Iveco Eurocargo 75e14 95a
(31-10-2017, 17:31 PM)zurik Kirjutas: ... Ise teeks sellise elu/töö auto nii, et kongi valgustuse, kütte ja akude laadimise jaoks teeks väikese kaitsmekilbiga 220 v eraldi süsteemi,mille toide tuleks seismise ajal võrgust. Samas duubeldaks kongi valgustuse ka 24 v pealt.

Küsimus teemaalgatajale miks sa kongi 12 v süsteemi tegid? Kas selleks et mingid 12 v riistad olid juba olemas? 24 v süsteem oleks ju lihtsam olnud?

Akude laadimene ongi ju 220v olemasolul automaatlaadijate teha. Muundur on ainult varuvariant teel olles. Kongi valgustus on tuubeldatud 12v pealt LED ribadega.

Tõin kongi nagunii 12v ja 24 v, sest siis saab akulaadijad kuiva tuppa panna ja nad on ka jälgitavad. 12v on sellepärast kongis, et paljud asjad ongi 12v pealt. Ka rekkade (24v) autoraadiod on 12v pealt, ainult pisike muundi on seal vahel. Minu Ivecol on kabiini raadio jaoks kohe tehase poolt 24/12 muundi pandud. Kongi LED valgustid on 12v, kolmefunktsiooniline külmkapp on 12v, elektriline (220v) vedelikküte juhitakse 12 voldiga. Samas kohvimasin on 24v ja üks külmkapp on ka 24v, kui mitmepäevaseks sõiduks läheb äkki. See jada pikeneb edaspidi raadioga, võibolla ka mingi pildinäitamise aparaadiga, mis on ka 12v pealt.
Praeguseks lõpetasingi juhtmete vedamise ära. Kui midagi vaja, küll siis panen juurde. Erinevatel tarbijatel on eraldi kaitsed. Kombineerisin selleks ühe kaitsmeploki. Seal on veel vabu kohti. Vasakpoolsed on 12v ja 24v targad laadijad. Parempoolne siis muundur. Kogu see asi kaob laua taha ära. 
Kaalujaotuse huvides on osa kaupa pandud ajutiselt etteotsa laua ja voodi alla.
               
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
On ikka viitsimist, müts maha!
Enamvähem sama tulemuse saaks ühe lisaaku, poelaadija ja soojapuhuriga. Tegelikult ma mõistan, ma kah loomult perfektsionist, aga ma ei viitsi enam...
Järgmisse objektibussi tuleb liigutatavate seintega 30-ruudune elutuba, saun ja kabrioletisahtel kõhu alla?
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
(01-11-2017, 03:55 AM)Marko Kirjutas: On ikka viitsimist, müts maha!
Enamvähem sama tulemuse saaks ühe lisaaku, poelaadija ja soojapuhuriga. Tegelikult ma mõistan, ma kah loomult perfektsionist, aga ma ei viitsi enam...
Järgmisse objektibussi tuleb liigutatavate seintega 30-ruudune elutuba, saun ja kabrioletisahtel kõhu alla?

Egas Motamees peale seda projekti ka vast/vist enam viitsi, ehitanud ta neid söidukeid ja seadmeid (nöuka-ajal ehitas ta ka palju , kuid siis polnd ju internetti ega foorumeid et neist pajatada) juba küllaga. Aga sihuke mainitud viimane ettevötmine kuluks mulle ää küll krossivöistlustel käimiseks Wink
Arrogance diminishes wisdom ! 
Tean üht väga head pottseppa: http://www.tulepesa.ee
Vasta
(01-11-2017, 05:40 AM)overspeed Kirjutas:
(01-11-2017, 03:55 AM)Marko Kirjutas: ...
Järgmisse objektibussi tuleb liigutatavate seintega 30-ruudune elutuba, saun ja kabrioletisahtel kõhu alla?

...
Aga sihuke mainitud viimane ettevötmine kuluks mulle ää küll krossivöistlustel käimiseks Wink

Millal alustate? Big Grin
Vasta
(01-11-2017, 03:55 AM)Marko Kirjutas: ...Enamvähem sama tulemuse saaks ühe lisaaku, poelaadija ja soojapuhuriga...
Poelaadija on olemas. Lisaaku versiooni kasutades saavad akud erinevat koormust ja see mulle ei meeldi. Soojapuhuriga es oska rohkem midagi teha, kui mõtlemise ajal ennast soojendada.

(01-11-2017, 03:55 AM)Marko Kirjutas: ...Järgmisse objektibussi tuleb liigutatavate seintega 30-ruudune elutuba, saun ja kabrioletisahtel kõhu alla?
Jah, tegeleme asjaga. 
Sauna mõtte viskasime välja, sest kälimehele ei meeldi autoga liigelda ja saunas istun tavaliselt koos käilimehega. Nii, et liisk langes suure vannitoa kasuks. Kuna nii suured ruumid saab teha ainult suure rekka kongi, siis otsustasime vannitoa põranda materjaliks kasutada marmorplaate. nii saab rekka oma koormuse kergemini kätte ja on pehmem sõita.
Elutoa varinadiks on küljelt välja sõitvad sahtlid. Algul oli plaanis mõlemalt poolt välja sõitev, aga siis ei mahu sõidi ajal üldse toas liikuma, sest sahtleid kokku tõmmates ei jää enam mööbli vahele ruumi. Nii, et jäi ühe poole sahtliga versioon.
   
Kabrioleti märkus on õige, sest katusega masin ei mahukski alusvanki alla ära. No mahuks, aga siis peab elamisse liiga kõrget treppi mööda käima. Ostsime Saab 9-5 kabrioleti, aga siis selgus, et just-täpselt ei mahtund telgede vahele ära. Vahetasime siis Saab 9-3 vastu. See mahtus ära. Nüüd on mõte, kas lõigata esiklaas ka ära või teha klaasi jaoks eraldi kõrgendus tuppa. Siis aga peab käima pidevalt üle kõrgenduse, nagu Vargamäe Krõõt oma ämbritega. Vahe selles, et meil pole ämbreid vedada, ainult vahel krossika mootor vaja üle venitada. Aga ega see pole ka miskit probleem rellakaga klaasiraam maha võtta. Ostame ümarguste klaasidega lenduri prillid ja võilaa, sõida nagu motikaga. Rekka kõhu alla saamiseks teeme tagaluugitõstuki hüdrosüsteemi ümber ja laseme masina küljepealt rekka telgede vahele, nagu niuhti.
   
(01-11-2017, 14:10 PM)v6sa Kirjutas: Millal alustate? Big Grin
Eks ma lõpetan Iveco projekti ära ja siis hakkame suurt rekkat otsima. Võib-olla leiab korraliku bussi. Kui suudame asja ära otsustada, siis saab poiss minna vastava kategooria lubasid tegema. Mul kama, sest võin kasvõi kombainist matkaauto teha. Sõit lubade pärast seisma ei jää.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
(01-11-2017, 15:59 PM)motamees Kirjutas: Nüüd on mõte, kas lõigata esiklaas ka ära või teha klaasi jaoks eraldi kõrgendus tuppa. Siis aga peab käima pidevalt üle kõrgenduse, nagu Vargamäe Krõõt oma ämbritega.
Ää muretse, netist leiab lihtsama lahenduse. Nagu ütles üks rahvalik tegelane Laur: kui tervet rehkendust tehtud ei jõua, tee pool. Aga tee ise.


Manustatud failid Pilt (pildid)
   
Инвалид информационной воины.
Vasta
Ega kõigi "bussidega" sõida bussijuhid. Teed 9- kohaliseks ja ongi C- kategooria sõiduk.
Vasta
(01-11-2017, 20:48 PM)ZIL 131 Kirjutas: Ega kõigi "bussidega" sõida bussijuhid. Teed 9- kohaliseks ja ongi C- kategooria sõiduk.

seda küll jah,aga bussi ja veoka ohjeldamine ikka täitsa erinevad.bussid pikad ja telje vahe kitsas ja nõuab rohkem ruumi manööverdamisel liikluses.nt tallinna bussijaamast keeravad välja siis teine rada peab ka vaba olema,et bussi ninal oleks kohta kuhu minna ja nii igal pool.
Vasta
Panen nüüd "009PROBA" numbrid külge ja lähen põhja katsesõite tegama. Tuleb ju kontrollida, kuidas soojustus külmale vastu peab.
       
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
Katsesõidud tehtud. Masin pidas vastu.
Kui võrrelda soojustust, siis võit on Ivecol. Kui Mersu 200w põrandaküte ja 100w (vahelduva töötamisega) külmutuskapp andsid põhjuse lisasoojenduse sisselülitamiseks umbes pluss viie kraadi juures, siis Iveco ei vajanud ka 0 kraadi juures veel lisa. Ivecol muidugi puuduvad veel aknad, aga tuba on ju ka suurem (7 ruutu versus mersu 5) ja toa temp kiskus 23 kraadi peale. Ma pole põrandaküttele temp andurit vahele pannud, kuna siiani pole seda vaja olnud.

Kui alpinistid kasutavad kaljuseinal magamiseks rihmasid, siis mina nii järskudel kaljudel ei parkinud. Rahulikuks magamiseks kasutasin voodi ääre alla 5cm klotse.

Veesüsteemiks sai sedakord 20l kraaniga kanister kraanikausi kohal. Oli ka hüdrofor-pump olemas, aga vee kokkuhoiu mõttes võitis kanister.

Masin sai juhtmevaba tagurduskaamera ja muid pisikingitusi...
       
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
eile tegin väikse katse, panin pirukasse muna 

maitse oli nagu oleks pirukasse pandud muna ...

Tegin katse, panin gabariittuled põlema ja jätsin nii 24 tunniks. Katse ebaõnnestus, kuna unustasin taha automaatse laadija. Mingil ajal hakkas ta akule lisa andma ja käivitamisega probleeme polnud.
Tegin uue katse. Tahtsin ju ikkagi teada, kaua võivad tuled põleda, et ikkagi veel käima läheb. Kunagi võib seda teadmist ju vaja minna. Ka uus katse ebaõnnestus tegelikult. Ma ei saanud teada kaua need tuled siis ikkagi põleda võivad. Volte oli proovimise hetkel 22,8 ja käima ei läinud. Väheke laadimist ja käivitus. Palju puudu pole olnud. Laadin akud jälle täis ja proovin veel korra.
Katsega sain ka teada, et üks aku on väheke nõrgem teisest. Mõõtsin ka eraldi neid mittekäivitumise hetkel.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
Pliiakudele sügavtühjendus ei meeldi mitte üks raas.
Kontrollitud. Kunagi üks tuttav uudishimutses, et kas kiri akul ka tõele vastab. Laadis uue aku lõpuni, pirn järgi, ampermeeter vahel ja aega mõõtma. Huvi pärast kordas katset teise korra veel. Siis oli sajast ampertunnist järgi 90 ainult.
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
(27-11-2017, 18:57 PM)Marko Kirjutas: Pliiakudele sügavtühjendus ei meeldi mitte üks raas...
No ma päris sügavtühjendust ei teinude ka.
Aga tekkis küsimus. Kas keegi oskab seda maakeeli seletada lahti, miks sügavtühjendus ei meeldi pliiakudele, nii väidab ka kirjandus.
Niipalju, kui mina, elektri tootmise keemilisest protsessist aru saan, ei tohiks tühjenemine/laadimine midagi halba teha. Tühjenedes läheb hape plaatidesse ja laadides uhatakse ta sealt välja. Kui tühi aku seisma jätta tühjana, siis kipub plaatides olev hape tahkestuma (sulfateeruma). See on halb ka sellepärast, et siis võib miinuskraadidega aku lõhki külmuda. Kui aga kohe laadima panna, tuleb trenn ainult kasuks. Vene ajal olen palju koomas akusid tühjendamise/laadimisega elule äratanud.
Nii, et lahkeste palun põhjendusi.

läinud reedel tegin peedist pesumasinale trumli 

jah,ei ole tõesti asju, millega ei tulex toime

Vaja on hakata koorma laadimiseks auku külje sisse tegema. Mullu likvideerisin ühe sõjaväe kongi ära. 
   
