Opel Vectra A
#1
Õhtut!

5 aastat on mind talviti tublilt teeninud Opel Vectra A. Minu jaoks juba teine täpselt samasugune talvekulgur - esimese kere sai väga otsa. Metalli lisamisest mõsitlikum oli "uus" otsida. Nii "esimene" kui "teine" olid sportlikum variant ehk Vectra2000, mille motoga on head suhted kadeti pealt.
aga XE moto ei olnud põhjus, miks Vectra mulle niivõrd imponeeris, et ühe lõppemisel teist tahtsin. See põhjus oli kõhu all. Mitte päris kõik VectraA-d ei näe kõhu alt sellised välja (ja B ning C ei oma üldse varianti olla sarnased):
[Pilt: DSC_0325.jpg]

edasi juba homme. Kui täna teemat ei teeks, siis äkki seda ei tekikski. "Tehtud!" Wink

paar pilti mädast ooplist leiab sealt:
http://teet.luarvik.org/v/vectra/algseis/

täna kohtus oopel ketaslõikuriga. Võib täitsa juhtuda, et see masin on juba käesoleval talvel taas teedel. Elame-näeme. Peamised probleemid ei ole väljast nähtavad. Nendeks on tagumised poolraamid ja ümbrus. Mõned lõiked:
http://teet.luarvik.org/v/vectra/ketasloikur/

Teet
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#2
..ja nüüd põhiasja juurde ehk atra seadma. Diskuteerimine või soovitused nn how-to osas on teretulnud:

1) hr Klokkerholm arvab, et välimine tiivakaar tuleb paigaldada karbi peale:
http://teet.luarvik.org/v/vectra/ketaslo...2.jpg.html
meie siin üldiselt nii ei arva, aga antud juhul passitan need plekid kokku ikka nii, nagu nad kokku istuvad ehk üksteise peale.
Kahe plekikihi vahele jääb happekrunt ja ilmselt ka natuke kattevärvi. Selline kombo elab ehk ettevaatlikumat sorti keevituskuuma üle. Vahetatavad karbid olen seni seest enne külgepanekut nii töödelnud.

2) sisemisi tiivakaari kaubandusvõrk ei paista pakkuvat. Halb on, et need on juba kellegi poolt kord "vahetatud" (ja vana plekki pole alt välja lõigatud):
http://teet.luarvik.org/v/vectra/ketaslo...8.jpg.html

tuleb vist sisemist kaart külmvaltspleki juppidest tekitama hakata. Ei ole just efektiivseim ja parimat tulemust andev tegevus. Rattakoobas ei ole ka mõnusaim koht lõikumis- ja keevitustöödeks... Head mõtted on teretulnud. Näiteks oleks väga hea soovitus (ilma X-ta Wink ): "kohas X on riiulis eri mudelite sisemised kaared - võta oma välimine kaar näppu ja ehk leiad midagi, mis enam-vähem istub!"

(kadeti sisemised on mul riiulis ja neist ei ole eriti abi)
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#3
Kas need ei sobi?
http://alvadi.ee/varuosad/opel/vectra-a-...-tiivaaar/
ja veel seal
https://www.eparts.ee/catalog/#brand:84/...1710/tab:1
Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#4
äkki sobivad. Said igatahes vääga nobedalt ära tellitud. Nii mööda on lausa keeruline vaadata - hakka või lausa häbenema...

koleduseiharad kaasvõitlejad ütlevad siin asjade kohta päris ilusasti. Püüan õige kah vähemkonventsionaalselt väljenduda.

saksa raud on nõudnud esimese ohvri. Laupäeval langes kaug-ida külaline nimega Makita, kes pärit kuulsast ketaslõikurite suguvõsast. Ilmselt sai talle saatuslikuks eesnimi - laibaraual oli kirjas "540W". Ei teadnud arvata, et oli teine veel alaealine. Hädaga pruukisin ema, aga oli teine auto veeres kaugelt liig jämme. Pühapäeval leidsin uue saleda pruudi. Ikka samast perest. Seekord pöörasin passis olevatele numbritele tähelepanu ning on küll parem.

itaalia päritolu noorsand Telwinite kuulsat perest oli juba enne saksa raua nägemist midagi okastraadi-laadset välja ajama hakanud. Vähemalt püüdis ajada - ei saanud aga sellestki asja. Temal sai ühest otsast kümmekond sentimeetrit maha võetud (loe: "keevituse käppa lühendatud") ja asjatu vingumine lõppes.

ehk siis natuke auru on läinud tööriistadele, aga natuke on ka masinale jagunud. Ma ei traumeeri kaasvõitlejaid salongi kui ventileeruva tantsusaali ega kraatriterohke põhjaaluse piltidega. Vaatame õige asjadele selliste nurkade alt, kust paistab lootust. Juhipoolse karbi poolt, mis seisab nüüdseks iga piilari all oleva keevituspunktiga ise auto küljes. Ehk sätib homme uksed külge ja tihkab ta kinni keevitada (ja küllap ka keevitamine taas harjutamise järel paremini sujuma hakkab. Tänaste tulemitega ei saa just ülemäära rahul olla):


http://teet.luarvik.org/v/vectra/juhikarp/


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#5
Mis kast tal on ja kas vahekast on tehase idee tasandil või ülemõeldud?
Vasta
#6
ohhoo - kadunud ooplimees oopli kohta pärimas Smile

konkreetne isend võib mitmetele vectrahuvilistele isegi tuttav olla. Kunagi oli aktiivsema Tartu vectraklubilise (ei julge öelda, kes - ei tunne isiklikult) oma, siis leidis Tallinnas uue omaniku (kelleks oli juhuslikult mu praegune kolleeg - temale pakkus masin väidetavalt vaid "remondirõõmu") ning seejärel omandas masina Reimo ehk "resa" (mitte "Reimo"). Masin sai kinnineeditud vahekasti "resa" venna käes (kes autobussikoondises asju tegi) ning see on tänaseni toimiv lahendus.

kast on F20, vahekast ilmselt nn vabalthingava originaal. Silladifrid on aga kummalised. Esisilla veeretakistus on TÜV-l muudkui ca 1200N, tagasilla oma 900N. Need numbrid ei ole minu käes vuratud ca 20..30Mm jooksul (masin on kasutuses olnud ainult lumeperioodil) vähenenud, niiet poodud satelliite vast sildades pole. Viitab justkui mingit sorti poolplokkidele, aga taoline variant tundub ulme, kuna sellel masina väärtusesse suhestudes oleks need päris kallid asjad ning omanikevahetustel liiguks kindlasti inf + hinnalipik.
muidugi 2008a ei ostnud ma selle masina puhul hinda vaid heas tehasekonditsioonis "kindlasti mõne aasta jagu häbenemata tarbitava kerega" autot. Pea 30keek oli toona vabalthingava ning ligi 20a vana vectra eest päris kõrge hind - aga masin oli ka aus. Mis tehasest külge pandud, oli küljes ja töötas. Salong oli puhas ja viisakas. Isegi juhiistme nurk, mis oopelite nn recaro-sisudel otsa saab oli (siis veel) auguta.

nn üldpilti näen selle masina puhul nii, et eksterjööri + interjööri hoian originaalse. Kuna aga näen seda masinat "väga hea talvise tarbesõidukina" ning igapäevasõiduks olen harjunud natuke kiiremate masinatega, tahan kapoti alla hobuseid juurde saada. Eelistatult originaalse LET moto paigaldamise teel - 150kW turbomootorist on 1,4t masina jaoks juba ok ning talvise igapäevasõiduki puhul on olulisel kohal töökindlus. Töökindlust on vast tehasemotos enim.
töökindlus tingib ka turbomasina vahekasti (+ esimese kardaanijupi) ning F28 kasti vajaduse. Sillad võivad mu poolest 4 poldiga jääda, kuigi suurem pidur paha ei teeks. Praegune on ju sama, mis <1t kaaluval kadetil. Huvitaval kombel on tagumiste töösilindrite kolvid vist väiksemadki - Vectral kõigest 33mm.

lihtsalt ja konkreetselt väljendudes vajan pikemas perspektiivis rahuloluks LET-masina motot + "abisüsteeme" ning kasti + vahekasti ning soovitavalt ka kardaani esimest juppi. Enne on aga vaja kerega maha saada.

olgu aga tehnika, mis ta on - masin kerkib keretööde käigus ca 30mm kõrgemale. Praegu on talviseks nelikveoliseks liiga madal. Loodan, et pooltelgede nurgad sellist mõõdukat tõstmist rahulikult võtavad. Võiks võtta - ja kui mitte, siis on mul üks veermik veel ju ka varuks (v.a. kast ja vahekast, mida ma maha ei müünud, aga mida enam pole - ei teagi, kuhu kadusid...) Smile
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#7
juhipoolse karbi kronoloogiat:
- karp sai paari täpiga kinni ja sobis piilarialustega ideaalselt. Lävepaku nurgad - kõik on väga head
- panen uksed kontrolliks külge. No võiks ukse ja karbi vahel suurem ruum olla. Aga kuna sobib piilaritega ideaalselt, siis küll see küljespoiler kah vahele mahub!
- kui ca 50% keevitamisest on tehtud, hakkab kahtluseuss närima
- proovin ikka spoilerit kah. Pagan - uks käib vastu spoileriserva. Uksetiftid on küll vaid kergelt sees ning lõpuks uksenurk kerkib, aga asi jääb kahtlane
- mõõdan ja võrdlen teise poolega. Tulem: jah - algne karp on mingil viisil 2..3mm madalamal ning lisaks on selle külg sile. Uus on kergelt kumer, mille peal plastist spoilerikinnitused jäävad kergelt propellerisse ja spoiler saab rohkem mängida
- mis ikka. Lõikame piilaritest lahti ja surume karpi lävepakkudelt
- kultuurne pressimine ei taha õnnestuda. Pressimisvahendid libisevad pigem karbilt maha, kui seda alla lükkavad. Kummihaamerdamine on küll brutaalne, aga efektiivne. Tulem.
- lisame ribad vahele ja ütleme, et käib kah. Kompromissina. Eks näis, kas spoiler tahab karbi külge liibumiseks lõpuks ka liimimist. Kardan, et tahab - muidu jääb ilmselt kumerusel loksuma ja ka ülemine ots jääb irvitama, mitte karbi ligi. Eks näis ka, kuidas teise poole samale kõrgusele saab

veel on natuke halb uudis sisemiste tiivakaarte tarneaja osas. Ma ei hoomanudki tellides, et jupid võiks saabuda alles järgmisel aastal - jaanuari keskel. Selleks ajaks tahaks praeguse plaani kohaselt metallitöödega ühelpool olla ning kuna pahteldamine pole mu meelistegevus ja külmas garaazhis on see jaanuaris ilmselt veel eriti ebameeldiv, võiks ideaalis selleks ajaks masin ka soojas maalritöökojas olla. Lisaks sellele on kuuajalistel tarneagadel mu kogemuses kalduvus edasi nihkuda ning kohati lausa mingil hetkel muutuda küsimuseks, kas üldse asja saabki.
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#8
teine karp istus kenasti alla. Jäi arusaamatuks, mis sel esimesel häda oli.

tänaseks on oksiid ca 99% ulatuses masina küljest eemaldatud ning ca 70..80% koos oksiidiga irdunud "mälestust metallist" asendatud uue metalliga. Iga reisija jalgealune sai 1mm pleki näol 3..5 lappi. Näiteks:
[Pilt: DSC_0643.jpg]

[Pilt: DSC_0766.jpg]

põhimure ehk tagumised poolraamid said algse 1mm pleki asemel (mida tugevust vajavates kohtades tehas paneelide ülekatte ehk "kihilisusega" tugevdas - mis aga ussile pesaks sobis) 2mm plekist:
[Pilt: DSC_0823.jpg]

[Pilt: DSC_0975.jpg]

[Pilt: DSC_0995.jpg]

[Pilt: DSC_1002.jpg]

(krundi ja kattevärvi vahel on keevituskohtadel muidugi kerehermeetik)

[Pilt: DSC_1042.jpg]

ühe poole "poolraamitükid":
[Pilt: DSC_0895.jpg]

iga tüki paikasaamise järel läks raami sisse kerevaha. Keevituspritsmed süütavad seda päris hästi Wink
esimesel raamil katsin kerevahaga enne tükkide keevitamist kohe nii kerepoolse "poolraamijäänuki" kui keevitatavad tükid. Ei olnud hea mõte -see kippus (keevitussooja kaasabil) voolama ja tilkuma. Keevitamisele lähedale voolates / tilkudes loomulikult ka süttima...
[Pilt: DSC_0947.jpg]

masina pärast irduv tõsisem raud sai liivaga kokku. Kiirelt liikuva liivaga:
[Pilt: DSC_0970.jpg]

...ning pärast esmalt "roostemuunduri-hall" ning seejärel "happerkrundi-kollane" olemist otsustas olla "krundihall" (või valge - ei mäletagi, kumb):
[Pilt: DSC_1028.jpg]

keevitamine käib loomulikult serv-servaga ning toleratntsid jäävad igas suunas ca 1mm sisse. Et seda 2mm plekiga kokku leppida, tuleb natuke nokitseda - aga saab täitsa koduste kruustangide ning alasi-haamriga ka sellega jutule. See oli asi, mille osas mul enne esmakordset nii jämedast plekist keerulisemate tükkide valmistamise praktikat kerge (au)kartus oli Smile
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#9
Ilus töö!

Kui vaha karpi lasid ja siis keevitasid, kas tatistama ei kipu? (eeldusel et ka mõni keevitatav koht vahaga kokku sai)
Vasta
#10
ma ei plärtsutanud - servad puhastasin ka eelnevalt vahatatud tükkidel kenasti ära. Aga põlema kippus ikka minema - keevitus soendab ju plekki ning eelnevalt "viskoosses" olekus olnud vaha muutub vedelaks. Ning asub voolama. Niiet teisena tehtava poolraami puhul pritsisin vaha iga tüki sisse alles selle külgekeevitamise järel. Viimasena läks külge tükk, millel on konksukinnituse augud - nende kaudu saab vaha ka hiljem sisse. Õnarustesse läheb vaha kivikaitsepüstoli otsas oleva "vooliku" kaasabil päris kenasti katvalt. Ülaloleval poolraami sisupildil on kah must vaha kantud peale "voolikuotsikuga".
Ideaalis võiks keevitused ka seestpoolt värviga kaetud olla, aga ei kujuta ette, kuidas seda teha annaks. Rahustasin end sellega, et poolraamidel jäid need vähemasti algsest "roostetamispiirist" kõrgemale ning seal ei ole ehk roostele väga soodsad tingimused. Loodame, sest muud osad peaks päris roostekindlad olema - keevitused on nõrgim lüli.

kuna tagaistujate jalge all olid pisikesed veeäravooluavad kujunenud kah suuremat sorti roostepesadeks, siis neid auke ma uude plekki ei teinudki. Loogiliselt pole väga vaja - taga istutakse harva ning jalgadega matialuseid ei märjata. Õhu liikumist mati all ka ei ole, niiet kondentsvett ei moodustu.
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#11
Tubli tööSmile
Ega see opel nüüd nii hullusti ka ei lõpe kui tegelikult regulaarselt on hooldused manuaali järgi tehtud, tehtud nii korrosioonitõrjed+kõik muud määrimised.
Selle kerehermeetikuga oleks ettevaatlikum keevituskohtades.
Xe mootor tahab hoolikat peremeest endale.Kui ei hoolda nii kui vaja siis läinud ta ongi.Isiklikult ei ole ühegist opeli mootorist ka kõige räigema piitsutamisega veel jagu saanud.
Kui sul tekib vajadus F16/4 kasti järgi siis hõika.
Vasta
#12
tänud kiituse eest! Väga kiiret pole, niiet teen nii kenasti kui oskan ning püüan protsessi + tulemit nautida. Protsessi nautimine on ju oluline ning seda aitab teha teadmine, et (antud hetkel) eriti paremini ei suuda Wink
nt silla oleks küll võinud osandada, aga nn kere küljest irduvatele osadele ma üldiselt nii palju ei keskendu. Kui tekib kunagi soov, siis võib need alati jupikaupa väiksemate "projektidena" realiseerda. Reaalset tarbeväärtust omavatel masinatel pole ka mõtet väga palju vuntsida neid osi, mis mehaanikutööde käigus niiehknaa vähem või rohkem kahjustada saavad ning millede puhul on korrosioon vaid esteetiline probleem. Kere ise on põhiteema.

mis kurja see hermeetik ikka teeb, kui ta krundi peale kantud on? Alused on kõik siledaks käiatud ja õhku-niiskust sinna vahele ei jää. Kaubandusvõrgus saadaolev kerehermeetik püsib ka väga hästi peal - erinevalt nt mu mosul olnud tehase-hermeetikust, mis oli end pleki küljest lahti mänginud ning tekitas enda alla kena varjulise koha ussi jaoks. Pildil iseloomustab seda rattakoopa serv - seal oli plekiliide + hermeetik ja see paistis hermeetiku kõrvalelükkamisel juba päris kenasti läbi. Veel üks pilt.

muidu nagu ülal viitasin, siis tehasest tulnud Vectra kerede nõrgimad lülid olid mitme plekikihiga kohad. Poolraamidel olid aga kõige olulisemad kohad (kinnitused/toed) just nii realiseeritud, niiet olulisimad kohad ussitasid kõige paremini. Sõltumatu tagasillaga A-Vectratel (2000 ning kõik nelikveolised - nende kere on päras teistsugune) on tagumised poolraamid üldine probleemne koht. Enne mind on masinal juba vahetatud tagatiivaservad (lausa nii sisemine kui välimine), lapitud poolraame ning tagaistujate jalgealuseid. Ka on tugevdatud vedrukandureid. Enamus neist kohtadest on nn kihilise pleki kohad ning neile lisati veel üks kiht. Ei ole selline kompott eriti kestev - aga saan tehnoloogiavalikust täitsa aru, kuna kõige väljalõikamine ning asendamine on suurusjärgu võrra suurem töö, kui plekiläraka pealevirutamine. Juurdevirutatava plekiläraka paksus võib olla tehtavast uuest väiksem, kuna all olev vana kannab ju kah jne. Lihtne töödelda-vormida ning täpsus ei ole parameeter. Arvata võib, et konkreetse isendi omanikuks ei olnud ca 7..10a tagasi inimene, kes toona paarteist aastat vana opeli sisse oleks sadade tundide vääringus raha (või tundide osas ka oma aega) pannud. Niiet ongi asjad toona lapitud ning vähem, kui 10a hiljem on lapitud kohad hullemad, kui enne. Seniseid lahtilõikamisi lappimine suurt häirinud / mõjutanud pole. Sisemiste tiivakaarte puhul tulevad - vana kahekordne plekk (algne + pealekeevitatu) tahab eemaldamist ning varuosana külge minev sisemine kaar ei kata enam tekkinud avausi ära. Vajab serva laiendamist. Eks näis, kas saab selle teha ühest ribast või tuleb kohe jupitama asuda. Jupitamine tundub reaalsem, kuna rattakoobas on mitutpidi kumer.
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#13
Vot toda asja on kaunis kaeda! Silm kohe puhkab, kui näed, et kellelegi on vähemalt kergemakujuline opelismusehaigus külge hakanud, kui mitte rohkem Smile Lase samas vaimus aga edasi: töödega kindlasti , aga loodetavasti ka kajastusega!

(04-02-2014, 11:47 AM)13piisab Kirjutas: kuna tagaistujate jalge all olid pisikesed veeäravooluavad kujunenud kah suuremat sorti roostepesadeks, siis neid auke ma uude plekki ei teinudki. Loogiliselt pole väga vaja - taga istutakse harva ning jalgadega matialuseid ei märjata. Õhu liikumist mati all ka ei ole, niiet kondentsvett ei moodustu.

Tegija oled loomulikult Sina, aga ma prooviks avaldada eriarvamust. Justnimelt õhu liikumatuse tõttu tekibki kondens, kuigi see pole põhipõhjus, miks mati alla vesi saab. Proovida ju võib, kuid ma ei panustaks sugugi salongi lõpuni veetihedaks saamisele, sest tassid ju ka ise koos kaardilugejaga vett/lund tuppa. Lund siis selle pärast, et loodetavasti pruugid toda va täisvedurit ikka talvel ka sihtotstarbeliselt Smile

Vana veeäravooluava oli küll hea roostepesa, aga seda me ei saagi kunagi teada, mis oleks juhtunud või jäänud juhtumata siis, kui seda seal poleks olnud. Minu meelest on seda üksikut kohta lihtsam aeg-ajalt, näiteks iga nelja-viie aasta tagant liivapaberiketta ja pintsliga üle käia kui likvideerida läbi ligunenud ja ära mittekuivanud põrandamati tagajärgi.

Vastuväited on teretulnud, saan ma ka targemaks. Lihtsalt minu mõttekäik oli hetkel selline.
Vasta
#14
(05-02-2014, 00:22 AM)41Degree Kirjutas: Tegija oled loomulikult Sina, aga ma prooviks avaldada eriarvamust. Justnimelt õhu liikumatuse tõttu tekibki kondens, kuigi see pole põhipõhjus, miks mati alla vesi saab. Proovida ju võib, kuid ma ei panustaks sugugi salongi lõpuni veetihedaks saamisele, sest tassid ju ka ise koos kaardilugejaga vett/lund tuppa. Lund siis selle pärast, et loodetavasti pruugid toda va täisvedurit ikka talvel ka sihtotstarbeliselt Smile
see masin ainult naastrehvidega kulgebki. Lisaks nelikveo rõõmule on ka hea lihtne, kui ei pea rehvivahetusega pead vaevama. Kindlustad sügisel "lumemasina" ära ning kui ilm ära keerab, paned aku peale ja sõidad. Sama on ka kevadel - kui teede "riivimine" naastudega tundub kohatu, võib suvemasina käiku võtta. Talvemasin on aga valmis juhuks kui märtsi-ilm trikke teeb. Nagu möödunud nädalavahetuse lumi. Seekord polnud paraku Vectra lahinguvalmis...

reisijate jalgadelt ma salongi väga vett ei oota. Jutuksolevad augud kaotasin tagaotsas reisijatelt - neid kohtab haruharva ning tavalisest tummisemad põhjamatid + ka tagaistujate jalgadele töötav soendus ei lase lumel / veel allapoole liikuda.
sarnaselt tegin "umbseks" ka tagumiste poolraamide pärapoolsed otsad. Algsel olid seal ca 2x4cm ovaalsed hingamisavad. Nende praktilisus on salongiaukudest suurem küsimus. Samas seal ei ole rauanappus probleemiks - poolraami ülaosa jäi tehase tagasihoidlik poolraam (1mm plekk), alumine pool on aga 2mm seinaga 60x40mm nelikant. See nelikant moodustab lisaks "tummisusele" veel ka kõrguses algsega võrreldes täiendava "vaheseina".

aga tegemistest.
auto garaazhilükkamisest on möödunud 3 kuud.
põhja lõpetamise (mu eelmine postitus veebruari alul) järel tahtis talveralli-mosu oodatust enam tähelepanu. Pärast rallit olin kah mitu nädalavahetust garaazhist eemal, niiet edenemine oli mõnd aega tagasihoidlik.
praeguseks on metallitööd tehtud. Nende algne eesmärk oli mul jaanuari lõpp - aga siis ei olnud veel plaanis veermikku puhastada-värvida.
teen maalritööd siiski ise ning Vectrat kui kontseptsioonilt "talvist töölooma" väga üles ei vuntsi. Põhiuba on ussitamisele punkt panna. Praeguse plaani kohaselt ei torgi katust, uksi, kapotti ning esitiibu (tiibade alaosad siiski värvin - spoilerite alla jääva osa). Kuigi kõik need tahaks heaks tulemiks nii mõlgi- kui roosteemaldust + värvi.
vähemasti ei torgi ma neid praeguste tööde käigus - käed sügelevad järgmist asja ette võtma. Muidugi põrnika eel või alul tahaks ka moskvitchi korralikult sõitma panna. Mille sisu olen enda jaoks lahti mõtestanud kui "viskan karburaatori nii kaugele kui saan ja lisan õige natuke elektroonikat" Wink

masin ootab tänast õhtut, et saada esimene pahtlikiht:
[Pilt: DSC_0663.jpg]

selgituseks - valge on krunt, must on "veoauto pinnakas". Pahtli võiks küll otse krundile panna, aga kritilisemates kohtades eelistan ka pahtli alla kattevärvi panna. Leiba ta seal ei küsi ning pigem on ikka abi. Pildilt nähtav on kohe kruntimise järel (ilma krunti karestamata) peale kantud - väga lihtne "ühe soojaga" üle tuisata. Kuigi krunt on kiire kõvendiga ning värvi ajaks juba tahe, ei pelga ma keevituskohtadel puuduvat karestamist - seal on asi ikka konarlik ning peale tuleb ka tugev-toetav pahtel.

tiivakaared. Kuna need olid juba kord kellegi poolt "plekk plekile" meetodil mõlemad (ka sisemine) lapitud, sai välja lõigatud rohkem, kui uus sisemine kaar kattis. Järgnes natuke tüütut pusimist:
- kruntisin sisemise ja välimine kaare, mille järel nad liitusid. Liitumise järel said keevituskohad uue krundi. Ligipääsetavad liitekohad said tihendatud kerehermeetikuga, mille järel ligipääsmatud osad said kerevaha:
http://teet.luarvik.org/v/vectra/keevitu...1.jpg.html
- seejärel kinnitus välimine kaar mõne täpiga masina külge ning sisemise serva tekkis "puzzlemeetoril" lisaplekk:
http://teet.luarvik.org/v/vectra/keevitu...9.jpg.html
- ...mille järel tuli tiivakaar auto küljest ära ning sai keevitust (ja käiamist):
http://teet.luarvik.org/v/vectra/keevitu...3.jpg.html
(plus muidugi ka uuesti krunti + kerevaha hilisematele "varjatud pooltele")
- kaar läks paika:
http://teet.luarvik.org/v/vectra/keevitu...5.jpg.html
- ...ning edasine oli juba keevitus + käiamine + kruntimine + kerehermeetik:
http://teet.luarvik.org/v/vectra/keevitu...8.jpg.html

juhtus ka väike viperus - auto põles Smile

tagumiste turvavööde rullikud on tiivakaarte vahel. Keevituskohtadele suht lähedal. Neid katab koopas müraisolatsioonishvamm. Vaatasin keevituse eel, et kui shvammi tagasi panen, jääb see ca 1cm kõrgusele koopast toimuvale keevitusele. Lootsin aga, et autotootja ei ole asju väga põlevatest materjalidest teinud ning panin shvammi tagasi enne tiivakaart - sealt sai paremini sättida.
AGA oopli shvammid põlevad siiski väga hästi. Liiga hästi - kui asja märkasin ning kanalist välja sain, tekkis väike mure. Suruõhk leeki ei tapnud. See meeldis leegile... Kui esimese veeliitriga kohale jõudsin, oli mure juba suurem. Teise järel paistis leek ka salongis (eelnevalt lähenesin talle pagasiruumi poolt). Abiks oli lõpuks 5l kanistriga salongi poolt kustutamine. Mille järel oli garaazhis õnnetult tilkuv masin Sad
leegist polnud mahti pilti teha - tulemid olid aga sellised:
- plekk sai kuuma ja ajas kattekihid maha: http://teet.luarvik.org/v/vectra/keevitu...9.jpg.html
- "ahi" ehk tagakoopa sisu: http://teet.luarvik.org/v/vectra/keevitu...4.jpg.html
- salongiplast: http://teet.luarvik.org/v/vectra/keevitu...2.jpg.html
- turvavöö + plasti jäänused: http://teet.luarvik.org/v/vectra/keevitu...1.jpg.html

el juhtmestik õnneks visuaalse inspektsiooni põhjal kannatada ei saanud - see kulges põlemiskolde all ning kustutustööde käigus liigutasin teda.

praeguse jutu lõpetuseks aga üks kenam pilt. Nn enne-pärast tüüpi:
http://teet.luarvik.org/v/vectra/keevitu...d.jpg.html
"karvasem" pumbakomplekt on garaazhitolmu all ja seda eemaldades oleks roostetooni päris palju.
veel on kena must kogu veermiku metallosa (sild-supportid, kardaan jne. Neist pole eraldi pilte teinudki). Uued amordid said kah värvitud - nende algsed värvid ei hoia ju roostet eemal eriti kaua... Bensupaak on väljastpoolt keemiate + survepesuga värskeks saanud (sõltumatu sillaga oopelitel on paak plastist). Paagi tasemeanduri ja kütusetorude korrodeeruv metallosa on puhastatud-värvitud.

käesoleval nädalal asun põhjaalust koostama - see saab olema päris puhas ja viisakas töö, kuna kõik asjad on puhastatud ja värvitud. Ei tahakski neid enne pahtliga tolmutamisi külge panna Big Grin
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#15
(17-03-2014, 13:57 PM)13piisab Kirjutas: Suruõhk leeki ei tapnud. See meeldis leegile... Kui esimese veeliitriga kohale jõudsin, oli mure juba suurem. Teise järel paistis leek ka salongis (eelnevalt lähenesin talle pagasiruumi poolt). Abiks oli lõpuks 5l kanistriga salongi poolt kustutamine. Mille järel oli garaazhis õnnetult tilkuv masin

Abiks väike CO2 kustuti. Lämmatab ja jahutab. Ei tilgu pärast ja võiks alati keevituse juures käepärast olla.
Инвалид информационной воины.
Vasta
#16
(17-03-2014, 22:34 PM)aavu Kirjutas: Abiks väike CO2 kustuti. Lämmatab ja jahutab. Ei tilgu pärast ja võiks alati keevituse juures käepärast olla.
Sellest lähtuvalt oleks võinud lihtsalt kõrval oleva keevituse tagant ballooni lahti kruttida ja voolikuga suunata koldesse. Seda juhul kui co'ga ikka keevist jahutatakse.
Vasta
#17
tunnistan, et poolraamide "mikropõlengute" ilmnedes otsisin CO-kustuti välja. Praktikas mittevajalikud asjad kipuvad aga muutuvas keskkonnas (milleks garaazh praegu on) muude asjade alla mattuma. Nii juhtus ka kustutiga. Leeki nähes leidsin garaazhiriiulilt pulberkustuteid. Nii hull aga asi ei paistnud, et neid pruukida oleks tahtnud - ilmselt ei ole pulber autos ja garaazhis parem variant, kui mõned liitrid vett...

keevituse CO ballooni kasutamine on aga hea mõte, mille peale ei tulekski. Praktikas ilma ettevalmistuseta küll küsitav, aga reduktori ette või taha kolmiku, kraani ja vooliku panek kostub hea mõte!
praktikas on ettevalmistuseta küsitav, kuna nt mul on keevituse voolikujupp suht lühike ning lisaks ka peenike. See on mu Telwin Telmig 183/2-l tehase oma. Mälu järgi tagasihoidlik 4mm (kui mitte lausa 3mm - igatahes torkas oma väiksusega silma).
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#18
keevitustööd on küll tehtud, aga kuuldavasti võib harjavarrestki pauk tulla. Katusel ei ole vilkur vms - see on CO-kustuti:
http://teet.luarvik.org/v/vectra/pahtel/...0.jpg.html

Smile

2 õhtut on edasi pusitud ning nagu näha, on sild all. Selle paikasaamine tahtis natuke punnitamist, aga õnneks olid uute poolraamide difrikinnitused ikka õiges kohas. Nende tekitamise panin isegi jaanuari lõpus poolraamidega tegeledes ootele - olin küll mõõdu võtnud ning mäletasin seda, aga tahtsin kindlasti kontrollida. Aga ei saanud, kuna sild oli parasjagu liivapritsis ning liivapritsil olid pea nädala kestnud "külmapühad".

käes on peenpahtli aeg. Mu meelest kõige tüütum tegevus:
[Pilt: DSC_0695.jpg]

eriti vastumeelsed on pahteldamisel loomulikult ukseavad, kus ilmselt uus mänguasi (vasakpoolne ikka) kah ei motiveeri, kuna temast pole seal abi.

kuna keevituskuumus tõmbas tiivakaared suht korralikult ära, arvasin klaaskiudpahtlit palju minevat - et kisub ilmselt kahe kilo poole. Hinnang oli aga vale - kahe poole peale läks kokku ca 700..800g. Seda nii, et põhikuju on juba suht hea. Lõpptulemusel saab olema vähem pahtlit, kui eelmise tegija töö järel.

täna õhtul jätkub pahteldamine ning selle kõrval on "augutäiteks" põhjaaluse torustiku jms koostamine.

jõuan ka juba poolteist kuud vana lahendamata mureni. Kardaani esimeses otsas on liigend:
http://teet.luarvik.org/v/vectra/pahtel/...d.jpg.html
sarnane sõltumatute sildade poolteljeliigenditega. AGA kuulirajad ei jookse paralleelselt vaid teineteise suhtes ca 20..30 kraadi all - koonusesse.
mure on see, et liigend jooksis lahti väga hästi, aga kokku ei soostu minema. Täielik müstika - ei saagi otseselt aru, mis teda piirab.
kuigi lahtivõtul registreerisin, kuidaspidi sisemine ja välimine osa käisid, kontrollisin asja ka teise kardaani sama jupi peal. "Poolsused" on õiged. Kusjuures teine kardaaniots jooksis kah lahti väga kergelt, aga kokku ei lähe. See ots on puhastamata ehk paksu määrdehunniku sees. Niiet ei lähe ka määrituna kokku. Olen lõgistanud-proovinud, nihutades sisemist ja välimist osa teineteise suhtes kõiki kolme võimalikku asendisse - no ei lähe. Mõõdukast haamriga abistamisest ei ole abi.
praegu oskan ainult loota, et alla pannes oma koha leiab. Loodetavasti läheb ikka alla ehk siis nuutide peal libisemisega tekitatud "mänguruumid" on piisavad nn pesas mitteoleva kardaani jaoks. Elame-näeme.
kui kellelgi on sarnast kogemust, siis lahendamisest pajatamine on väga teretulnud!

tehnika poolelt on veel aktuaalne "tõstevedrude" teema. Eilsed konsulteerimised viisid vihjeni, et E30 vedrusid võiks alla proovida - nimelt madaldatakse E30 Vectra/Calibra vedrudega ja teistpidi vahetus võiks viia vectra tõsteni. Nagu kartsin, kinnitasid teemaga paremini kursis olijad, et vedrudega tõste andmine on konkreetse referentsi puudumisel eelkõige katse-eksitusteema. Ka selles osas on kogemused-soovitused teretulnud!
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#19
Mida sa mõtled konkreetse referentsi all? Kui sul on teada, kui palju võrreldes stock vedruga tõsta vaja on ning vedrud on kõrvuti laua peal, siis see ei ole nii raske. Keerdvedru on sisuliselt rulli keeratud pikk pulk, mille otsas ripub auto raskus - mida pikem pulk, seda madalamale (võrreldes algkõrgusega) vajub, mida peenem pulk, seda madalamale vajub jne. Pikkused suhtuvad lihtsa kangiseadusega, ehk 2x pikem pulk vajub 2x rohkem läbi. Läbimõõt suhtub läbi ristlõikepindala, ehk siis 2x väiksema ristlõikepindalaga pulk vajub 2x rohkem läbi.

Kuna kõik need läbivajumised on algkõrguse suhtes, siis teoreetiliselt on võimalik valmistada ka sama pikast pulgast eri pikkusega vedrusid, aga praktikas nad on kõik ühesugused, ju seal on mingi tehnoloogiline põhjus.
Vasta
#20
(19-03-2014, 14:38 PM)Jesper Kirjutas: Keerdvedru on sisuliselt rulli keeratud pikk pulk, mille otsas ripub auto raskus - mida pikem pulk, seda madalamale (võrreldes algkõrgusega) vajub, mida peenem pulk, seda madalamale vajub jne. Pikkused suhtuvad lihtsa kangiseadusega, ehk 2x pikem pulk vajub 2x rohkem läbi. Läbimõõt suhtub läbi ristlõikepindala, ehk siis 2x väiksema ristlõikepindalaga pulk vajub 2x rohkem läbi.

Kuna kõik need läbivajumised on algkõrguse suhtes, siis teoreetiliselt on võimalik valmistada ka sama pikast pulgast eri pikkusega vedrusid, aga praktikas nad on kõik ühesugused, ju seal on mingi tehnoloogiline põhjus.
tugev maamehe loogika.
aga see on lihtsustatud teooria. Täiuslikumas teoorias iseloomustab vedrusid ka metallurgia ehk keemiline koostis ning termika ehk karastusviis (tarkused sõbralt, kellele mu katkised vedrud lähevad - ta paneb need alasi peale ning neist saab mingi muu asi Wink ). Termika juurde käib ka karastuse järgne "rahustamine" - selle käigus korrastub molekulaarstruktuur.
võiks arvata, et nendes võtmetes on lähenemised eri tehastel sarnased, aga seda aluseks küll võtta ei tihka.

praktikas lisandub "pulga pikkusele" selle keerutusraadius ning keerudevaheline samm. Need vähenevad nt mõlemad vedru otstes.

kaks praktikut, kellega konsulteerisin (mõlemad ehitavad-aretavad nii kapoti all kui veermikus. Nii tööks kui hobiks) kinnitasid kartust, et teooriaga saab pelgalt mingid indikatsioonid - tulem selgub aga kindlasti praktika järel. Et nn teoreetiline muut piirdudes mõõdulindi-taseme teooriaga ning praktiline muut võivad isegi erimärgilised olla. Mul on vaja muutu ühekohalise protsendi jagu, mis tähendab suht suurt täpsust ning nn kirvereegli-teooriaga seda ei saavuta.

plaanA võiks olla ikka praktikas proovitu kopipaste. Kui seda leidub.
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne