma kastita ehk tühja esiotsaga mootor tagasillast tagapool, pöörderaadius vägagi väike ehk rataste nurk suur ja no ei lohise ju !?
ok. v.a. talvel lumes aga niisama muru/põlla peal ei lohise ju tagurpidi manööverdades ?
ehk ei olegi nii hull äkki

kombainid on ju sama skeemiga jah seal on muidugi massi rohkem
Vasta
#39
(03-10-2013, 22:57 PM)MeelisV Kirjutas: T16 või sakslane ilma kastita ehk tühja esiotsaga mootor tagasillast tagapool, pöörderaadius vägagi väike ehk rataste nurk suur ja no ei lohise ju !?
Isand maitusele kangesti meeldib, et lohisebBig GrinBig Grin no las siis lohiseb!
Aga kui nali kõrvale jätta, siis eks väike tõepõhi on sel all ka. Märg rohi ei meeldi haardetegurile kohe kindlasti mitte ja kui hooga takistuste vahel keerutada, siis võib libisemisele makstav lõiv nii mõnelegi põõsakesele elu maksta...ja pere kodurahugi rikutud Smile! Kuna teemaalgataja herr puravik kavatseb loodava riistapuuga suuremat heina ja räga maha virutada, siis küllap ei hakka ta sellega põõsaste vahel Schumaher`it (mis vahva iroonia Big Grin) mängima, vaid suht aeglaselt liikuma. Küllap jäävad ka järsemad pöörded tegemata, kuigi hea manööverdusvõime ei tee kunagi paha.

Vasta
#40
(03-10-2013, 06:18 AM)maitus Kirjutas: Mul tuli selline mõte pähe...

Mul oli ka alguses hästi palju mõtteid. Esivedu, tagavedu, esiroolimine, tagaroolimine jne. Ainult vali mis meeldib ja ehita valmis. Tegelikult on aga nii, et kui hakkad asja korralikumalt paberile panema siis avastad, et osa ideid ikka ei toimi küll nii lihtsalt. Näiteks tagavedu- on sul ettekujutust, kuidas saada vedu difrilt veoratastesse, mis keeramise ajal end lausa risti keeravad? Tavaline auto püsikiirusliigend ei anna vist 45 kraadigi välja. Niiet valisin vedava esisilla. Järsemate keeramiste jaoks plaanin kasutada kahte käsipidurit- esisillaks on ju fordi tagasild koos piduritega.
Hüdrorool- kõik on kena, kuni sul on töötav mootor ja hüdrosüsteem. Aga kui midagi ära laguneb (iseehitatud asi ikka laguneb) ja seda on tarvis nööriotsas töökotta vedada? Ja mehhaanilise rooli jaoks on mul kola olemas, samas hüdrosüsteemi tuleks ostma hakata. Aga roolimine on veel suhteliselt lahtine- eks näeb.

--
Hakkasin juba raami ehitama. Pikitalad on nii eest, kui tagant esialgu varuga. Põikitalad on ajutised- nende lõplik arv, kuju ning asukohad selguvad ehitamise käigus. Mõõtkava siin pildil- raami pikkus 165cm, laius 80cm. See osa raamist, kuhu tagasild kinnitub, on veel puudu.
[Pilt: traktor6.jpg]
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne