[JaakH]

Terved puud väljutavad mardikad tavaliselt vaigu tootmisega, kuid sooja ilmaga on paljud puud nõrgendanud ja takistanud neid toota piisavalt oma kaitsevaiku.

Koogel-moogel andis sellise jutu.

Arvan, et kuuse ja männi kasvatamine meie muutuvas kliimavöötmes on möödanik. Tulevik kuulub palmidele ja kõigile neile liikidele, mida oleme näinud populaarsetes puhkekohtadas. No võib ju külmhooneid nende kasvatamiseks ehitada aga see pole jätkusuutlik nagu suusamaratonid kuntstlumel.

Tuleb lihtsalt "uued männid" kasvama panna. Need, mis soojemat tahavad. Näiteks tõesti sinihall ebatsuuga. Sama ka kuusega, asemele Euroopa lehis aga ka Siberi lehis. Teoorias täiesti mõistlik lähenemine, kui plaanitava kasvukoha mullastik sobib. Järeltulevad põlved saavad juba uutmoodi puid tarbida.  Sekka mõned nulud jõulupuudeks.

Ebatsuuga on väärtusta

Mis mõttes???

Harilik ebatsuuga on Põhja-Ameerika lääneosa kõige tähtsam majanduslikult kasutatav puu. Rohelise ebatsuuga vanemates metsades ulatub puistute tagavara paremates kasvukohtades 1500–2500 m³/ha, sinihalli ebatsuuga paremates kasvukohtades 850–1500 m³/ha.[5] Hariliku ebatsuuga puit on kergesti töödeldav, ilusa tekstuuriga, horisontaalsete ja vertikaalsete vaigukäikudega, maltspuit on kollakasvalge tooniga, lülipuit on punakaspruun kuni oranžikaspunane. Puitu kasutatakse saematerjalina, majapalkide, postide, vaiade, aedade, väikemajade, raudtee liiprite ja tselluloosi valmistamiseks, silla- ja veealustes konstruktsioonides, kaevanduste toestamiseks, mööblitööstuses ja vineeritööstuses ning küttepuiduna. Peale selle kasvatatakse harilikku ebatsuugat jõulupuude saamiseks, kasutatakse haljastuses ja mäenõlvade kaitseks erosiooni vastu, eelkõige peale metsapõlenguid.[11][12]
Väärtusliku puidu ja suure tootlikkuse tõttu on harilikku ebatsuugat laialdaselt kultiveeritud ka väljaspool tema levikuala, Euroopas ja Uus-Meremaal. Majandatavates metsakultuurides võib hariliku ebatsuuga puistutagavara tootlikkus olla aastas 7 m³/ha kesistes tingimustes ja saavutada kuni 28 m³/ha parimates kasvutingimustes, raievanusega 50–80 aastat.[8]
Tänu üsna kõrgele elueale kasutatakse hariliku ebatsuuga puitu ka dendrokronoloogias.

Tsitaat E.Laasi Dendroloogiast lk.100:

..., neist parim on Luua vahtkonnas, kus 55-aastase halli ebatsuuga puistu tagavara oli 450 tm/ha ning arvestades juurde veel vahekasutusel raiutud puidu, ulatus üldtook 650 tm/ha.

 Vähe? Paha mädanemiskindel puit? Mis jälle ei sobi???
Edit: äkki ajad nuluga segi. See on tõesti suhteliselt väärtuseta, kõlbabki lihtsamaks sisematerjaliks ja jõulupuuks. Mingit nuluvineeri tehakse jms, välja ja ehitusse ei sobi eriti.

Jutt õige aga mul jäi meelde selline asi et kunagi lennukikandjatele tehti tekid ebatsuugast ja kui lennuk(id) oli startinud polnud ka enam tekki ka! Muidu jah ilusa tekstuuriga