18-04-2017, 22:52 PM
Fraktsioonkoostis (bensiin)
Iseloomustab bensiini auruvust.
Auruvusest sõltub kütuse segunemisvõime õhuga, seega põlemise täielikkus ning mootori võimsus ja ökonoomsus. Auruvusest sõltuvad ka mootori käivitusomadused, töötamise stabiilsus ning kaod kütuse hoidmisel.
- Keemise algus
Madal keemise algus soodustab mootori käivitamist. Suvel põhjustab liiga madal (< 300 °C) keemise algus aurukorkide teket toitesüsteemis ja suuri kadusid säilitamisel.
Kui keemise algus on liiga kõrge käivitub mootor halvasti.
- Aurustumine 70 °C juures
Iseloomustab mootori käivitusomadusi (külmkäivitust). Kui aurustumine on väike (< 15%), siis käivitub külm mootor halvasti, sest liiga vähe on madalalt keevaid komponente.
Kui aurustumine on suur (> 50%), siis on kütuses liiga palju madalalt keevaid komponente, need auruvad torustikus, tekivad aurukorgid. Pihustist voolab kütus välja gaasi kujul, väheneb silindri täitetegur, see võib põhjustada mootori ülekuumenemist ja võimsuse langemist.
- Aurustumine 100 °C juures
Iseloomustab mootori soojenemiseks vajalikku aega, töötamise stabiilsust (töösegu moodustumine soojas mootoris), täiskoormusele ülemineku kiirust.
- Aurustumine 180 °C juures
Iseloomustab raskete fraktsioonide olemasolu bensiinis.
Mida suurem on kütuse aurustumise % (> 85%), seda vähem on raskelt keevaid komponente, seda parem on kütus.
- Keemise lõpptemperatuur (< 210 °C)
Sellest sõltub põlemise täielikkus. Mida kõrgem on lõpptemperatuur seda halvemini põleb kütus, seda rohkem on kütuses vaikaineid ja seda rohkem tekib tahma mootori detailidele.
Kui lõpptemperatuur on liiga kõrge, võib oletada, et bensiini on sattunud diislikütust või raskesti keevat vedelikku.
Kui lõpptemperatuur on liialt madal, rikastub küttesegu ülemäära ning väheneb silindri täiteaste, see võib põhjustada mootori ülekuumenemist.
- Jääk (< 2,0 %)
Kütuse aurustumata osa.
Kütuse aurustumata osa heidetakse osaliselt välja heitgaasidega, osa satub kolvi-rõngaste vahelt karterisse, pestes määrdeõli silindri seintelt, seega suurendab kulumist, sest karteris olev õli muutub kütuse lisandi tõttu vedelaks
Iseloomustab bensiini auruvust.
Auruvusest sõltub kütuse segunemisvõime õhuga, seega põlemise täielikkus ning mootori võimsus ja ökonoomsus. Auruvusest sõltuvad ka mootori käivitusomadused, töötamise stabiilsus ning kaod kütuse hoidmisel.
- Keemise algus
Madal keemise algus soodustab mootori käivitamist. Suvel põhjustab liiga madal (< 300 °C) keemise algus aurukorkide teket toitesüsteemis ja suuri kadusid säilitamisel.
Kui keemise algus on liiga kõrge käivitub mootor halvasti.
- Aurustumine 70 °C juures
Iseloomustab mootori käivitusomadusi (külmkäivitust). Kui aurustumine on väike (< 15%), siis käivitub külm mootor halvasti, sest liiga vähe on madalalt keevaid komponente.
Kui aurustumine on suur (> 50%), siis on kütuses liiga palju madalalt keevaid komponente, need auruvad torustikus, tekivad aurukorgid. Pihustist voolab kütus välja gaasi kujul, väheneb silindri täitetegur, see võib põhjustada mootori ülekuumenemist ja võimsuse langemist.
- Aurustumine 100 °C juures
Iseloomustab mootori soojenemiseks vajalikku aega, töötamise stabiilsust (töösegu moodustumine soojas mootoris), täiskoormusele ülemineku kiirust.
- Aurustumine 180 °C juures
Iseloomustab raskete fraktsioonide olemasolu bensiinis.
Mida suurem on kütuse aurustumise % (> 85%), seda vähem on raskelt keevaid komponente, seda parem on kütus.
- Keemise lõpptemperatuur (< 210 °C)
Sellest sõltub põlemise täielikkus. Mida kõrgem on lõpptemperatuur seda halvemini põleb kütus, seda rohkem on kütuses vaikaineid ja seda rohkem tekib tahma mootori detailidele.
Kui lõpptemperatuur on liiga kõrge, võib oletada, et bensiini on sattunud diislikütust või raskesti keevat vedelikku.
Kui lõpptemperatuur on liialt madal, rikastub küttesegu ülemäära ning väheneb silindri täiteaste, see võib põhjustada mootori ülekuumenemist.
- Jääk (< 2,0 %)
Kütuse aurustumata osa.
Kütuse aurustumata osa heidetakse osaliselt välja heitgaasidega, osa satub kolvi-rõngaste vahelt karterisse, pestes määrdeõli silindri seintelt, seega suurendab kulumist, sest karteris olev õli muutub kütuse lisandi tõttu vedelaks