Seal olid ukse ees kenad hinged. Otsustasin neid kasutada. Panin segumasina trumlisse kaks ämbritäit kruusa ja ja viskasin ka hinged sinna. Pea 50 aastat vanad hinged muutusid, tunni aja pöörlemise peale, jälle värvitavateks.    

Mõni aeg tagasi avastasin, et segukotid olid märjaks läinud. Kuna nad seisid soojustamata seina kõrval siis arvasin, et süüdi on kondentsvesi. Nüüd aga avastasin ikkagi lekke. Ilmselt on seina ja plastikkatuse liitekoht muutunud ebatihedaks. Saan tegeleda sellega siis, kui õues on kuiv ilm.
       
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
(29-11-2017, 17:14 PM)motamees Kirjutas:
(27-11-2017, 18:57 PM)Marko Kirjutas: Pliiakudele sügavtühjendus ei meeldi mitte üks raas...
No ma päris sügavtühjendust ei teinude ka.
Aga tekkis küsimus. Kas keegi oskab seda maakeeli seletada lahti, miks sügavtühjendus ei meeldi pliiakudele, nii väidab ka kirjandus.
Niipalju, kui mina, elektri tootmise keemilisest protsessist aru saan, ei tohiks tühjenemine/laadimine midagi halba teha. Tühjenedes läheb hape plaatidesse ja laadides uhatakse ta sealt välja. Kui tühi aku seisma jätta tühjana, siis kipub plaatides olev hape tahkestuma (sulfateeruma). See on halb ka sellepärast, et siis võib miinuskraadidega aku lõhki külmuda. Kui aga kohe laadima panna, tuleb trenn ainult kasuks. Vene ajal olen palju koomas akusid tühjendamise/laadimisega elule äratanud.
Nii, et lahkeste palun põhjendusi.

http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid408235
Põhjendust ei oska aga kogemus on. 2007 tehaseaku teenib tänaseni kuigi sai vahepeal nn. sügavtühjenduse. 10,5 aastat juba.
http://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=56340
Инвалид информационной воины.
Vasta
(29-11-2017, 19:42 PM)aavu Kirjutas: Põhjendust ei oska aga kogemus on. 2007 tehaseaku teenib tänaseni kuigi sai vahepeal nn. sügavtühjenduse. 10,5 aastat juba.

Äkki just selle treeningu pärast töötabki nii kaua.  Toungue  Aga see muidugi mingi üksikjuhtum. Tegelikult huvitab asja põhjenduslik pool. Kuidas ja miks siis kahjustus tekib. 

Unustasin ennist mainimata, et tänane kestvuskatse õnnestus. Peale 12 tundi gabariittulede põletust läks veel imeliselt käima. Ju siis tulebki just see tulem vajadusel aluseks võtta.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
Tilkumine kadus praeguseks ise ära. Äkki oli ikka kondets, selgub edaspidi.
Kaks nädalat kulus niisama ühe huvitava masina peale ja Ivecot polnudki aega teha. Täna aga otsustasin ikkagi augu külje sisse teha. Eelviidatud uksehinged torkasin vahepeal krundi potti ja mõned päevad hiljem värvipotti. Neil oli aega kenasti kuivada. 
Kõigepealt märkisin puuriga ava asukoha seespoolt väljapoole. Seejärel lõikasin tikksaega hingede poolse osa lahti. Siis kruvisin hinged külge ja lõikasin ülejäänud ava lahti. Kõik läks ladusalt, kuni viimane 25cm oli lõigata. Selle koha peal otsustas tikksaag lehe lahti lasta ja ütles, et tema enam tööd edasi ei tee. Sundisin teda mingi tund aega, aga minu veenmisoskus sai otsa. Siis võtsin käsisae ja lõpetasin tema töö 5 minutiga ära.
Nüüd peaks kivialused saama küljepealt sisse upitada.
       
Kui keik toimib toredalt, siis saab luuk ka kasuka selga, et vähem kondentsi tekiks.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne