[Talupoeg taluja]

Need lihtsalt ei lähe nii hästi  pöördesse.

Just. Ja lõikekiirus kannatab ka selle all. Vaatad teinekord mõnda head saagi ja näed kui kiiresti see puuke kukub.

[saarrand]

Nädalavahetusel juhtus ka selline omapärane juhus, et lõikasin soos magistraalkraave võsast puhtaks, seisin mingi logu jää peal ja lõikasin parasjagu üht pajutüügast, kui põhi jalgealt kadus. Parasjagu saagimisel olnud tüvi õnneks päästis. et saagi päris ära ei uputanud, aga tugevalt poolest saati käis ta küll veeall ära. Õnneks midagi ei juhtunud peale selle, et jalad märjaks said.
Küsimus sama sae kohta, tegemist Husqvarana 453 saega, kuidas tal ketiõli rohkem peale saab reguleerida? Ehk Jaak oskab aidata, suhteliselt vähe õli tarbib ja seda algusest peale (ostetud uuena 9 aastat tagasi). Õlipaagi juures plaadi all on koht, kust saab reguleerida kahte asendisse, nö suvine ja talvine, aga mõlemas asendis kulub õli kesiselt. Ja kasutan ainult saepoe spets talvist ketiõli, mis ei ole paks. Teine saag tarbib õli oluliselt edulisemalt.

[mossepower]

puhtalt video põhjal otsustades siis kas kett on nüri või sael pole jõudu et peab nii moodi nüsima? Häälest kuulates pole eriti pöördeid ega jõudu. Mina vihastaks end siniseks nii moodi metsas käies

Kui uus saag siis tahab ka sissetöötamist saada ja algul on tsipa ikka nõrgem ka. Ja tundub,et see saag väga ei vingu ka. Need saed kestavad kauem,sest pöörded pole nii üles aetud.

Üks eluaegne ja mitmedat põlve metsamees rääkis, et metsamehed (vähemalt sealkandis) tutikal sael lasevad täitsa esimene paagitäie rikkama 2T õlikogusega kohapeal ära tiksuda tühipööretel sissetöötamiseks. Siis hakatakse alles metsa tegema/saagima.
Tuli jutuks kuna õppustel metsalaagris nägime kõrvalt saeõpet, kus tutikad saed otse esimese käivituse järel gaas põhjas saagima pandi. Tema jutu järgi ehe lõhkumine ja lauslollus, mida valus kuulata, aga kui kõrgemad ninad on nii ette näinud ju siis peab nii olema. 

[PlyVal64]

puhtalt video põhjal otsustades siis kas kett on nüri või sael pole jõudu et peab nii moodi nüsima? Häälest kuulates pole eriti pöördeid ega jõudu. Mina vihastaks end siniseks nii moodi metsas käies

Vastupidi, kett oli isegi "liiga" terav - žilett-terav -  ja see on ka paaril korral "probleemi" võti. Nii suur hammas tahab ketikiirust ja kui lähed kallale tsipa varem, sisi ÜKS hammas ise haagib ennast juba väga jõuliselt. Seda ma usun, et siis on vajalikud VEEL kangemad saed, kus on palju rohkem jõudu, mootoril pööret ja ketil jooksukiirust. Ise kahtlustan, et kasutada oli täpselt selle "saetehase" veel enam noname-näidis ehk 2,2 Hiina kilojavatti. Tegelikult peaks minema veel ka sõbrale mõisaparki sadade aasate vanuseid kuivanud saari ja jalakaid tükeldama, siis saab saest eriti hea ettekujutuse! Üks ülijäme tamme oks ka oleks tark puu otsast alla tuua, sellegi jämedus on 50-60 cm  

Nii lööb minus alati välja ajakirjanik, kes OMA raha eest ajakirja tegi: Eestis on ilmvõimatu saada kokku korralikku testi, selleks peab saed ISE omale ostma, ise OMAMA katsepolügooni, oskuseid, tahtmist, raha muudeks kuludeks etc. Üldiselt pole ma oma suhtumist muutnud: enamus "eesti ärikatest" on tegelikult vaesed proovireisijad  
Eesti turu uute-vähetuntud kaubamärkide ja täiesti noname'de suurtestiks ei kuluks palju üle 1000 ostueuro.  Ja sinna kõrvale siis 3-4 kõva/tuntud firma kallist analoogi. Saagide valimise tingimus on KETIPÕHINE: .025'' samm ja .058'' (1,5 mm) soon. Esmapilgul 1,3 vs 1,5 milli materjali paksus pole mingi vahe aga reaalsuses tähendab see ju korda-3 ehk 3,9 mm vs 4,5mm keti jämeduse vahe materjalilt ja paksemal suurem/laiem hammas kokku annavad väga jõhkralt suurema saetee ja saepuru  

Eestis esindust omavatest ja teooriast järelteenindust pakkuda suutvatest "saagide maailmas vähem tuntutest" Hecht ja Stiga võiks ju suuta saed eraldada ja nonamed saab sisi osta kasvõi ostast  Aga isegi OSTES kangeimad Stiga 291EUR ja Hechti 239 eur eest on see 530 euri. Lisame siis ostakohe-hindadega nonamed , erinevate poodide omad kaubamärgid nagu Clint, Espina, NuTool, Gardener, Hyundai jms tingimustele vastav imevärk (ja seda on uskumatult palju, kui igasugused kaup24 jms  lehed ka läbi vaadata  ), kulub veel teine 500 ära! Ja muidugi sinna kõrvale siis Echo/Shindaiwa, Husqy/Jons, Dolmar/Makita ja vahepealsest hinnatasemest vana Partner McCulloch 450Elite. 
Digitaalne täpne kalakaal maksab 8 euri, et täispaakidega töövalmis saed 5-grammise täpsusega ära kaaluda  , kauglugev tahhomeeter maksab ka 25+ raha või on vaja sellise omajat jne, jne.  

Jah, mõistus keeldub uskumast, et 70-rublane saag üldse saab eksisteerida, sest ainuüksi 16-tolli Oregoni latt maksab keskmiselt Eestis 25-27 euri ja kett 12-16 juurde! 30 euri jääb siis sae enda hinnaks... OK, 15-tollise lati koos kahe ketiga saab ka 39-euroga kätte aga "põhimõtteliselt" on pool odava sae hinnast siis lõikeosa. Või saad 99-rutsiga lati, keti ja kasti kaasa... Echo kott ise maksab 29 raha; 15-tolli plaat, küll vahetatava tähikuga ehk ülihea, 54 raha aga sellega varustet saag ise maksab 519 sooduka ajal    

Mõned kümned tm-d (profil mõne päeva töö) saeb iga saag ära. Anna teada kui mõnisada tm on saetud ja saag veel elus on. 

Ja siin ongi küsimus, et kas üks Echo on ikka parem ja kauakestvam hobimetsanduses, kui kaks Hechti või VIIS päris noname'i??? Me ei räägi mõnestsajast küttepuu ruumist, see on juba professionaali töö spetstehnikaga. See "mõnisada" on minu alles jäänud elu kogu Nõmme eramu küte sest aastas kulub puid 5-6 ruumi... sest sauna enam kodus ei küta. Saun on paras puude hävitaja ja meil on kambakesti lihtsam sõbra suuremale saunale puid teha ja koos saunatada, kui iga roju omas kodus raisata Aga suvekodus maakeldri-saun ikkagi sööb puid isuga  
 
Ütleme siis näiteks 60 tihu küttepuud mingi n-aasta (näiteks 5 hooaega) jooksul. Sae omahind + bens 4 eur/liiter, ketid paar tükki. Laupäeval tegin jämedalt ~3 ruumi kütet, kulus ~3 liitrit õiget bensiini ehk liiter ruumile. 60 ruumi teeb rahas 240 eur bensule, lisame ketiõli, varuketid ja ümardame 300 peale.  See on nüüd peaaegu kindel kulusumma suurusjärk mistahes saega. Puude hind pliidi all, saunaahjus ja grillis sõltub nüüd vaid ja ainult sae hinnast! Kas saag maksab 100 või 200, siis pole vahe suur (6,66 - 8,33 rm). Aga 400 ja enam ostuhind määrab ikka vägagi palju isegi pikaajalise hobi puhul. 
Lisaks siis kõik muu juurde: mõistus ütleb, et peaks õiged saemehe püksid ja saekaitsega kummikud ostma (kindlasti siis, kui peaks Järvamaa metsa tegema hakkama), kokku vähemalt 150, pigem 200 raha. Ujukate väel plätadega metsa tegemine, ma saan ju aru, et see on tegelikult ebanormaalne Lihtsalt suvi ja palav tavaliselt ning rannamännik on vähe kergem paik ka.

[PlyVal64]

Need lihtsalt ei lähe nii hästi  pöördesse.

Just. Ja lõikekiirus kannatab ka selle all. Vaatad teinekord mõnda head saagi ja näed kui kiiresti see puuke kukub.

Lõikekiirus on jah jube oluline aga paljud tootjad kardavad saeketi kiirust täisvõimsusel avaldada. Aga Husqvarnal on Saestuudio kodukal need olemas ja see on päris põnev võrdlemine  
Kõige odavam on 236, sel on kitsas kett ja kiiruseks antud 16,3 m/s! See saebki aeglasest!
Teine äärmus, "märja unistuse saag", on 560XP hinnaga 849raha aga jämedal ketil kiirust uskumatud 28,3 m/s!!!! Vaat see asi hammustab...
Ja siis on selline tavaline keskmik leitavate ketikiiruste poolelt justnimelt eespool viidatud McCulloch CS450Elite ja ka Stiga SP526, kes annavad 23 m/s kiiruseks. See tundub olevat selline efektiivsuse-töökindluse-hinna parim kombo.
Ning siis vaatasin sellist saagi nagu 445 II, mis maksab palju ehk 479 raha, ja ketikiiruseks vaid 17,3 m/s! Kõrva järgi hiinakat kuulates pakuks umbes samasse auku tulemuse! See ongi nüüd see hinna-omaduste kaalumise koht!!!

See ongi koht, kus oleks vaja tahhot ja reaalseid mõõtmiseid, sest nonamed ei kipu oma samasid parameetreid avaldama. Need on otsesed mootori pöörded momendi/võimsuskõvera kuuse tipus! Tegelikult ei leia ei Stihli ega ka Echo kohta neid andmeid ja ka see oleks teine päris põnev testi koht - odavad 200-euro hinnaklassis väikese 3/8'' 1,3 miilise ketiga amatööri hobisaed. Entry level nimega mootorsaed, siin ei tasu nonamedega jamadagi! Siin panedki Echo, Jonsi, Husqy, McC'i, Stiga, MTD ja Stihli joonele hinnaklassiga 170-220 euri. Olles omajagu sellessinases mõisapargis CS380'ga saari lõikunud (mõisahärra ostis ksf! Võsa omandusse liikunud nöökiva käivitumisega MTD asemele), siis sel sael võib olla väga suur potensiaal olla üldse parim!

Edit: selge, et selliseid hääli kuulad, vaatad tööd ja nutad, et vaene oled  

[Envir]

selge, et selliseid hääli kuulad, vaatad tööd ja nutad, et vaene oled

Kas asi on alati vaesuses? Iga töö jaoks peaks olema oma riist, palgilõikusel oleks niisugune "poiss" abiks küll. Samas võsa nüsimiseks või noorendiku laasimiseks on sellist riista üleliia. Esiteks raske kätega vehkida ning teiseks mine tea, kus taha ennast kinni tõmbab ning näkku kargab või noore ilusa puu ära närib. Suurem ei võrdu alati parem, kitsas aeglane kett on mõnedel juhtudel hea valik.

[PlyVal64]

Kas asi on alati vaesuses? Iga töö jaoks peaks olema oma riist, palgilõikusel oleks niisugune "poiss" abiks küll. Samas võsa nüsimiseks või noorendiku laasimiseks on sellist riista üleliia. Esiteks raske kätega vehkida ning teiseks mine tea, kus taha ennast kinni tõmbab ning näkku kargab või noore ilusa puu ära närib. Suurem ei võrdu alati parem, kitsas aeglane kett on mõnedel juhtudel hea valik.

Täiesti nõus! Ega ilmaasjata pole saagide valik nii metsik See suurem võimas ja kiire profisaag ei sae mingist mõõdust peenemaid pulki kuidagi oluliselt kiiremini kui amatöörisaag. See tuhandik või kümnendik sekundit ei ole oluline kui suurem kaal kiirelt jõuetuks muudab   Aga 10-sendise läbimõõdu pealt hakkab tükeldamisel vahe juba sisse tulema ajalises kulus. Eriti sellise metsakuiva vaiguse rannamänni-noti laasimisel ja järkamisel. Peenema halli lepaga pole suurt vahet, vaid alt 70-80 senti jämeda sanglepaga tuleb jälle vahe sisse. Ja see võsas, kiviaedade vahel, kadastikus jne müttamisel ongi 351 asendamatu Peangi kolmanda lati ja mõned uued ketid soetama, sest kõnealused tööd liiva"libestiga" ei mõju lattidele ja kadakasse kasvanud okastraadid ega "põllukivi" kettidele kuigi hästi. 

Aga alati on asi vaesuses!!! Kui sa oled suvaline ekskommust või kõverkaelne öiroametnik prüsselis või luksemburgis ja saad nii igatsustasu, mingeid abirahasid ja arutut palkagi, siis pole üldse küsimust ju viite erinevat saagi omada! Igaks elujuhtumiks. Kasvõi kümmet saagi. 3-4 saagi peaks niigi igal vähegi metsaga majapidamise Peremehel olema: jõuline jämeda palgi jaoks; kerge laasimiseks ja muudeks kergemateks töödeks; seinaelektriga siseruumi- ja ehitustöödeks; akusaag autos kaasa sõitmiseks ja ka ehituseks. Viies kettsaag võiks olla pika varrega hooldus-oksasaag. Siis veel tegelikult ju kettaga võsasaag; kettaga käsisaag elektri või akuga; tiigersaag; tikksaag ja siis mõni niisama käsisaag - ongi kümme saagi koos, nendest 9 on mootoriga saed  OK, kreissaag õuele lisaks...

[Marko]

Mul see joru enamvähem olemas, v.a. suur profikas, lisaks on rella, millel rapsimiskaitsega kõvasulamhammastega ketas. Uskumatult hea abimees ehitusprahist ja mööblist kütte tegemisel
Profisae soetan siis kui elukutseliseks metsameheks hakka. Kuna seda ei juhtu, siis ei soeta ka.

[Talupoeg taluja]

Saagides teadupärast kett ikka läheb järjest nürimaks. Käib plaadiots säuh ka korra külmand maasse või lihtsalt pehmest mullast läbi ja ei lõika enam nii hästi. Nojah ja kui teritada ei viitsi siis surutakse lihtsalt peale ja mingi aeg saab sedasi saagida. No aga mootori küpsetab ka nii läbi varsti. Palju seal vaja on. Ja järgmine asi mis põntsa paneb-vähese õliga segu. Kui veel karbussist ka haige on siis on sae ots kiiresti käes.

[maisalup]

Keti kiirustest rääkides siis originaal seades dolmar 420 arendab 24,3m/s ja vahetatud veotähikuga echo cs600 arendab veidi üle 28 meetri sekundis ning pole mingit vingumist. Kuni 20cm läbimõõduga puude juures suurt lõikekiiruse vahet pole, kuid 40cm ja pluss juurika jämedusega leppade juuses on ikka vahe sees küll, ühega kulub hetk ning puu kukub ja teisega tuleb ikka langetada ja jõuab ka oma mõtteid mõelda veidi ennem kui puu kukub

[Ants80]

Talupojaga sisuliselt nõus aga rumalus mida teha saad on lisada rohkem õli segusse kui ette nähtud.Liige õli põleb kinni rõngaste vahele, karbussi keerab tuksi pika peale  ja laagritele teeb liiga, kulutab silindrit.Kodukasutajad peaksid pigem jälgima seda, et kui saagi harva kasutatakse, et oleks alati värkse kütus paagis ja kui saag seisab siis alati täis paagiga.Ei teki kondentsi ja ei kuiva karbussi membraan ära+tihendid voolikud.Pane alati värske küte sisse.Põlemata kütus misiganes põhjusel on mootori surm.Parim diagnostikaseade mootori juures on süüteküünal ise.Süüteküünla keskelektrood peab olema kergelt pruun ja kuiv kõik muu on mingi RIKE sh.vale süüteküünal.Saele peale alati ettenähtud süüteküünal, pole olemas universaalseid küünlaid.Süütepoolid on erinevad, survestmed erinevad.Paned vale küünla nn külma küünla keerab mootori p... ja süütepooli tapab ära.Süüteküünalde ja õli vahekorraga omaloomingut ei ole mõtet teha.
Kiiremate kettidega tuleks olla ka ettevaatlik.Madalama klassi turvavarustusest nii kummikutest kui pükstest tuleb läbi väidetavalt  ja teeb ikka haiget.Saepükstel on kaitstud kohti madalamal klassil vähem.Püksid on ka muidugi väga erinevad.Isiklikult olen ainult korra keti käest hammustada saanud ja riivas ikka seda kohta kus kaitset polnud.Õnneks sain sae eemale endast ja käest minema visata.Tuulemurrus tagasilöök ja asi käib väga kiiresti.
Kuidas kellegile aga mida lühem plaat seda vähem saag väsitab töömeest.Pika plaadiga on koormus selja või käte peal ja manööverdamine kehv.- 45cm läbimööduga puu 13" täiesti piisav.
Kui keegi on toonud saagi remontida mulle siis alati olen palunud, et ära jumala eest puhasta saagi too täpselt sellisena nagu seisma jäi.Teinekord leiab kuiva puru pealt nii mõnegi lekke vms vea lihtsalt üles.

[maisalup]

Ma ka algul tahtsin pisikesele suuremat plaati kui 13tolli, kuid siiani isegi 50cm puu pole eriline probleem ja kaal on palju meeldivam. Kodukasutajal ainult küttepuude lõikuseks pole rohkem vaja ja paljud kutselised mehed räägivad, et nemad oma igapäeva töös ei kasuta pikemat plaati kui just põlismetsa ei satu lageraiet tegema.

[Talupoeg taluja]

Ma natike vaidleks.... 
Ma kahtlen kas see liigsem õli midagi muud paha teeb,kui saemehe kopsudesse lendab. Ja vale küünla... ma pole kuulnud veel,et sellepärast süütepool tuksi läheb. Võibolla see on uuema aja asjadega nii... aga selge on see,et kui vigane küünal on siis selle tabab varsti kõrv või valutav õlg ära.
Sellega olen nõus,et peale sae töötamist küünla pealt võib ennustada küll.

[Ants80]

Põlemiskambri temperatuur.Kui liiga palju õli siis ei põle kütusesegu täielikult ära ja tekivad jäägid ja need jäägid rikuvad mootori juures kõike mida rikkuda annab.Süüteküünla keskelektroodi temp.on ülioluline sest küünal kui temp.õige puhastab piltlikult öeldes ise.See liigne õli tekitab sinna musta küünla ja varem või hiljem lööb üle ja süütepooliga on see asi, et kui ühendus maaga kehv tähendab see lisakoormust ja lõpuks ülekoormust.Süütepool kuumeneb üle ja süütesädeme võimekus väheneb.Suvisel ajal kui teed palkmaja vms annad saele valu ära õli rohkem pane pigem jahuta kütus.

[Ants80]

Ma ei tea kus sa Talupoeg elad ja mis saag sul täpselt on aga kui soovid võin postiga saata 3 erinevat mootorsae süüteküünalt.1 töötab vast ilusti see on vasküünal kui külmaks ega väga kuumaks ei jää. .Teise küünlaga kui pool nõrk pole sael jõudu keera karbussi kruvisid niipalju kui tahad jõud on ainult lahja seguga ja kolmas küünal saad teha 1/2 paaki ja süütepooli pead ilmselt minema viskama peale seda.Keskelektroodi takistus liiga suur sellel viimasel ja kõrvetab pooli ära.Kuumeneb üle jahtub maha heal juhul töötab või ei tööta enam üldse.
Süütepooli testimine kodustes tingimustes ilma spets.mõõteriistata on võimatu.Multimeetriga takistuse mõõtmine ei näita mitte midagi 100% kindlat süütepooli juures.

[Talupoeg taluja]

Olen küünlaid ostnud ikka sae poest.... ja testimine käib nii,et kui saag töötab siis on kõik hästi. Kui ei toimi,viskan üle selja (küünla). Toimib alati.   Ja igasuguseid suvalisi küünlaid pole saele toppinud kunagi. Vahest mõni klient tuleb oma muruniitja küünlaga..... olen selle ka kohe kõrvale tõstnud.
Hetkel piitsutan HQ-137 ja HQ 444-ja. See aasta pole jõudnud veel Partner R17 käima ajada,sellel kontaktsüüde...

T.

[Ants80]

Kuidas see 137 töötab?Mis aastast pärit?137-l peaks olema väntvõlli laagrid koos simmekaga lahendus ja oli nii walbro kui zama karburaatoriga isendeid ja põhiviga mis sage külaline oli see silindri ja karburaatori impulsi toru vaheline voolikujupp ehk ühendus tihend samaaehselt.Ehitusmeestel näinud neid saage palju käes.See 444 on huvitav isend pole näppida saanud seda aga pakun kui aastaarvult vanem siis päris hea saag nii puusalt.Peaks olema töökindel elukas?

[Talupoeg taluja]

Kuidas see 137 töötab?Mis aastast pärit?137-l peaks olema väntvõlli laagrid koos simmekaga lahendus ja oli nii walbro kui zama karburaatoriga isendeid ja põhiviga mis sage külaline oli see silindri ja karburaatori impulsi toru vaheline voolikujupp ehk ühendus tihend samaaehselt.Ehitusmeestel näinud neid saage palju käes.See 444 on huvitav isend pole näppida saanud seda aga pakun kui aastaarvult vanem siis päris hea saag nii puusalt.Peaks olema töökindel elukas?

No see 444 on vist enne 91 aastat tehtud.
137 on päris uus saag mul.Pole muud teinud,kui ühe ketipiduri lindi vahetanud,nüüd juba teisel ots käes. Kaan paindub sellel mudelil läbi ja sööb lindi ära.... Plaan oli kuumaga seda kaant soendada ja alles siis ostan uue lindi. Muid hädasi pole täheldanud.
444 on hea saag. Neid on hulgim käest läbi käinud. Teen korda ja siis mingi aja pärast müün või vahetan millegi vastu. Hetkel üks väga hea isend näpu vahel... ei ole juba tükk aega puterdanud. Viimane viga oli selles,et peale paagi tühjakstöötamist vahetevahel ei läinud enam käima. Sain juhuslikult jaole-täis tõmband nosu.... Venitasin nõela vedrut pisut laiemale. Nüüd häda kadunud. Igaljuhul võimsam ja parem kui see väike 137.

[Talupoeg taluja]

No kui ennem pole HQ-444 näinud siis midagi sarnast:


https://osta-ee.postimees.ee/index.php?fuseaction=item.info&id=92024167&_src=desktop

See on pisut vanem asi aga ka sai korda tehtud ja metsas katsetatud pikema aja jooksul. Ma ennem saagi müüki ei pane,kui ikka oma metsast läbi lasen. Muidu ei jõua neid hädaldamisi ära kuulata ja mida teised teevad vana ja hulgivigadega saega. Puhta hätta jäävad.
T.

[Ants80]

Stihl FS460 CEM-i Überzajets Walbro WTF-12A.Remontkomplekt läheb tal K1-WTF.Selle asemele saab panna walbro WT13A L/H:T kruvidega lahenduse.