17-02-2014, 10:02 AM
Me oleme turistid, me ei ela siin!
32-tunnine kestvus, öine ja jäine Saaremaa. Õhtune praam, vaikne Muhumaa, Saaremaa metsa- ja rannateed. 20% ideed ja 80 improvisatsiooni. Kunagi ei tea kuhu järgmine tee välja viib. Üks oli selge – mereni, igast küljest, ja eksida oli võimatu... Selle sama merini, mis on saarlasi juba sajandeid toitnud, neid samu saarlasi, kes Sigtuna linna väravad Rootsist ära tõid. Eesmärk oli cruisida trassil Tallinn - Eesti lõpp - Tallinn, loomulikult ringiga, sest tähtis pole mitte sihtpunkt vaid teekond! Söitsime läbi Orissaare, Leisi, Panga, Tagaranna, Kihelkonna, Sääre, Kuressaare ja Laimjala. Mingi idee andis 1990. aasta ENSV teede atlas, mille rannajoon on üsna ümaraks joonistatud. GPS-i ja muu elektroonika võib julgelt koju jätta, isegi kella, sest seda seal ei vaadata.
Peale esimest 60 miili mootoriõli vahutas, Virtsus jahutusvedelik kees. Üks punane tuluke kirjaga „Engine“ vilkus ja põles, kuni lõpuks põlemisest ära väsis. See vanakooli mootor on kivist ja pommikindel. Pidas ülejäänud 336 miili Sõrve säärele ja tagasi vastu. Ja see kestab edasi! Paistab et sissesõit sai lõpuks tehtud. Kütusekuluks tagasihoidlik 0,06 imerial gallonit/1 miili kohta.
Selline oligi talveralli eelmäng... Ja see sama põder ootas jälle tee ääres, kes sügisel mu jalgrattale Sõrves ette jooksis. Tundsin näost ära!
Kes öösel Sääre majaka juures pole käinud, see polegi Saaremaad näinud!
![[Pilt: main.php?g2_view=core.DownloadItem&g2_it...alNumber=2]](http://lypsik.nohik.net/gallery/main.php?g2_view=core.DownloadItem&g2_itemId=95783&g2_serialNumber=2)
32-tunnine kestvus, öine ja jäine Saaremaa. Õhtune praam, vaikne Muhumaa, Saaremaa metsa- ja rannateed. 20% ideed ja 80 improvisatsiooni. Kunagi ei tea kuhu järgmine tee välja viib. Üks oli selge – mereni, igast küljest, ja eksida oli võimatu... Selle sama merini, mis on saarlasi juba sajandeid toitnud, neid samu saarlasi, kes Sigtuna linna väravad Rootsist ära tõid. Eesmärk oli cruisida trassil Tallinn - Eesti lõpp - Tallinn, loomulikult ringiga, sest tähtis pole mitte sihtpunkt vaid teekond! Söitsime läbi Orissaare, Leisi, Panga, Tagaranna, Kihelkonna, Sääre, Kuressaare ja Laimjala. Mingi idee andis 1990. aasta ENSV teede atlas, mille rannajoon on üsna ümaraks joonistatud. GPS-i ja muu elektroonika võib julgelt koju jätta, isegi kella, sest seda seal ei vaadata.
Peale esimest 60 miili mootoriõli vahutas, Virtsus jahutusvedelik kees. Üks punane tuluke kirjaga „Engine“ vilkus ja põles, kuni lõpuks põlemisest ära väsis. See vanakooli mootor on kivist ja pommikindel. Pidas ülejäänud 336 miili Sõrve säärele ja tagasi vastu. Ja see kestab edasi! Paistab et sissesõit sai lõpuks tehtud. Kütusekuluks tagasihoidlik 0,06 imerial gallonit/1 miili kohta.
Selline oligi talveralli eelmäng... Ja see sama põder ootas jälle tee ääres, kes sügisel mu jalgrattale Sõrves ette jooksis. Tundsin näost ära!
Kes öösel Sääre majaka juures pole käinud, see polegi Saaremaad näinud!