Opel Vectra A
#41
    Kas sellel Opelil on sarnane nelikvedu kui Calibral?
Kui on, siis tasub olla eriti ettevaatlik rataste veereraadiuse suurusega.
Kasutates eri telgedel erineva kulumisastmega rehve, või erineva rehvirõhuga rehve( ratta pöörlemisraadiused eri telgedel erinevad ), on tõsine oht teha karuteene kogu ülekandele.
  Saatuslikuks võib saada isegi 3...4mm erinevus raadiuses.
Sell põhjusel pole kunagistest liikuvatest neliveolistest Calibratest, mis on kunagi noorte poiste esimene auto olnud, enam sugugi neliveolised.
 
  
Vasta
#42
Täpselt sama!
Vasta
#43
jah - Calibra on lihtsalt Vectra kupeeversioon. Sama põhi, veermik ja kapotialune. Calibral kasutati ainult sõltumatu tagasillaga põhju ja tehnikat. Vectral oli ka poolsõltuvaid tagasildu ja sellega sobivaid põhju - kõik mitte-DOHC mootoriga (v.a. 4x4 puhul) masinad on poolsõltuva silla ja sellele vastava kerega.

see ümbermõõdu teema päris üheselt nii dramaatiline ei ole - nagu kirjutasin, pöörlevad juba tehasest keskdifri viskoülekande soojashoidmiseks (et see kiiremalt reageeriks) 0,5% eri kiirusega, mis on 2m ratta raadiuse puhul 10mm erinevus raadiuses. Kui paigutada rehvid nii, et 10mm-le liitub Xmm (st tagasillale väiksemad rattad), siis kusagilt läheb asi visko jaoks kriitiliseks. Äkki tõesti juba 3..4mm puhul. Ei oska arvata. Kui panna teistpidi ja 3..4mm lahutub, ei ole ju probleem. Kui visko töötab ka vastupidistele erinevustele, võiks ca 20mm ümbermõõdu vahega olla veermikul tehaseolukorraga sarnane olukord. Ehk siis esimese 10mm-ga (tagasillale suuremad rattad) pannakse sillad keskdiferentsiaali poolt vaadates sama kiirusega käima, täiendavalt lisatava 10mm-ga (ehk kokku 20mm) vahetatakse aga keskdifri jaoks 0,5% erinevuse märk ära.

ühel tuttaval on nt eri tootjate sama mõõduga rehvidega kogemus kus maanteesõidu järel keskdiffer nii lukus oli, et manööverdades rattaid lohistas. Täpsemaid asjaolusid ma ei tea.

masina vahekasti ehituses on põhimõtteliselt kaks olulist elementi - viskoülekanne ja lahutamis-kettapakk.
Viskoülekande määre kuumeneb telgede erineva pöörlemiskiiruse puhul, ülekanne lukustub ning tagasild hakkab vedama. Kuna visko on sildade 0,5% erinevate ülekanne abil (3,72 ees vs 3,70 taga) "eelpingestatud", siis reageerib praktikas päris kiiresti.
Lahutus-kettapakk lahutab vajadusel sildu. Nt ABS-pidurdus, ... . Kasutab selleks roolivõimu õli survet. Sellest tuleneb nelikveoliste variantide suurem roolivõimu õli reservuaari ja rõhu säilitamise täiendab "rõhunõu", mis asub moototriruumis.
mu masinal on lahutus-kettapakk juba enne mind kinni needitud. Üpris tüüpiline, kuna see süsteem tahab regulaarset hooldust, mida ta enamasti ei saa ning mis põhjustab nelikveolise muutumise esiveoliseks. Mulle tundub vedu üpris pidev - saab libedal tagaotsa libisema ajada jne.
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#44
 Ehk mõtlesid 2m all ikka ümbermõõtu, 0,5% ehk 10mm on siis ümbermõõdule mitte raadiusele.
Tegin lihtsa arvutuse:[ pii= 3,14 ]
1.   2m ratta ümbermõõdu korral on raadius 318,47mm
2.   kui ratta ümbermõõt on  2000-10mm, siis raadius on 316,87mm
Vahe on 1,6mm raadiuses - kui sellega oli juba tugevalt pinges, siis on mõtlemisainet küllaga.
Vasta
#45
jah - mõtlesin ikka ümbermõõtu.

aga ma räägin just selles võtmes, et teatav "pinge" on lausa tehasest ette nähtud Wink
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#46
kuna lõhkusin oma suvisel igapäeva-perevagunil käigukasti ning ei oska hetkel otsustada, kas teha see masin korda või võtta järgmine samasugune ligi, siis võtsin talve-Vectra juba nüüd kasutusele. Likvideerisin mõned pisihädad, paigaldasin lõpuks alarmi (et kesklukk kaugelt juhitavaks saada) ning hankisin "uued" esipüstakud + tagumised õõtshoovad. Pidurid kasvavad suuremaks ning velgede poldivalem + keskava muutuvad: üks 4x100 -> 5x110 ning teine 56,X -> 65mm.
püstakuid ja õõtshoobasid ei olekski selleks otseselt vaja vahetada - nii ees kui taga piisaks rummu + laagri ning ketta+sadula (ja klotside) vahetamiset, aga kui saab pmst ketaste hinnaga eeldatavalt ok-de laagrite ning kulumisrantideta ketastega komplektid, siis miks mitte - niiehknaa käivad mittepöörlevad osad liivapritsist läbi (on juba pritsitud ja lähen täna järele) ja katan ka ilusasti värviga. Otsene ajend lõpuks pidurite kasvatamiseni jõudmiseks ongi just see, et mu olemasolev tehnika vajab esirattalaagri + tagaketaste vahetust: pole aga ju mõistlik juppe vahetada, kui suures plaanis tuleb niiehknaa see tehnika erru saata. Nagu ülal viidanud olen, on tehas varustanud tühjalt ligi 1,4t kaaluva nelikveolise Vectra täpselt samade esi- ja tagapiduritega, mis alla tonni kaaluva Kadett E GSI. GSI jaoks on pidurid ok-d, 40% raskemale (sama C20XE mootoriga) Vectrale aga mitte.

tehnilist:
- nn uued esipidurid pärinevad turbo-Calibralt (sama, mis turbo-VectraA). Ketas 288mm (praegune on 256mm), töösilinder 1x56mm (praegune on 1x52mm). Uuemad Saab900-d ning 9000 peaks Turbo-Calibraga sama pidurit kasutama. Kui jääb väheseks, saab lihtsalt ketta + sadula asendada nt Saab 9-5 Aero omadega (308mm - muide mu "katkise käigukastiga suvine igapäevasõiduk" ongi just see mark, mudel ning nn erimudel Wink )
- nn uued tagapidurid pärinevad (koos õõtsadega) C20XEV mootoriga (100kW 2.0 R4) Omega B-lt. Töösilindrid on sellel Calibratest suuremad ehk 2x40mm (Vectra-Calibra-Kadett piirduvad kõik 35 / 38mm silindritega - mu praegused on 35mm), kettad 286mm (praegu on 270mm)

tagaõõtsadega tuleb natuke pusimist - sillatala-kinnitused on küll samade mõõtudega, aga Omega poolteljed tahavad Vectra all ilmselt täiendavaid ca 10..15mm distants-flantse pooltelg-õõtshoob kinnituse vahele. Offseti osas saab samuti näha. Aga need asjad plaanin nn jooksvalt tehtavaks jätta - täpsed numbrid ja vajadused saan, kui õõtsa vahetan ning eks siis nuputan (ja kiusan vajadusel treialit). Stabilisaatorvarda kinnitused on nihkes (ja stabilisaatorvardad masinatel üpris erinevad) - samas kuna nihe paistab olevat vaid kõrguse-suunaline, siis ruumi olemasolul ei puhu nihe suurt pilli puhuda - toimub ju mõlemal pool sümmeetriliselt. Igatahes - eks saame näha, kui aeg küps Wink
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#47
Piduri pump ja võimendi oli neil kõigil vist sama? 
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#48
ma jätsin selle vaate esialgu heaga kõrvale - võimalik, et on erinevusi, aga ehk ei puhu otseselt pilli? Kui, siis peasilinder kuigipalju...

aga mõtleme natuke koos.

originaalkoodid võib mu meelest taoliste uurimiste puhul heaga kõrvale jätta - nende puhul võib erinevuse sisse tuua puhtalt tootmisaasta (LET mootor tuli 1992). Samas varuosakataloogid pakuvad üldiselt sobivust pigem "aga mahub ju külge küll"-loogikaga Smile
...niiet eks isiklik tõde tuleb enda jaoks ise välja mõelda Smile

kui ma õigesti aru saan, on peasilindrid (nii ATE kui Delco süsteem) 22,2mm ja 23,8mm läbimõõduga. eparts.ee annab nt 1994a vabalthingavale varuosa-silindreid vaid 22,2mm, sama aasta turbomasinale aga nii 22,2mm kui 23,8mm.
rem komplekte aga kirjeldusega "Läbimõõt 1/Läbimõõt 2 (mm): 22,2/23,8". See on vist pigem "one size fits all" lähenemine?
üldiselt kipun ma isiklikuks tõeks kuulutama seda, et mul on 22,2mm peasilinder, aga tehas pani suurema piduriga süsteemidesse 23,8mm peasilindreid. Ning mu (esialgne) süsteem saab lihtsa teooria kohaselt olema (23,8-22,2)/23,8 = ca 7% suurema pedaalikäiguga, kui turbomasin (?). Plus tagumiste töösilindrite osa - ütleme, et 0,5*(40mm-38mm)/38mm = 2,6 (%), niiet summaarselt liigub puhtteoreetiiliselt pedaal ca 10% rohkem, kui turbomasinal tehaseseades. 0,5 on tagumiste pidurite ruumala kaal kogusüsteemis. Pidurdavad küll vähem ja ka töösilindrid on väiksemad (54mm vs 40mm), aga seal on esimeste pidurite ühe silindri asemel kaks, mis annab puhtaks ruumala-osakaaluks (eeldame, et on pindalaga sama) ca 0,5. Reaalselt on seal vast käiku kahe silindri tõttu rohkem ja seetõttu ei saa ruumala-osakaale päris pindala-suhetele taandada, aga see läheb juba liiga keeruliseks. Niigi on juba keeruline Smile

kui mõni mõttesuund vale on, siis näpuganäitamine on teretulnud!

edit: lisan kuiva jutu kõrvale ka eile pritsist tulnud esipüstakute + tagumiste õõtshoobade pildi Smile


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#49
Opel on igapäevakasutuses, aga paistab, et talle ei meeldi see roll. Ning mind ei tõmba parandamine - tahaks autosid ikka ehitada, mitte lappida. Aga mis teha...

kunagi ehk endalgi hea muheleda, niiet panen kirja, mis on viimase poole aasta jooksul tähelepanu nõudnud:
- mõlemad esisilla sharniirid (üks kevadel, teine tegelikult juba aasta tagasi)
- juhiukse lukumehhanism, mis lihtsalt kinni kiilus ning ka teisi uksi kinni hoidis. Probleemi likvideerimiseks tuli tungida pagasiruumi kaudu masinasse ning avada juhiukse sisu nii, et uks oli kinni. Polster sai täiendavaid kahjustusi
- kütusevõttur + tasemeandur. Põhjuseks paigaldusviga masina koostamisel keretööde järel. Möödunud talvel ei kukkunud näidik alla poole paagi, nüüd sügise poole tekkis aga ka masinal probleem "viimase 40l kütuse" (Smile) kättesaamisega paagist
- üpris äkki tekkinud esisilla undamine. See on lausa naljakas - kostus rattalaagrina ning vahetasin selle poole oma, millele kurvis liikumine vihjas. Kuigi vahetama asudes tundus vana laager ok. Undamine säilis ka uue laagriga. Vahetasin nüüd ka teise poole laagri - undab ikka ning lisandunud on kohati tekkiv "krõbin". Poolteljed tunduvad ok, aga ilmselt pärineb heli neist. Saame näha. Teisena vahetatud laagri puhul oli rumm end laagri sisesaalel ringi tõmmanud, niiet teoreetiliselt võib veel ka sealt pärineda
- kõrvalistujapoolse esimese ABS anduri juhtmestik on saanud uue pistiku
- ABS andurid ise - juhipoolne esimene on vahetatud, masin nõudis aga kohe selle vahetamise järel ka kõrvalistujapoolse vahetamist (tegemata)
- generaator on saanud uued harjad ning massijuhtmed (nii generaator-mootor kui mootor-aku) on nõudnud vahetust
- karteri õlitaseme anduri juhtmed on parandatud. Üldiselt on kapoti all oleva juhtmestiku isolatsioonid kohati aja ja kuumuse tõttu jäigaks ja rabedaks muutunud
- karteripõhi on saanud uued tihendid (vahetamine on hirmtüütu töö. Rahulikult ja korralikult ilma kanali või tõstukita tehes kulus vahetusele 5 tundi)
- resonaator / kesksummuti on uus (lõppsummuti on vahetatud aasta tagasi). Mu eelistatud Bosali tooteid enam sellele masinale uuena ei pakuta
- üks tagavedru on vahetatud. Jäi tuttava vanarauahunnikus näppu ning paistis gabariitidelt õige, aga päris õige siiski ei ole
- juhipoolne kojamees on korra hoovastikus hävinenud ehk munakast välja käinud. Kuna hoovastikku polnud käepärast, panin lihtsalt tagasi. On ilmselt aja küsimus, millal kojamees taas abitult ripnema jääb...

