[viplala]

Täna tunnen, et aega ja jõudu läheb järkamise peale, sestap laasimisel kannatab raskema sae ära. 

Pole noor ja tugev, kuid seda enam hindan vähest pingutust, millega puu pooleks saan.

Hmm, siin ma asjast aru ei saa . Võtame suvalise kuuse. Langetus ja poolitamine on ju kökimöki võrreldes laasimisega. Viimane vajutab pitseri mällu kogu eluks. Maas oleva puu lõikamine ei väsita ju. Paned sae puule, hoiad oma keha mugavas asendis ja saag lõikab. Kui palgist hakata plitapuude jaoks pakke tegema, siis on tõesti tähtis sae suurus ja võimsus, kuid kui selline tegevus välistada, siis enamus ajast sa metsas saed kas kuuske ja laasid seda nii et selgroost saab torsoonvedrustus või tegeled igasugu muu prahiga, on selleks siis lepad, toomingad või kased, ühelgi juhul pole erilist laasimist vaja ja langetus on ainult törts tegevust ülejäänud vaevast. Juhul kui metsas ainult suured puud ja nendest vaja teha ka pliidi jaoks pakud valmis, siis küll. Kuid kui tegemist on juba segametsaga kus suur osa puidust ning tööst on peenem teema, siis ma tõsiselt vaataks kahe sae poole, sest vehkida laasimist, leppa, kõrvale toominga mudru jalust ära jne,  ja ka palgi tükeldamist juppideks mingi võimsa 8 kilose ja 18 tollise latiga...