Tagurpidi-Antsu aiatraktor
#61
(09-10-2013, 22:52 PM)Tift Kirjutas: Kui tagumine sild on ehitatud nagu raideritel, siis pole nagu probleemi - rattad jooksevad eesmiste jälgedes (sõltub muidugi ehitusest ka) ja lumevallid ei oleks probleemiks, samuti ei ole rataste lohisemise probleemi. Kui taha panna üks ratas keskele, siis tekib üks probleem - kui on mingi takistus, mille neljarattalise korral saad rataste vahele jätta, siis kolmerattalise puhul , hmm, seda võimalust väga ei ole või on manööverdamine keerulisem sellevõrra.
Niipalju erinevaid raidereid, mida ma silme ette suudan manada, omavad keskelt keeramist.
Ohverdasin õhtul mõned tunnid ning ehitasin traktorit edasi. Ideest kasutada tagasillas auto esimesi käändtelgi ning sharniire jne- ei jäänud midagi järgi. Saab ka tunduvalt lihtsamalt ning töökindlamalt. Tagasillal pidureid ei tule- piduritrumlid on kasutuses kui rummud. Muidugi võiks neid väiksemaks lõigata, kuid.. eh..
[Pilt: traktor8.jpg]
Vasta
#62
Nüüd tuleks raami tahapoole niipalju pikendada, et saaks ka tagasilla külge panna. Aga kuna sinna vahele peab mahtuma ka suht keeruline roolivarraste süsteem, siis ei käi see nii lihtsalt. Tagasilla kiige kinnitus ja roolihoovastik kipuvad omavahel tülli minema. Või mulle vähemalt tundub nii. Aga kuna kumbagi neist asjadest pole veel olemas, siis ei saa hästi kontrollida ka.
[Pilt: traktor9.jpg]
Vasta
#63
(17-10-2013, 01:29 AM)puravik Kirjutas: .. sinna vahele peab mahtuma ka suht keeruline roolivarraste süsteem, siis ei käi see nii lihtsalt. Tagasilla kiige kinnitus ja roolihoovastik kipuvad omavahel tülli minema. Või mulle vähemalt tundub nii. Aga kuna kumbagi neist asjadest pole veel olemas, siis ei saa hästi kontrollida ka.
Viskaisn omiku kiire pilgu pääle... vahest kannatab selle lahendada pendelhoovaga ehk L-kujulise hoovaga, mille üks ots kinnitub käändtelje külge, teise otsa roolivarras, mille silmas on silmlaager. Ainult selle hoova asukoht tuleb välja nuputada ja ka hoova harude pikkus. Head nuputamist!

Vasta
#64
Sääraseid pöördenurki ei saa ühe vardaga. Pead kindlasti panema pendelhoovaga ja on võimalik, et tegema lausa topelthoovastikuga. Vaata, kuidas on tehtud küljetsisõitvate (drifti-) autode rooliülekanded...
Vasta
#65
Mõttevälgatus, kus ei ole sügavat mõttetööd tehtud:

Aga kui panna talast tahapoole (või kusiganes see paralleelvarras preagu ka ei ole) roolilatt? Ja lati tüürimiseks ette poole suunata siis kas kardaan, kett, tross või heinapallinöör.
Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#66
Lihtsaim viis (ja 100 % toimiv) oleks kindlasti hüdrorool.Ma ei oska muidugi öelda, palju dosaatorpump praegu pruugituna maksab.Ise sain kasutatud Balkancari tõstuki dosaatori aasta eest 60 euroga.Ülejäänud detailid ei maksa pruugituna suurt midagi.
Vasta
#67
(17-10-2013, 11:11 AM)raulex Kirjutas: Lihtsaim viis (ja 100 % toimiv) oleks kindlasti hüdrorool.Ma ei oska muidugi öelda, palju dosaatorpump praegu pruugituna maksab.Ise sain kasutatud Balkancari tõstuki dosaatori aasta eest 60 euroga.Ülejäänud detailid ei maksa pruugituna suurt midagi.

Hüdrorool ei päästa varraste liikumise probleemist. Kui käändhoova ja roolivarda vahel jääb nurk alla 10 kraadi, on võimalus surnud asendi tekkeks ja seda peab vältima. Pendelhoob aitab üleWink
Vasta
#68
(17-10-2013, 11:31 AM)v6sa Kirjutas: Hüdrorool ei päästa varraste liikumise probleemist. Kui käändhoova ja roolivarda vahel jääb nurk alla 10 kraadi, on võimalus surnud asendi tekkeks ja seda peab vältima. Pendelhoob aitab üleWink
Pendelhooba võib ju ka hüdroga liigutada. Kas tuleb ikka hüdropump külge või ei ole sa veel otsustanud ?
Vasta
#69
Pendelhoobi on erinevaid ka. Osad on L-kujulised, osa on... noh, ma ütleksin, et sillatalaga risti. Ühes otsas on kinnitus hüdrosilindrile, keskosas on kinnitatud sillatala külge ja teises otsas on kinnitused paraleelvarraste jaoks. SUht sarnane minu aiakäru esisilla sistemile:
[Pilt: esisild4.jpg?w=490&h=231]
Silindripoolne ots on siis lühem, sest silindril on jõudu ja silindril on ka käik lühem, erinevad pikkused siis võimaldavad kasutada maksimaalset rataste väljapööramist. Silindri teine ots on kinnitatud sillatala külge.

Vasta
#70
Hüdrorooli (ja ka muu väiksema hüdraulika) jaoks kõlbab väga hästi ka roolivõimendi pump.Silindriks on vast sobibaim-odavaim Gaz66 roolisilinder, soovitav on ainult sinna raudrõngaste asemele tihendid panna.Eeldab veidi treitööd uue kolvi valmistamise näol.
Selline komplekt (minul küll kahe pumbaga) toimib väga edukalt avatari pildil oleval autol,üks roolivõimu pump käitab hüdrorooli ja teine saha hüdraulikat.
Vasta
#71
t16-l on ka väike silinder ju. see peaks paremini sobima
Vasta
#72
Väikesele traktorile sobib igasugune piisava töökäiguga väiksem silinder.Silindri kinnituskoha kaugus pöördeteljest pole ju ka veel otsustatud.Ainult tihendimõõt võiks poes vabalt saadaval olla, hiljem hea vajaduse korral remontida.
Mõned tehnilised andmed.
Roolivõimu pump (Terrano) annab ca 70 bar survet, tuunides kuni 90.
Mingi tundmatu usakas 75 bar.
Gaz 66 silinder: kolb 50 mm, vars 16 mm.
Vasta
#73
No kui kõrgemaid surveid jahitakse, siis näiteks bemmi roolivõimu pumbad suudavad genereerida kas 90 bar-i, 110 bar-i või 140 bar-i. Olenevalt mudelist ja oleneb roolikarbist/roolilatist. Pumbad ise on suhteliselt sama suured ja arvatavasti sama suguse tootlikusega ka, kuna alles hiljaaegu tegin 140 bar-isest pumbast 110 bar-ise pumba ja asi toimib.

Roolikarpidel ei tohi rõhkusid muuta - ei pidavat tööle hakkama (ise ei ole katsetanud)

Kui silinder on kasutusel siis ei ole nagu vahet, mis rõhk on kasutusel - kõrgema rõhuga on lihtsalt rool kergem.
Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#74
(19-10-2013, 10:53 AM)phyl Kirjutas: No kui kõrgemaid surveid jahitakse, siis näiteks bemmi roolivõimu pumbad suudavad genereerida kas 90 bar-i, 110 bar-i või 140 bar-i. Olenevalt mudelist ja oleneb roolikarbist/roolilatist. Pumbad ise on suhteliselt sama suured ja arvatavasti sama suguse tootlikusega ka, kuna alles hiljaaegu tegin 140 bar-isest pumbast 110 bar-ise pumba ja asi toimib.

Roolikarpidel ei tohi rõhkusid muuta - ei pidavat tööle hakkama (ise ei ole katsetanud)

Kui silinder on kasutusel siis ei ole nagu vahet, mis rõhk on kasutusel - kõrgema rõhuga on lihtsalt rool kergem.
Kui see nii on, siis olen ikkagi millestki valesti aru saanud. Minu arusaamist mööda ei saa süsteemis olla suuremat rõhku kui tagasivoolu klapp seda võimaldab. Rõhk saab ju tekkida ainult vastusurve olemasolul. Kas ratastel on nii suur vastusurve, et pumba võimsuse roolikeeramisest ära tunneks ? Suht tume maa ikka veel mu jaoks... aga varsti tuleb mul seda hüdrosüsteemi kokku hakata panema ... Sad
Vasta
#75
(19-10-2013, 15:13 PM)maitus Kirjutas: Kui see nii on, siis olen ikkagi millestki valesti aru saanud. Minu arusaamist mööda ei saa süsteemis olla suuremat rõhku kui tagasivoolu klapp seda võimaldab. Rõhk saab ju tekkida ainult vastusurve olemasolul. Kas ratastel on nii suur vastusurve, et pumba võimsuse roolikeeramisest ära tunneks ? Suht tume maa ikka veel mu jaoks... aga varsti tuleb mul seda hüdrosüsteemi kokku hakata panema ... Sad
Isand maitus, siin pole midagi keerulist, tee see asi endale selgeks Smile . Sellekohast kirjandust leidub ka võrguavarustes..

Vasta
#76
(19-10-2013, 15:13 PM)maitus Kirjutas:
(19-10-2013, 10:53 AM)phyl Kirjutas: No kui kõrgemaid surveid jahitakse, siis näiteks bemmi roolivõimu pumbad suudavad genereerida kas 90 bar-i, 110 bar-i või 140 bar-i. Olenevalt mudelist ja oleneb roolikarbist/roolilatist. Pumbad ise on suhteliselt sama suured ja arvatavasti sama suguse tootlikusega ka, kuna alles hiljaaegu tegin 140 bar-isest pumbast 110 bar-ise pumba ja asi toimib.

Roolikarpidel ei tohi rõhkusid muuta - ei pidavat tööle hakkama (ise ei ole katsetanud)

Kui silinder on kasutusel siis ei ole nagu vahet, mis rõhk on kasutusel - kõrgema rõhuga on lihtsalt rool kergem.
Kui see nii on, siis olen ikkagi millestki valesti aru saanud. Minu arusaamist mööda ei saa süsteemis olla suuremat rõhku kui tagasivoolu klapp seda võimaldab. Rõhk saab ju tekkida ainult vastusurve olemasolul. Kas ratastel on nii suur vastusurve, et pumba võimsuse roolikeeramisest ära tunneks ? Suht tume maa ikka veel mu jaoks... aga varsti tuleb mul seda hüdrosüsteemi kokku hakata panema ... Sad

Ütleme nii, et kui muidu ei pane pilti kokku, siis kujuta ette olukorda, kus rooli latile avaldatakse rõhku 0 bari ja 90 bari - mis sa arvad kummaga rool kergem on?

See kas rõhk on nüüd 90 bar-i või 110 bar-i, ma pakun, et tavainimene sellest vahest aru ei saa. Rolleyes
Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#77
Jutt läheb hüdro peale, aga ma ei ole veel kusagilt välja lugenud, et selline asi üldse puravikul päevakorras oleks - või on mul mõni rida vehele jäänud .. Smile
Vasta
#78
Punktisin esialgse versiooni tagasillast kokku.
[Pilt: traktor10.jpg]
[Pilt: traktor11.jpg]
Minul oli oma ettekujutus, milline sel sillal on eesmine, ning milline tagumine ots. Roolihoovastikul oli aga oma arusaam ning see jäi ka lõpuks peale. Nüüd pean selle kiigevõlli teisele poole ringi tõstma, sest muidu jääb see nn ackermann valesti jooksma. Ratta keerab küll ikka päris risti alla- siin pildil on lai velg all ning see jookseb enne hoovastikuga kokku.

Hüdrorooli ei tule. Või kuidas võtta- tavaline võimendiga roolilatt on ju ka põhimõtteliselt hüdrorool. Hüdromehhaaniline ehk siis.
Vasta
#79
Kurat, mul jookseb juhe kokku, vist veits hiline tund, aga kas sama asja ei saaks kergemini lahendada, kui asetada üks hoob ühele poole ja teine teisele poole ringi, täpselt tsentrisse. Nendesse samadesse akude kohtadesse, mis seal flantsis juba olemas on?

E: Eemale flantsist muidugi ja tsentri joonele, mitte tsentrisse Big Grin
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#80
(06-11-2013, 01:20 AM)puravik Kirjutas: Ratta keerab küll ikka päris risti alla- siin pildil on lai velg all ning see jookseb enne hoovastikuga kokku.
Piiraja teeks asja korda, hea veel, kui reguleeritav oleks Smile .

Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne