MTZ metsaveoks kohandamine.

Õnneks on juba selliseid metsaomanikke kes ei ole nui neljaks valmis kõike kohe rahaks tegema.Uskuge või ei aga mulle kui ülestöötajale öeldi,tee see kinnistu ära.Tegi,nii kaua kui arvasin heaks välja öelda,et jätame järgi,teeme natuke hiljem,siis saab kõik kätte ja jääb asi viisakas.Oldi hea meelega nõus.Niikaua teeme sealt kus saab.Asi on positiivne ,siiamaani.
Vasta

Häid pühi ka kõigile MTZ fanaatikutel.Enda masin lõpuks kodus , pea 2000 tm veetud ja kuna Jaanusele sai ka mõni pilt lubatud sai hommikul sportlikust huvist enda oma laiali lammutatud.Midagi ära söönd ei tundu olema paistab ,et jääb nii mitmete tarkade võimatuna tundunud lahendusena toimima . Sõbral pea 5a sama süsteem iga päevaselt saeveski ja kütte puu platsi töö


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
                           
Vasta

Kuna tagasillas üks laager hakkas hirmsat häält tegema otsustasin masina lahti lammutada ja ära vahetada kõik mis vajalik. Kuid kuna pühad olid vahel ja varuosa poed kus saab Venemaa ja Valgevene päritolu laagreid jne on kuni uue aastani kinni siis hetkel seisab masin niimoodi.
[Pilt: 10rtypz.jpg]
[Pilt: 14lh3sm.jpg]
[Pilt: 2luz8f9.jpg]

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta

Ise viskasin russile lääne laagrid sisse, enamus standart mõõdud ja seega hinnapoolest täiesti mõistlikud.
Vene raud on viimasel ajal selline viletsa võitu.



Aga tuleb ära mainida et küll Sul on ikka seda viitsimist... Rolleyes

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

(28-12-2013, 18:54 PM)mlsluik Kirjutas:  Ise viskasin russile lääne laagrid sisse, enamus standart mõõdud ja seega hinnapoolest täiesti mõistlikud.
Vene raud on viimasel ajal selline viletsa võitu.



Aga tuleb ära mainida et küll Sul on ikka seda viitsimist... Rolleyes

Vene laagrid ka tegelikult täitsa head, aga neid väga keeruline leida juba...Viitsimine jäi nyyd haiguse taha ka kahjuks...Tehnika mind huvitab...

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta

Selline küsimus vedavate sildadega metsaveo kärude kohta. Kumb on parem pehmel ja ebatasasel maastikul kas selline mehaanilise veoga käru kus pannakse rattad vedama läbi kardaani jõuvõtu võlli pealt või siis hüdroveoga moodsad kärud.

NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Vasta

Omast kogemusest eelistan endiselt kardaaniveoga masinaid, hüdroajamiga käru on võibolla lihtsam ehitada kuid kardaaniga vedu naljalt hätta ei jäta. Täislastiga kändude vahel poris ei pruugi uhke hüdromootor läbi rullikute jõudu ratastele kanda, närib rehvi ja ongi vso. Kardaaniga lükkab käru niipalju kui masinal jaksu või jupid taga... olenevalt piloodist. Toungue

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

Kahtlemata on täismehaaniline veolahendus läbivuselt peajagu üle misiganes hüdroveost.
Pole kohanud veel piisavalt suuri mootoreid, mis jõuaks rattaid ringi vedada poole koormaga kärul.
Kuhugi hooga minna ei saa, kuna rullid pidurdavad ja kiirused lähevad nõnda madala käiguga kokku et hoost pole midagi rääkida.
Niisama kui kuskil läheb vedu raskeks ja mootori pööre langeb siis läheb ka hüdraulikal surve maha ja traktor lihtsalt kraabib kohapeal 1500 pöördega end sisse.
Siis suht tihti tahavad vahetust need puksid ja teljed, kus mootorite kinnitus on sest veab mootorid risti ja pole õiget vedu.
On muidugi ka teatud eeliseid, nagu teel sõites hästi kerge vedada ja kardaane pole vaja korras hoida.
Väikeste ja hea pinnasega lankidel on aga väga hea töötada ja kuna ise sellise peal siis ei võtagi teha mägesid ja soid.
Mehaanilise puudused oleks lagunemine nii jõuvõtu kui ka sildade kinnituse ja kardaanide osas.
Kindlasti peab sel juhul esimene kardaanliigend jõuvõtuvõlli otsas olema püsikiirusega kas kuulide või topeltristiga, kuna muidu hakkab üle 30 kraadi keeratuna vastikult jõnksutama ja lõhub ka jõuvõttu ja kardaaniristi.
Siis kui keeramise peal hakkab traktori tagaotsa lükkama on ainus võimalus välja võtta, kuid ei tule ju kui ülekanne pinges ja peab tagurdama pool meetrit.
Ühesõnaga on mõlemad paras jama ja mulle meeldis rootslaste hübriidsüsteem kõige rohkem.
Seal rullidega sild rataste vahel mehaanilise kardaanveoga ja sillas õhuga lukk sees.
Kurvis ja läbi kraavide käies andis just parajalt järgi, et mitte traktorit lükata ja pehme peal pannes luku sisse sai kõik 4 ratast ringi.
Maanteel aga rattad laiali ja veeres väga hästi.
Siiski rõhutaks, et mõlemad on hädalahendused töötamaks üles väikseid lanke talutaval maastikul kuni 300tm.
Sealt edasi tuleb päristehnika, mis liigub roomikutega seal kus ka mehaaniline käru hätta jääb, korjab ka 30 kraadisel kallakul koorma peale ja manööverdab lihtsalt nupuliigutuse peale kitsastes ja ebamugavates kohtades üle selliste kändude, kuhu Zili sildadega käruga asja pole või on töö piinamine.
Vasta

Eh, harige mind ka veits... mis need rullidega ülekanded või veod vms. on?

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

[Pilt: 6d06b9ebd35a310a6206940ba60aab4a.jpg]

Too hüdromootoriga rullik lükataks hüdraulika jõul vägis rataste vahele, nõnda paneb rattad keerlema... Miinused eelnevalt juba ära seletatud...
Kruusaveokatel seesinane lahendus poolikult, et tõstetav abisild saab sarnase rulli kaudu veoratastelt jõu peale- mõnikord abiks.

loll on loll olla.
Vasta

Ei tahaks nagu teise teemat väga segada oma algteadmistega, kuid kuda see vedu seal ikka käib? Smile. Mis mõttes rullid? Nagu hammakad ja kett või miskit muud?

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Nu, see väike ratas sääl kahevahel... too annab oma jõu suurtele rehvidele edasi... antud pildil pole küll vist kuigi vedavas asendis..

http://sami.ee/public/VIDEOD/300plustoov...loader.wmv

loll on loll olla.
Vasta

atv kärud ka rullidega ,seega siis sellised näiteks, ehk nüüd tekib ettekujutus asjast. loodan, et teema algataja ei pahanda.


[Pilt: u5yv.jpg]

[Pilt: yc4r.jpg]
Vasta

Mnjaa, päris kavalad süsteemid ikka Smile, ega nad talvel lumega üle ei hakka kerima?

(Eks Jaanus9112 annab teada, kui ta seda mulinat enam oma teemas näha ei taha Smile )

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Nähtud iseehitatud käru, mille rattaid vedasid hüdromootorid (vist kombaini omad). See oli peaaegu samahea lahendus, kui kardaani vedu. Koormaga võttis lumes ratta ringi.
Vasta

(01-01-2014, 23:17 PM)hillar2 Kirjutas:  Nähtud iseehitatud käru, mille rattaid vedasid hüdromootorid (vist kombaini omad). See oli peaaegu samahea lahendus, kui kardaani vedu. Koormaga võttis lumes ratta ringi.

Kui võtabki siis kiirused ikka kokku ei klapi traktoriga ja nii nad eraldi kraabivad lume libedaks...
Vasta

Viies käik russal läks kokku käruga ja mingi käik veel, aga üldiselt jah on suht jama see hüdrovedu. Tekib ju ka lisatöö, et suuna muutmisel peab hüdrojagaja kangi liigutama.
Kui paljudel kardaaniveoga kärudel on sildades kaitsesidur? Weimeri kärul hakkas midagi sildades ragisema eriti rasketes oludes. Zilist tehtud kärudel seda vist ei ole.
Vasta

Kuna mul on varuks teine traktor ka ja ei ole olnud kiiret oma masina kokku panemisega siis alles homme saab masin kokku. Zili sildade peal käru on jõudnud ka nii kaugele, et raam enamvähem valmis ja sillad ka all, aga nyyd tekkis kohe selline võibolla hull, aga samas isiklikult arvan, et päris hea idee. Nimelt mul kärude ehitamisest yle jäänud kaks Zil 131 esisilda ja plaan yks neist pookida oma kärule taha kolmandaks sillaks...Seda sellepärast, et käru on alati olnud esimene mis maa alla vajub ja kolme silla peal peaks käru oluliselt paremini maa peal püsima...Ja esisild sellepärast, et siis saaksin panna keerama ja oleks manööverdamine ka parem (nagu on veoautodel). Kärule keeramist iseenesest ei tule kuna lihtsalt ei ole vajadust. Enamus on lageraided ja harvendust veab nagunii kitsam masin. Aga selle kolmanda silla yhendamise koha pealt on ehk kellelgi mõni mõte?
Ponnsel siis selline
http://www.youtube.com/watch?v=CX96ldUBBnE

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta

Vabalt järgi jooksma? Tiisel pööravaks ja maastikul tagumine sild keerab sinna kuhu ise tahab?
Vasta

Enne pane ratastele lindid peale kui kolmandat silda külge pookima hakkad, tänapäeval on tõusev trend ikka võimalikult vähe üleliigset metalli metsa vedada. Mida kergem seda parem.

Sildu võib sul kümme paari ka järgi lohiseda kuid peale seda kui esimene ratas rööpa sisse lõikab on ülejäänud rattad ainult nuhtluseks.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne