[Talupoeg taluja]

Mul õnnestus mõned aastad tagasi saada ksf- käest üks puualla jäänud Stihl 021 millel käepideme korpus ära murdunud oli (Kui loeb siis tervitused!). Nüüd muidugi selgus veel tõsiasi-bensupaak ka katki läinud. Kuna õnnestus katkised osad uutega asendada siis sain ka nüüd lõpuks ära proovida mis asi see siis ka on. See on juba vana mudel aga minu jaoks uus asi....   Bensupaagi parandasin muidugi tinutuskolviga ära. Viimased pisikesed augud sain kinni mingi vanaksläinud liimiga mis üldse muidu ära ei kuivanud kui lasin pisikese leeklambiga üle. Mis selle tagajärjel juhtus,ei tea aga pidama selle paagi sain. Silmaga oli näha nagu oleks kergelt lakitud... Eks me näe kuidas see kooslus pidama jääb.
Võin niipalju öelda,et haige hommikuse seljaga plaanisin paagi tühjaks lasta. Lasin ikka päris kaua ja vaatan,et ei tahagi see bensiin paagis otsa saada... Võrreldes minu teiste vanade rontidega on see saag ikka hulga ökonoomsem. 20cm läbimõõduga puid on lust lasta. Oli ka üks hõbepaju 30cm alt. Sellest saab ka jagu. Pean ütlema seda,et see on üks targa inimese saag. Tagumine korpus on ehitatud nii,et see ei kannata sikutamist ega suurt murdmist. Hea on see küll,et asi läbi paindub aga ikkagi peab kogu aeg jälgima et kui saag puu külge kinni jääb,ei tohi sikutada ega murda. See ei ole hea vana HQ-millega võis kõike teha.  Olen siin pool päeva marutanud ja mulle asi meeldib. Kuidas töökindlusega on,ei mõista öelda. Kui saatusekaaslasi siis võib julgelt jutu jätkuks midagi lisada.
Pean veel mainima,et ostsin saele uue plaadi. Selle peale nüüd kindlasti mõni hea sõber aevastab.... teades seda asjaolu,et teen vahest mõne ka kahe peale kokku.



Õite nõrga korpus:





T.