[viplala]

Oletame natuke...

Foorum oleks metalli kokkuostjate oma. Sama teema, aga väikeste nihetega.
Teema võiks areneda järgmiselt: Läksin mina mingist aiast mööda ja vaatan, hunnik rauda vedeleb, puud läbi kasvanud. Sain peremehega jutule, et äkki müüb ära. Peremees ei olnud ka kitsi, soovis müüa. Hakkasime siis tingima.
Ma pakkusin poole emexi rahast, sest mul on ju ka vaja teenida.
Tema ikka, et kurat, ma ju suudan ise ka selle platsile vedada, miks ma odavamalt peaks andma?
Ma vastu, et töö ja vedamine maksavad ka midagi.
Tema: See kolahunnik kuulus mu vanaisale, kes sai selle ülla teo eest jne.

Mul on jumala savi sellest, kust sinu vanaisa selle sai! Mind ei huvita absoluutselt, mida see raud sulle tähendab! Mina ostan seda kokku ja müün emexisse. See on minu töö ja ma teenin sellega elatist (või raha õlle jaoks). Kui läheb tehinguks nii, et ma sellest kasu saan lõigata, olen ma õnnelik ja tööpäeva võib korda lugeda...

Nii lihtne see ongi, vaadates asja teise kandi pealt.

Eks teema on ikka selles ka, et mis kellegi jaoks tähtis on. Ühed tahavad kasu lõigata ostmisest-müümisest, teised olemasoleva säilitamisest-müümisest. Ega ostjaid selle pärast paha pilguga saa vaadata, et müüjad teisiti oma varandusest mõtlevad. See ongi ju kapitalism. Üks müüb, teine ostab, lollidel tõmmatakse nahk üle kõrvade. Kaubanduses ei ole tavaliselt heategevusele kohta, on kokkulepped, on müük-ost, on tingimine ja leping.

Kui lepingut sõlmida ei oska, või ei taha mingil muul põhjusel, siis teinekord ongi mõttekam ise omad asjad ajada, ning mitte tegeleda enese proovile panemisega müügi vallas. Teinekord on parem visata jalgratta raam metsa alla, kui müüa see kellelegi kes võib sind rahaga üle lasta, ning hiljem jääb tehingust sitamaitse suhu, olenemata isegi sellest, et raam maksis ainult ühe euri.
Sitamaitse on ikka sama, maitsebuklett lihtsalt suureneb vastavalt perse kukkunud tehingu väärtusele.

Paljud on seda kogenud, sellest ka nende vastupuiklemine müügile. Paljud ei oska müüa ja lepinguid sõlmida, ja paljud ei taha sellega oma aega sisustada. Vanemate inimeste puhul peaks vaatama minevikku, kus ost-müük polnud veel levinud. Sellest ka nende imelikud suhtumised.

Ja mis põhiline, ning asja iva... medalil on alati kaks külge. Ostja ja müüja oma

[maitus]

ma põhimõtteliselt midagi pööblile suunatud kohtades, nagu igasugu okitokid, ei müü .,

Mismõttes "pööbel" ?- kas sa ikka selle sõna tähendust teadki ?
Siia nimekirja võiks siis vast lisada veel Soovi, Osta, Hydra jne....samuti ka kõik kinnisvaraportaalid?

Mind ikka väga üllatab sinu suhtumine kaasinimestesse ja ühiskonda...arvatavasti on sul ülikõrgendatud enesehinnang või vastupidi- mingi kompleks. et kogu seda hulka inimesi oma rauakoplis kolistades "pööbliks" nimetad. Võiks arvata, et tunneksid isiklikult kõiki neid inimesi kes nendes portaalides kauplevad.. ?
Sellise suhtumisega tuleb kohe meelde minu oma exnaine, kelle meelest on tutvumisportaalides, kuhu ma peale lahutust luusima läksin, ainult litsid, hoorad, paadialused ja perverdid. Ometigi on seal kolmest naisest kahel kõrgharidus, tasuv töökoht ja isiklik elamine.

Ja ma ei saa aru, miks see metallihunnik sul seal kodus siis seisab kui see niipalju meelehärmi tekitab ja madalalaubalisi ligi meelitab ? Jääb mulje, et sa seisad kirves käes oma aia sees ja peletad huvilisi minema . Ütle mees, mis selles halba on kui mõni teine mees kellel su kola hulgast, mis arusaadavalt kogu ilmarahva silma all vedeleb, midagi tarvis oleks ja ta nagu õige mees, tuleb ja küsib- aru ma ei saa kuskohast ühesse inimesse tuleb niipalju vihkamist kaasinimeste suhtes ja kuidas on võimalik inimest tundmata teda kohe liigitada selleks või teiseks? Milllepoolest sa ise erined sellest madalalaubalisest, kes su hoovi peale kauplema tuleb, kui sa oma kõrge laubaga võtad omale julguse poolt vabariiki pööbliks sõimata? Mingi eriline VIP oled või.. ???

Huvitav milline kauplemisvorm siis sinujaoks normaalne on ...kas kohalikku ajalehte kuulutuse panek või ?
Proovi lihtsalt eluga sammu pidada ja aru saada, et elu ja suhtlemine on jõudnud internetti ja paljude meelest on see lihtne, kiire ja odav viis oma asju ajada.

Miks ma nii kirjutan või...- sellepärast, et tunnen ennast puudutatuna, et sa mind sellepärast, et mul mingid hobid on mis mulle rahuldust pakuvad ja ka minu lähedastele rõõmu valmistavad ja ma nenda hobide pärast inimestega suhtlen, ... pööbliks sõimad...!

Kas sinumeelest siin portaalis ei olegi " pööblit", et siin suhtled? Minu meelest on- ja just sina oledki, sina, kes sa oled paarist roostes rauatükist teinud omale varanduse ja jumala ja sõimad kõiki ketseriteks, kes sult seda hiilgust ära tahavad võtta ..

[myrakaru]

Viplalal massist eristuv vaade. Ma kaen juba jupim aeg et päris paljud siin peavad mingiks tüütuks tolvanikarjaks ja igapidi alamaks klassiks just võimalikke ostjaid. Aga neid tuleb heas mõttes kasvatada, mitte ette-taha mõnitada.

[maitus]

Viplalal massist eristuv vaade. Ma kaen juba jupim aeg et päris paljud siin peavad mingiks tüütuks tolvanikarjaks ja igapidi alamaks klassiks just võimalikke ostjaid. Aga neid tuleb heas mõttes kasvatada, mitte ette-taha mõnitada.

Viplalal on jah..."pööblist" eristuv vaade

[dad]

Mul kogemus kastiga uaz-tüüpi sõidukiga. Oli mees peaaegu pere tuttav.

Uhke on olla eestlane..

Mind ikka väga üllatab sinu suhtumine kaasinimestesse ja ühiskonda...arvatavasti on sul ülikõrgendatud enesehinnang või vastupidi- mingi kompleks. et kogu seda hulka inimesi oma rauakoplis kolistades "pööbliks" nimetad. Võiks arvata, et tunneksid isiklikult kõiki neid inimesi kes nendes portaalides kauplevad.. ?

Ise küsid ja ise vastad.

See nõme suhtumine käib kogu "uhke" olemise juurde ... mis sest et pee paljas ... võtame näteks Savipätsi kriumise, tema häätleskoor oli üle 50% (võtame 60 siis lihtsam arvutada), valimas käis ca 60% valimisõiguslikest, see teeb iga kolmas valimisõiguslik kodanik andis oma hääle talle ehk siis sina, mina ja TEMA, seal juures pole kindel kas sina või mina üldse hääletamas käisime .... aga avalikus ruumis avalikult iga kolmandat isikut mõnitada ... UHKE selle üle???

Dad.
P.S. Sinu ex mind ei morjenda, sõltumata tema tehnilistest andmetest.
P.P.S. Kui minu utiilihunnik sinu silma riivab, siis ära vaata ;P

[maitus]

Mind ikka väga üllatab sinu suhtumine kaasinimestesse ja ühiskonda...arvatavasti on sul ülikõrgendatud enesehinnang või vastupidi- mingi kompleks. et kogu seda hulka inimesi oma rauakoplis kolistades "pööbliks" nimetad. Võiks arvata, et tunneksid isiklikult kõiki neid inimesi kes nendes portaalides kauplevad.. ?

Väga teravmeelne , aga ju sa ennast puudutatuna tunned, et mulle minu enda tsitaadiga vastad

[dad]

Mind ikka väga üllatab sinu suhtumine kaasinimestesse ja ühiskonda...arvatavasti on sul ülikõrgendatud enesehinnang või vastupidi- mingi kompleks. et kogu seda hulka inimesi oma rauakoplis kolistades "pööbliks" nimetad. Võiks arvata, et tunneksid isiklikult kõiki neid inimesi kes nendes portaalides kauplevad.. ?

Väga teravmeelne , aga ju sa ennast puudutatuna tunned, et mulle minu enda tsitaadiga vastad

Krt ... lase ometi kokku kirjutada postitus ... vaja enneaegu kireda

Dad.

[Talupoeg taluja]

Mul kogemus kastiga uaz-tüüpi sõidukiga. Oli mees peaaegu pere tuttav. Vedeles uaz hoovis rauakoorem peale pandud. Küsisin, et kas läheb kokkuostu, mille peale öeldi, et ei veel. Perepoeg olevat tahtnud hinge sisse puhuda masinale. Leppisime siis kokku, et kui perepoeg asja käsile ei võta, siis saan masina omale 2x kokkuostu hinnaga. Pakkusin reaalselt 400€. kaks nädalat hiljem sattusin kokkuostu platsile, kus täpselt sedasama uaz-i tükeldati. Mingit vimma ega vihapidamist meie vahel pole kunagi olnud ja mees teadis, et mul siiani kõik käsilevõetud masinad on eluvaimu sisse võtnud.

Metallikokkuostufirmad on teinud rahvale niipalju ajupesu,et arvataksegi,et seal makstakse rohkem... Võibolla kohapeal selgub alles,et ei saagi suurt raha aga tagasi ju ka keegi viima ei hakka.

[Basilio]

No ma ei tea.. kõik tunduvad siin ühel meelel olema, nii et lausa hirm oma sõna sekka öelda. Minu mõte on aga see, et miks mul peab mingi kola hoovis vedelema kui mul endal seda ilmaski vaja ei ole.... kas mul peaks olema kahju või kade meel selle üle, et mõni omale asja saab mis talle rõõmu valmistab ??? Kui tunnen inimest ja tean, et tõsine tehnikamees on ja tahab taastada, siis annan kasvõi niisama.

Ei ole vast see asi nii hull. Meitel ju foorumis Automotokoski ja Nutumüüri teemad üleval ja kaubavahetus käib.
Isiklikult olen ka seisukohal, et asjad peavad selle käes olema, kes nendega midagi teeb. Kõik õige. Kui tead, et asi õigetesse kätesse läheb, siis on ju bro.
Lihtsalt võõraid kahtlasi tüüpe ei tasu oma majapidamisse kolama lasta ega nendega sekeldustesse laskuda. Pärast jama rohkem kui asi väärt.

[Talupoeg taluja]

On ka juhtunud selline lugu,et mõni ostja on sattunud õuele ja tahab metalli osta. Ja eriti tore on kuulata ettekäändeid ,miks temal nimetatud asja vaja on..... vaatad siis mehele otsa ja saad isegi aru,milleks tal seda vaja on.... "Sõber,sul on seda vaja suitsu ja viina jaoks..." Aga noh,hakka teisi mõnitama,kuulad vaikselt ära.
Siis on ka ette tulnud selline tegelane,kes algul kauba maha teeb....ja hiljem siis osta tahab. Sellistega pikka juttu pole! Ja erilised sellid on need,kes näevad mõnda rasket asja natuke maasisse vajununa ja siis hakkab seda ette heitma,et näe,sul siin kõik lohakil ja roostetamas,müü ära. No olen siis öelnud,et parem minu juures otsapidi maasees,kui kuivas ja kuumas Kuusakoskis....
Ja siis päeva nael! .....Mõni mees tahab peale raua näppimist hirmsasti käsi pesta... Tõelisi härrasid kah.

[maitus]

P.P.S. Kui minu utiilihunnik sinu silma riivab, siis ära vaata ;P

Ma ei saa sittagi aru mida sa oma heietamisega öelda tahad, aga minu jutu mõte just selles ongi, et ei maksa igat kolmandat eestlast, kes mõnes portaalis oma nänni müüb võí ostab, pööbliks sõimata...

Sinu utiilihunnik ei riiva sugugi minu silma- lausa vastupidi...

[ats97]

Kirjutan siis ka paar sõna.
Üldiselt olen ka selline tüüp, les ei taha müüa ei kaaskodanikele ega vanarauaplatsile - sealt koju vedama aga olen varmas(äkki läheb ju vaja ).
Mul ka hoovis teepeale mõni VAZ näha ning pärimas on ka käidud, siiani pole müünud. Vahetanud aga küll - alles paar kuud tagasi tuli üks kohalik, et näe Sul seisab siks siin, et tal mootorit vaja aiatraktorile - vana küpse. Küsis palju või mis vastu tahan - vastu sain vana jawa vraki millel korralikud esiamordi kroomtorud ning korralik joodikujalg(mitte seisuhark). Kiloga ma ju kaotasin aga üldkokkuvõttes mõlemad rahul - temal jälle toimiv trakats ning minul kuuris seisev "kola" . Aga näe ma ei müünud.
Mõne asja olen ka niisama ära andnud, kuid seda kõikse väärsema vastu - tänu. Mõnele mehele ei anna ka mitmekordse kilo hinna eest, põhimõtte pärast.
Ats.

[maitus]

Ei ole vast see asi nii hull. Meitel ju foorumis Automotokoski ja Nutumüüri teemad üleval ja kaubavahetus käib.
Isiklikult olen ka seisukohal, et asjad peavad selle käes olema, kes nendega midagi teeb. Kõik õige. Kui tead, et asi õigetesse kätesse läheb, siis on ju bro.

Nõus, just sellepärast arvangi, et kui inimesed kellel endal tehnilist taipu ei ole ja kellel siia foorumisse asja ei ole ja kes "nutumüürist" midagi ei tea.. , .. oma nänni portaalidesse üles panevad enne kui metalli viivad või ära viskavad, siis teevad täiesti õigesti ja on mõttelaadiga: kui mulle vaja ei ole, siis ehk on kellelegi siiski on...
Kui tagamõte on siiski õlleraha, siis ikkagi õige suhtumine... pole mõtet ju näiteks el. mootori seest vaske välja tirida kui mootori eest rohkem pappi saab

[myrakaru]

Kui on naabrimees, kelle hunnik üle pea nõgestes, võib ju talle alati selgitada, et on ka viisakaid tõsiste asjahuviliste kohti, kuhu oma kolast pilte üles panna. Mis siis et see enamasti tühi tuuletallamine. Andis vanajummal hunniku, annab ka emeksi.
Oma kogemusest - kui majapidamine korras ja kolal katus pea kohal, ei siis tule keegi mis-sa-jamad-müü-ära-jutuga tülitama. Nojah, jälle vaja targutada et noored, katsuge hobiga piiri pidada

[hulgus]

Kui päris aus olla, siis leidub ka siin voorumis lugupeetavaid kodanikke, kellel esiotsa aur üleval ja praktiliselt minimaalse väärtusega isendi eest, millest veel saaks miskit teha, minu eelarve jaoks liiast soovivad, ehk siis vahetust minu jaoks utoopiliste asjade vastu.
Ei hakka ju vana jaapanlase eest vahetuskaubaks sapikuid (+komp!) kokku ostma, teadmata kas üldse kaubaks lähebki. Küll aga aastaid! hiljem pakutakse uuesti, nüüd juba maaga üheks muutunud kujul...
Ehk siis siinsamas müügis olnud teadmata olekus, sõiduvõimetu liikur, mille eest korralikku kopikut küsiti, väites et mere taga ostjaid rodus, aga hiljem siiski selgus, et ka paarsada raha, ehk "emeksi hind" oleks täitsa ok. Aga selleks ajaks oli juba rong läinud ja uued asjad paigas. Ei nuta...

Eks nii on, et heade pakkumistega on kui kopli trammiga, jäid maha, ootad natuke ja tuleb uus. Ootad natuke kauem ja tuleb ka vana tagasi... Ja kirume, mis me kirume, aga metallikokkuostud olid, on ja jäävad kõige tänuväärsemateks ostjateks.
Lisan näituseks siia viimse teate automüügikuulutuse peale, kus "spesjalistist" ostja väga "ässa diili" pakub...(alghind 600,- , kirjaviis ja vormistus muutmata kujul Teieni toodud, auto ise läks kaubaks 8 tunniga ilma kauplemata ja nägemata):

"samale isendile panin 4000 alla et tööloom saaks.samad vead.kojamehemootorit oleks vaja,100ga ostan terve auto"
no comments...

[90Deville]

Mul on ka möned asjad seismas, önneks neid teepeale näha pole, seega "ostjate" horde pole ma näinud ja nendega tegelema pidanud(v.a. üks soomlane kes peugeot 203'e pobeda pähe ära tahtis osta)
Ise rohkem ostaks asju ja müüks vöimalikult vähe
Ma arvan et kui inime on endale pöllule asjad ritta paigaldanud, siis on see nii tema omast tahtest ja kui ta ei taha neid müüa, missealikka. Olgu need vöi köik uhked ennesöjaaegsed luksusmargid.
Koski on loomulikult köige tänuväärsem klient, ei pea vaidlema kellegagi asjade "tegeliku" väärtuse üle
Isegi sinna viinud mönedki romud, millel haruldus puudub ja kordategemine mötetu.

[PlyVal64]

Soovitan paljudel igaks juhuks ja MÕTTEGA vaadata telekanalilt TLC sellist seriaali, kui Hoarding: Buried Alive. Aga muidugi ennekõike American Pickers History pealt. Mõlemad näitavad enamasti seda, milliseks inimvareks muutuvad need, kes ei oska asjadest loobuda. Enamasti pole need ka üldse "asjad" vaid PUHAS fekaal ja PASK. Sul võib olla kuitahes haruldane Horchi väntvõll, mersu kompressor või laadafiatt, kui see on roostes ja ei ole KOHESELT kasutatav ega asu korralikult kuivas ruumis riiulil koos sildiga, on see vanaraud. Vanaraud on aga peene sõnaga jäätmed ehk fekaal.
On erandeid, kus tegu on mingil moel näitusega, näiteks too "tööriistamuuseum" jms, ka Varbola küla teatud lakapealne võiks mahtuda mõistuspärase pasahunniku mõiste alla. Seevastu Teearu muuseum, kus onb kõrvuti perfektsete tsiklitega ka roostekäkid - see on taotuslik ja ILUS. See on protsessi ilmestamine, seal on vanaraua kohalolek õige. Ja muidugi ka Varjupaik aga ka seal peaks mõnda asja kriitilise pilguga vaatama.

Kahjuks peab tunnistama, et absoluutne enamus nn."vanatehnikahuvilistest kogujaid" on labased sitakorjajad. Sisuliselt meeldite Te vaid iseendale - abikaasad, lapsed, naabrid ja ka teised vanatehnikahuvilised vihkavad Teie sitahunnikuid. Ning ma täiesti mõistan neid pasahunnikuid, mis peale pasakorjaja surma hetkega vanaraua kokkuostu jõuavad pärijate abiga. Me kõik hädaldame, seejuures enamus vingujatest olete just Teie - suurimad sitakorjajad ja reostajad!, et "see ja see ülimalt haruldane vidin on nüüd igaveseks kadunud". Aga miks see nii juhtus??? Sest oli keegi teine samasuguse mõttelaadiga sitakorjaja, kes mitte mingil juhul oma pasahunnikust loobuda ei tahtnud (pappi nagu putru, ka ulmehind ei morjendanud, midaiganes), ei müünud/kinkinud/annetanud seda reaalsele vajajale, kes oleks selle mõne restaureeritava aparaadi sisse pannud ja nii jääbki...

Eestis puudub täielikult selline (hobi) tegevus, kui refurbishing. Ma saaks aru sellest, kui pasahunniku näol oleks tegu reaalse "tooraine"laoga, kuskohast siis kogu aeg võetakse ette JÄRGMINE roostes fekaal, puhastatakse, värvitakse ehk lihtsamalt restureeritakse ära, pakendatakse, sildistatakse täpse detaili nimetusega ja jummala eest, pannakse kasvõi koju kuiva korralikku lattu riiulile seisma. Ma veaks suisa kihla, et kui siis selline koguja kunagi teise ilma läheb, siis sellise inimese pärijad on õnnelikud, teevad korraliku inventuuri/nimekirja, panevad asjadele hinnad ja KÕIK osapooled on rahul/õnnelikud. Kui seda tehakse ärina - pole kellelgi midagi ette heita. Ärist saab kõike alati osta. Küsimus jääb siiis sitatüki hinnast ja see on Eestis ikka väga paigast ära.

Sestap meeldib mulle siinne automotokoski, kus lihtsalt ära antav kola on peaaegu eranditult kordades paremas korras, kui Tagadi jms "turgude" pasaladu.

[Alts]

Pealkirjaks olev on olnud jutuks ka paljudes teistes tehnikafoorumites, kus nutetud, et vat kus laseb harulduse hoovil ära mädaneda. Väga paljudel sellistel juhtudel on põhjuseks "romu" omaniku ajaliste, kui rahaliste ressursside puudujääk ja helge usk paremasse homsesse, mis tihti kahjuks ei realiseeru.

Tehnika taastamine ei ole odav ega igaühehobi. Kui ei ole kohta kus teha ja tööriistu, siis juba paar tonni läheb tööriistadele +igakuiselt üür, küte, elekter. Ma selle summaga eriti ei lahmi, sest kunagi sõber küsis, palju ma oma garaaži matnud olen ja mis need mõned õhtud kuus seega maksma lähevad.

Eks see ole, et oodatakse mingit "imet" aga reaalsus on see, et tuleb panna soovid paberile ritta, võtta joonealt see number ja leida sellele mingi haltuura e. nö. "teise töökohaga" kate ja hakata ses suunas tegutsema. Keskmisest palgast ei näe ma võimalust tehnikahobiga tegelemiseks. Kui inimene ses suunas ei pinguta, siis mädaneb see tehnika ühes omaniku lootustega.

Enda endised autod olen viinud maale ja paigutanud need suhteliselt suurde ja kuiva kõrvalhoonesse, sest vanarauda võin nad iga kell viia, kuid varasemas postis mainitud idee kunagi pojaga mõnda neist taas tänavale tuua jääb võimalikuks ja samas on toorik ka teatava emotsionaalse väärtusega. Samas andsin endale aru, et lisaks autodele ka tsiklimaailmaga tegeleda, on liig ja viisin ilma mingit tasu küsimata oma Moskva M1A jäänused koos korraliku kalasabasummutiga inimesele, keda ma peaaegu ei tunne, kuid kelle taastatud tsikleid olen näinud.

Kokkuvõttes, vaevalt õnnestub mõne mädaneva "projekti" omanikuga mõistlikult läbi rääkida stiilis - "mis siis need reaalsed plaanid "projekti" ehitamisel ka on?" aga eks see ole ka järjekordne näide õpitud abitusest e. oskamatusest/soovimatusest planeerida oma elu. Jah, valitsejad on süüdi, et ma ei ole enda ühte "projekti" kahe aasta jooksul maja eest maale vedanud

[PlyVal64]

Tehnika taastamine ei ole odav ega igaühehobi. Kui ei ole kohta kus teha ja tööriistu, siis juba paar tonni läheb tööriistadele +igakuiselt üür, küte, elekter. Ma selle summaga eriti ei lahmi, sest kunagi sõber küsis, palju ma oma garaaži matnud olen ja mis need mõned õhtud kuus seega maksma lähevad.

Eks see ole, et oodatakse mingit "imet" aga reaalsus on see, et tuleb panna soovid paberile ritta, võtta joonealt see number ja leida sellele mingi haltuura e. nö. "teise töökohaga" kate ja hakata ses suunas tegutsema. Keskmisest palgast ei näe ma võimalust tehnikahobiga tegelemiseks. Kui inimene ses suunas ei pinguta, siis mädaneb see tehnika ühes omaniku lootustega.

Sul tuline õigus. Mina aga jätkaks Sinu jutu peal iseenda ühte mõtet. Nimelt tehnikahobi ja vanatehnikaga saab tegeleda näiteks keskmise palgaga inimene, kel on mingigi pisike soojem ruumike olemas, ka näiteks just varuosataastajana! Selge, et terve auto aga ka korralik tsikkel vajab juba ruumi, kuigi tsiklit saab teha tõesti ka köögis/magamistoas Aga nii põhimõtteliselt. Samas vana automootori restaureerimine vajab paneelmaja keldriboksi. OK, vargad, ja pätis ja metallikratid ja kõik muu õigustatud hala - see on põhimõtteliselt! Mingi tsiklimootori teeb ära köögilaual.
Mootor on just selels suhtes hea näide, et roostekäkist "sitatükikesest" töötava mootori tegemisel tuleb igal juhul ka teenustööd kasutada. Ei oma keegi kodus hoonpinke, galvaanikat jne. Seega põhiline aur läheb puhastamise ja õigete varuosade otsimisele, siis värvimisele ja lõpuks puhastest eradi restaureeritud väikeosades koostamisele. Tahab selline inimene veel kaugemale minan, võtab ka käigukasti ette, siis otsib õige radika, remondib selle ära, värvib, otsin autentsed lõdvikud, klambrid, teeb originaali järgi materjalidega juhtmeköidise ja vanatehnikaga tegelemist jagub kauemaks. Ja alustadki metsaleiust Horchi vändast või Mersu kompressorist ja siis restaureerid selle ümber lõpp"toote". See on muidugi ekstreemne näide. Aga kasvõi nõukogude flatheadidele oleks nõudlust küll ja pole enam 402'e või Pobi katla perfektne restaureerimine kapotilauste lisa/peendetailideni ja osade leidmine lihtne töö.

Ning selliseid hädavajalikke varuosi on ju lõputult! Kasvõi armatuurid koos "kelladega". Aga mis tegelikult toimub: a'la mingi auto armatuuri erinevad jublakad on mööda Eestit laiali nende pasakorjajate käes, kes neist loobuda ei taha (jube "tähtis" on ju ühte näidikut hoida), kuigi omal ei ole sellist riistapuud, kuhu külge seda üldse panna. Samas keegi suisa vajaks seda aga kus sa sellega...
Keegi võiks keldris hoobamorte ülikorralikult taastada, keegi näiteks sildasid jne. Kas nüüd selle amordirestauraatori 100-junnise roostekogu kohta oleks viisaks öelda pasaladu? Ei, see on varuosa/tooriku ladu

Taastad korralikult ningi varuosa ära, müüd mõistliku hinnaga maha ja alustad järgmist. Kulutasid pika aja jooksul kopikate kaupa, saad korraga tagasi pataka, soetad mõne uue tööriista, ostad "lattu" mõned uued varuosad, midagi jääb ka "üle" abikaasale rõõmu tegemiseks ja kõik osapooled peaks sitaks rahul olema.

[JaakH]

Nii käisin vaatamas omale maase vajunud Fiat Uno't. Ja selle müüjal oli konkreetne pakkumine 200 eurorubla või kõnni minema. Kere ise enesest on ok, pidi olema lihtsalt rattalaagrite probleem. Miks selline hind? Vaja Fiati omanikul trahv maksta. Tegime siis kauba 225 euri peale et toob nov alguses Uno ära.
Antakse ainult tuleb hinda eelnevate ostja kandidaatide käest teada saada...

Oot kuda see Viimses Reliikvias oligi.... Me oleme kõik ühte moodi müüdavad, ainult mõni on natuke kallim kui teine.