ongi vist kõik - ei ole just vähe...

...ning teha on veel:
- nn tuuningprojektina pidurite uuendus. Selle jaoks ei leia ma Septembris aega - esisild on lihtne, aga tagasillaga tuleb kindlasti pusimist. Vajab keevitust ja ilmselt treiali abi
- likvideerida esisilla undamine. Proovin pooltelgi vahetada. Juhtub ilmselt nn piduriupgrade käigus
- sel nädalal esisilda tekkinud kolks. Võimalik, et pärineb amordi tugilaagrist. Loodan, et kaob nn piduriupgradega, mille käigus vahetan esipüstakud tervikutena
- vahetada kojamehehoovastik
- vahetada EP ABS andur ja ühtlasi esimesed ABS hammasvööd - need on väga korrodeerunud
- korrastada KAT-kesksummuti üleminek või vahetada KAT ja selle küljes olevad torud
- vahetada tagadiferentsiaali kaas (lapitud silikooniga)
- vahetada käigukasti otsakaas (lapitud silikooniga)
- vahetada rool ja käsipidurinahk - esmalt vajab "uus" rool lakkimist (ühele siin foorumis soovitatud sadulsepale helistamine päädis märksõnaga "Smartservice". Pole veel jõudnud rooli sinna tassida) ja käsipidurinahk leidmist / õmblemist
- uuendada kardaanipukid. Otseselt Vectrale/Calibrale ettenähtuid (GM varuosakood 90268498) ega asendustooteid ei pakuta juba aastaid - lisaks "mingi BMW" puki sobitamise võimalusele on mulle ka viidatud, et Omega kardaanipukke annab sobitada. Vajab uurimist
- kuna mootor jääb talveks sama, siis tuleks leida ja likvideerida sealt kostuv "klõbin". Tekib, kui mootor on "poolvabalt käimas" ehk kui ei ole otsest vedu ega käiguga pidurdamist. Nüüdseks on võimalik tekitada ka siis, kui masin seisab - eelnevalt oli kuulda vaid liikuva masinaga, mis ei toetanud just päritolu tuvastamist...
- tagaklaasi soendus põletab mõningase töötamise järel kaitsme läbi. Lülitub koos peeglisoojendusega ja põhjus võib ka emmal-kummal küljel olla

üldiselt on aga masin 25a vana nelikveolise kohta üpris öko - maanteel ühtlaselt kulgedes näitab kompuuter enamasti numbreid vahemikust 6,5..7,0l/100km ning igapäevasõitude keskmine on 9,0 +/- 0,5 kandis. Tühikäigul on kompuutri näidatav kulu viimasel ajal suurem - 1,2..1,3l/h. Kunagi oli vastav näitaja konkreetselt samal tehnikal 0,9..1,1l/h.
sõidurõõmu (juhile) on Vectras ka suvisel ajal hulka rohkem, kui nt Saab 9-5 Aeros (mu suvine argikulgur). Kuigi hobuseid on 100tk vähem (150hp vs 250hp; samas masside vahe tagasihoidlikum - 1400kg vs 1700kg) ning objektiivselt on Saab paju võimekam, siis vabalthingava ebaühtlane võimsuskõver muudab masina emotsionaalsemaks. Või otseselt vast pigem momendikõver, millega "tagumikutunne" ühtib - Saab on selles võtmes kole igav: stabiilne 350/370Nm (370Nm on koos +20Nm "overboostiga") vahemikus 2000..5000rpm ja punkt. Samuti on Opeli rool kuidagi sportlikum. Ilmselt aitab sellele hetkel kaasa madala profiiliga rehv - Opeli all on kunagised E36 cup Barumid, mis on ikka parajad püksirihmad Smile

huvitavat: hiljuti leidsin netist viite, et Vectra 2000 4x4 kaalust paikneb 56% esisillal.
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#50
ABS andur vahetatud ja tuluke kustus.
Pooltelg vahetatud, aga undamine on alles. Loodetavasti pärineb rattarummust, mis oli laagri sisemisel liugpinnal (neid on kaks) ennast ringi tõmmanud (rummul sooned / kerge kulumisrant) ning käib ilmselt ka uue laagri puhul ringi. Lootsin, et pooltelje mutter tõmbab laagri kaks sisemist liugpinda omavahel kokku ja käitub ühe tervikuna, aga ei ole vist nii.

aga sellest ei tahtnud ma rääkida. Pajatan hoopis eilsest seiklusest.
teadupärast on jutuksoleval opelil vahekasti lahutusvõime likvideeritud. Viskosidur lubab kuigipalju läbi libiseda, aga suures plaanis peavad rattad sarnase kiirusega pöörlema. Erineva ümbermõõduga rattad ei sobi - nii võib viskosidur ära küpseda.
masinal on praegu all kunagised E36 cupi rehvid - kolleeg kulutas Saugal ühe rehviserva ära ning rehv ei sobi rajale, küll aga (väikese mööndusega) tavaliiklusse. Rehvimõõt 15/195/50 (ümbermõõt kulumist arvestades ca 1,79m), varuratas 15/125/85 (ümbermõõt 1,87m). Teadsin, et rehvi purunemisel võib see olla probleem.

...ning eile ühtuhämaruses maakodust kodu poole asutades (ca 140km sõit) leidsin kohe alguses õnnetul kombel löökaugu. Kiirus küll vaid 40kmh, aga esirehv tühi. Madala profiili rõõm...
koukisin välja varuratta ning see oli ilmselgelt suurem, kui allolev - isegi ühe koormatust arvesse võttes. Kuna mul oli ka sobiva poldivalemiga haagis sabas ning selle ratas oli usutavam, plaanisin varuratast haagisele ning haagise ratast Opelile. Nagu arvata oli siis haagise 13" velg masina esisilda ei mahtunud - piduri suurus ei luba seal alla 14" isegi plekkveljena kasutada. Taga tundus asi parem, aga sõitma hakates oli ratas plokis: polte pingutades läks pisike ratas ikka pidurisadula peale.
varuratta panin tagarattale ning peagi teele jäävas bensiinijaamas lasin varuratta rõhu 1,8bar peale, samas ülejäätesse pumpasin 2,6 bar. Et ümbermõõte ühtlustada.
maanteele jõudes oli sõita ilmselgelt raske ning kompuuter andis 90kmh hetkekuluks 11..12l/100km. Sabas küll haagis, aga see oli tühi ning taustal teadsin, et täielikult koormatud haagisega maale tulles suutis masin üllatada pisikese (8..8,5l/100km) kütuse hetkekuluga. Niiet olukord ei olnud kiita ja veermikule pakutav varuratas ei meeldinud.
peatusin ca 10km sõidu järel - tunda oli õli (ATF) kärsahaisu ja varuratas oli käega katsudes soe. Konsulteerisin Opeli nelikveo tehnilist poolt hästi tundva ja kogemust omava tuttavaga ning tema soovitus oli mu arvamusega sama - tuleks pikk sõit unustada ja tagasi liibata. Nii ka tegin. Esiti sõitsin asfaldil, kus pidin iga ca 500m tagant ca 10min vahekasti / viskosidurit jahutama (kapoti alt hakkas kostma võõrast heli ning masin suutis muidu ca 10 kraadisel kaldel ilma pidurita seista...), aga selline kulgemine oleks võtnud ilmatuma aja ning leidsin lahenduse, sõites kahe rattaga teeserva mururibal: seal saab ratas ju paremini libisema.
tagasi ma jõudsin ning kuna rehvitöökoda on 10+km kaugusel, plaanin eemaldada kardaanijupi ning koju sõita esiveolise masinaga.

igatahes juhtum, mis jääb meelde. Loodame, et viskosidur jäi ikka ellu Smile

edit:
ei teagi, kas olen masina piduriga ära harjunud või olin lihtsalt eelnevalt liiga heade masinatega harjunud - igatahes viimasel ajal ei häiri mind Vectra pidurid selles võtmes, et tunduksid väheefektiivsed. Isegi täislastis kerghaagisega kulgedemine ei tekitanud tahtmist nuriseda. Eks näis - praegu muid tegemisi palju ja ei jõua niiehkna siinse teema peategelase veermikku uuendada. Seda enam, et tuttav pakkus mulle tehnikadoonoriks oma turbo-Calibrat, mille kere on pehmeks muutunud. On kiusatus see endale soetada, aga püüan praegu kiusatusest üle olla - tehnikavahetuseks ei näe ma lähema poole aasta jooksul ei aega ega kohta.
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#51
Oot oot, mis sul seal vahekastis on? Kui keskdiffer, siis kardaani eemaldamine ei sobi, kui esiveoline auto, millel juhuslikku kohta on läbi visco tagasild ühendatud, siis toimib.
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#52
nojah - Su liigituse kohaselt on tegu "esiveolise autoga, mil on juhuslikku kohta läbi visco ühendatud tagasild". Otsest keskdifrit ei ole - on kaks silladifrit.
asja peale mõeldes - kas päris ülekandearvu muutvad "keskdifrid" on üldse (sõiduautodel) kombeks? Maasturite esisilla + tagasillaga vahekastid - kas seal on eraldi differ ning vaegveoliseks muuta ei saa (st kaob vedu)? Nt Uazi (eraldi vahekast + kardaanid kahte suunda) saab küll tagaveoliseks muuta. Mu mälu järgi sai sel veel ka esisilla rummudest midagi välja rookida, et ka läbi rataste esidifrit pöörlema ei pandaks?
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#53
Differ ei muuda ülekandearvu, annab võimaluse ühel väljuval võllil aeglasemalt/kiiremini pöörelda. Lülitatavad vahekastid ei kannata asfaldil nelikveoga sõita, kuna neil pole keskdiffrit. Automaatse lülitusega on enamus ajast ühesillaveolised.
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#54
Lülitatava neliveoga maasturiga kannatab vägagi hästi pideva neliveoga asfaldil sõita.    Kuna sillad pole lukus. Lihtsalt enamus maasturitel tolkneb tagaveoga esimene kardaan lampi kaasa ja raiskab kütust. Minu arusaam maasturi vahekastist on nn 50:50. Mida aga sõidukate puhul eriti rääkida ei saa. Reegel, mis muidugi kinnitab erandit on umbes selline: stokis tagaveoline auto millele on külge poogitud esivedu, on vedu rohkem persel. Esiveoga vastupidi. Audil veab esiots rohkem, bmw tagamine. Olen proovinud leida spetsialisti kes 4x4 audil paneks sillad võrdselt vedama, tulutult. Enamus japsidel on vedu 50:50. Jäärajal jäi celica meile paariks talveks. Bmwst seda fiilingut ei saanud, audi ja oopelkaliiber läksid sama kiirelt kui tulid. 
Parketimaasturiturid on enamuses esitõmbega, läbi haldex sidurimajanduse haagib tagaotsa kaasa kui esiratas peaks läbi libisema. Tagumine kardaan keerleb kaasa pidevalt näiteks nissanitel. 
Awd-lised autod evivad enamuses keskdiffris torsenit. Mis on nn nelivedu ainult sirgel teel, näiteks audil kaob lumisel kurvil esivedu ära ja lülitub tagasi kui kõik rattad liiguvad võrdse pöörlemisraadiusega ja kiirusega. 
 Enamusel eelpool mainitud autodel on tehase poolt tagavaraks nn vankriratas. Seega väikesel kiirusel ja lühiajaliselt on erinuvused lubatud. (Arvan olevat lihtsalt tegemist kehva õli vahetamisest kaasnevate probleemidega, et nelivedu opelid on välja surnud. Samad probleemid ka diffritega kus sees lsd ja õli peeti keeratud.) Välja arvatud 
aeglustiga vahekastiga maasturid. (kuid hiluxi vahekast läheb küll keema kui treila 
peal raske võistlusauto ja 100+km\h, taga 0,5% kõrgemad rehvid 150km maha rallida).
  See on küll pelgalt minu arusaam neliveolistest ja väga pinnapealne. Neid variante on ikka väga palju. Kuid mingi tõde ses on.
 
Vasta
#55
(08-10-2015, 22:40 PM)poiss Kirjutas:  Audil veab esiots rohkem, bmw tagamine. Olen proovinud leida spetsialisti kes 4x4 audil paneks sillad võrdselt vedama, tulutult.

Moodsatel paraolümpiatel veab enamust tavaasendis siiski sabasild.
_______________________
KKK all the way...
Vasta
#56
(08-10-2015, 22:40 PM)poiss Kirjutas: Lülitatava neliveoga maasturiga kannatab vägagi hästi pideva neliveoga asfaldil sõita.    Kuna sillad pole lukus. Lihtsalt enamus maasturitel tolkneb tagaveoga esimene kardaan lampi kaasa ja raiskab kütust. 
 

Kardaan tolkneb tühjalt siis kui on rummulukud lahti ühendatud. Kui rummulukke pole, siis on sisselülitatud nelikveoga asfaldil sõitmine esirehvidele, püsikiirusliigenditele ja mõnel puhul ka vahekastile üsna kiire surm. Sest esimesed rattad teevad ju suurema kaare kui tagumised.
Vasta
#57
Töö autoks patrol 35" ratas, soa tõste rummulukud sees, kuna ei viitsi neid väljas kruttimas käia kui vajadus tekib. Kuluosadeks piduriklotsid ja kardaaniristid ( jube suure nurga pärast kardaanil)
Tööle-koju g mersu. 36" ratas, rummulukud puuduvad, esisillas lukk, suvel tagavedu. Enamus sita suusailmaga kiire nelivedu. Liigun autoga igapäevaselt 50km millest 40km pet mnt. Mudakaga saab asfaldil püsida vaid neliveoga talvekuudel. Kuluosaks kõrvakuulmine  Smile. Vahekasti probleeme pole kummalgi esinenud. Mersu kasutuses 5. aasta. Rehvi kulumist ka ei tähelda esimestel rehvidel rohkemat. Kusjuures nii troll kui 
G veavad sabas jäigaga kuni 2-e villist. Ja uazikutel pole ka vahekaste veel nelivedu ära rikkunud. Vähemalt nendel viieteistkümnel mis meil on. Käbilaagrid on küll minev kaup neil. Nii esimesed kui tagumised. See on minu kesine vahekastidega praktika.
Mingine spikker ka sõidukate nelivedudest jne.
http://www.autozine.org/technical_school...on_4wd.htm
Vasta
#58
Tegelikult oleks vaja mõista, et "ei kulunud" ja "ei läinud rikki" pole argumendid, süsteemist arusaamine on olulisem.

EDIT: lause korrigeerimiseks lisasin jutumärgid.
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#59
(09-10-2015, 00:29 AM)poiss Kirjutas: Töö autoks patrol 35" ratas, soa tõste rummulukud sees, kuna ei viitsi neid väljas kruttimas käia kui vajadus tekib. Kuluosadeks piduriklotsid ja kardaaniristid ( jube suure nurga pärast kardaanil)
Tööle-koju g mersu. 36" ratas, rummulukud puuduvad, esisillas lukk, suvel tagavedu. Enamus sita suusailmaga kiire nelivedu. Liigun autoga igapäevaselt 50km millest 40km pet mnt. Mudakaga saab asfaldil püsida vaid neliveoga talvekuudel. Kuluosaks kõrvakuulmine  Smile. Vahekasti probleeme pole kummalgi esinenud. Mersu kasutuses 5. aasta. Rehvi kulumist ka ei tähelda esimestel rehvidel rohkemat. Kusjuures nii troll kui 
G veavad sabas jäigaga kuni 2-e villist. Ja uazikutel pole ka vahekaste veel nelivedu ära rikkunud. Vähemalt nendel viieteistkümnel mis meil on. Käbilaagrid on küll minev kaup neil. Nii esimesed kui tagumised. See on minu kesine vahekastidega praktika.
Mingine spikker ka sõidukate nelivedudest jne.
http://www.autozine.org/technical_school...on_4wd.htm

Ma ei viitsi eriti kaasa möliseda aga ma arvan, et poiss on g mersut ainult piltide pealt näinud!
Vasta
#60
(09-10-2015, 02:52 AM)autojuht Kirjutas:
(09-10-2015, 00:29 AM)poiss Kirjutas: ...
Tööle-koju g mersu.
...

Ma ei viitsi eriti kaasa möliseda aga ma arvan, et poiss on g mersut ainult piltide pealt näinud!

Kui nüüd ei järgne mõistlikku põhjendust, tegi keegi ennast korralikult täis Toungue
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne