[PlyVal64]

Üle-eelmisele - kuna aku on kallis, siis võikski sellega saada käitada väga mitmeid majapidamises vajalikke tööriistu. Mistap (hetkel) Makita või Milwaukee.
Mis sa täna teed selle Stihli sae akuga veel? Või Husqu omaga?
Võrguvoolu puhul me eeldame, et poest ostetav seade töötab pingel 230V 50Hz ja pistik on EU tüüpi. Akuriistade arengut kiirendaks (ja hinda alandaks) akude ja laadijate standartiseerimine. Esialgu 18V; 36V ja 40V jne seadmete põhiselt. Et võtad siis, vahet pole, mis tootja aku, millel pinge klapib, klõpsad külge ja teed tööd. Saaks kohe hoobilt selgeks, mis on tegelikult mis (Einhell, Ryobi, Makita, Milvi, Stihl, Husqu jne).
Mingiks hetkeks peaks kujunema välja parim-optimaalseima kasuteguriga akule sobiv pinge ja sealt edasi saaks ka selle ära standartiseerida.

Tänagi adapterid olemas põhiliste omavaheliseks ristkasutuseks. Ryobi oma eenduva junniga on ses osas kõige kehvem, nagu ikka. Aga teistpidi on tahtmisel põhitegijate akude kasutamise võimalus olemas ilma kaalus-suuruses kaotamata, pigem võites. 

Mis on nende profi akusüsteemidega - need ongi spetsiifilised kitsa tarbijaskonna tooted, arboristikaks ja peenemaks koduaianduseks. Siiani.  Kõik reaalselt saagivad akusaed Echost Husquni ja Stihlist Makitani on tegelik friiklus. Seda sunnitakse muutma aga: ka son mingi kvalitatiivne arenf toimunud kümnendi jooksul elektriautodes? EI OLE! Mitte ühte uut tehnoloogiat ega mootorit pole tulnud, parandatakse vaid voolutarbe juhtimist mõlemas suunas. Ja hetkel ka ei paista mingit füüsikaseaduseid tuumajaama kombel "eiravat" lahendust! Tegeletakse iidvana tavapärase füüsikaga, kus peamine tarkus seisneb pinge tõstmises  
Ma olen "salaja" seda akuasja arengut ju peaaegu algusest peale jälginud. 26.august 2006 sai Torqeedot testitud ja Saksa firma on loodud veebruaris 2005. Nad olid absoluutselt esiemsed moodsate akude tavatarbijale toomises peale taskuelektroonika. Aga LiitiumMangaan oli uudne. LiMa. Selle peale ma ehitasin ka tutvustava testiloo pealkirja 2007 viimaseks ehk nr.10'ks jäänud HobiKlubisse - "Alveelaevadelt pärit tehnoloogia." Sest just ja ainult sealt kõige salajasemast see tuli. Tesla Rodsteri 1.geni, selle imemootori ja akusüsteemini oli veel 2 aastat minna!!! Ja sellest ajast ehk siis Teslast edasi mingit olulist arengut polegi toimunud. Me suudame veel täpsemalt mootorite tööd juhtida ja sealt saavutada energia kokkuhoidu, kiirlaadimiste ja akupingete tõstmise ja mingi imeväikese materjaliteaduse arenguga saame mahuliselt väiksemas kestas rohkem elektrit kaasa võtta, seda küll ikkagi SAMA kaalu juures, aga see ongi ka kõik.
Ma mäletan sellest ajast ja sealt veel varasemast Sõbralt, kes aitas Juliat remontida, Panasonicu akutrelle! Mööblipaigaldaja Interas, seal osteti häid ja õigeid asju. Just akud olid võlusõnad. Jah, nad olid PISUT kobakamad kui tänased aga tohutu võimsusega, magnetlukuga ehk said ka mutrivõtmena keerata jne. Akud kestsid ja kõik oli koššer. Sealt samast ajastust aga tsipa hiljem 2008 Paldiskis BellBoatsis Pakri Saili loosin-vormisin-mõtlesin, tulid lõppkoostajatele Hilti akukad. Tänased ei erine nendest enam suuresti millegi poolest, kui siis vaid akupinged! Ma arvan, et need varasemad olid kõik 12V. 

Praegune akude areng ei ole piisav lõplikult asendamaks mistahes fossiili. Kuna me oleme saagide teemas, millega käiakse siiski vähe kaugemal Looduses midagi tegemas, siis justnimelt KAAL jääb igavesti takistuseks! Reaalselt võttes on täna sama võimusega akusaag oma palju vähemate juppidega sama raske bensusaega, kui ei ole sees akut! Needsamad Stihlid, mida siin on videotes võrreldud, MS261 kere kaalub 4,9 kilo ja MSA300 4,5 kilo. Latt-kett kaaluvad sama, õli ka, bensiin mittemidagi, aku 2 kilo! Töötegemise kaaluvahe  jäme 1 kilo ehk ~20%! Ja kui me teeme siis liitmistehte bensiin vs akude kaal kaasa võtta SAMA tööaja jaoks, lähebi käest. Võlusõna "energiatihedus". Kes käivad päriselt veel ka merel ja veedavad seal päevi või nädalaid, mõistavad veel paremini seda! Torqeedoga saab kodurannas kummariga haugi püüda küll ja enamgi, nagu ka Makita odava lihtsaega majataga võsast kaikaid tükeldada. Aga tahad 8-tunnise tööpäeva autost kilomeetri kaugusel langil teha või plekkis veel purjekat 12 tundi kodusadama poole lükata, jääb enamasti ainult akudest ikka kole väheks! Sest on surnud ring: akud kaaluvad ja nende liigutamine kulutab ise energiat. 

TÄNANE seis on siis selline: 4 kilo bensiini võrdub 20 kilo akusid! Viiekordne kaaluvahe kütusel, viiendik kaalus, kõik akuasjade KAHJUKS! Ja näha pole ka lähema 10 aasta jooksul, et see võiks võrdseks muutuda. Ja ikka meri: kes on elus kokku puutunud mõne tuumkütusel liikuva riistapuuga, see mõistab kui VÄIKE on tegelikult reaktor! Mina sain sellest aru Cherbourgis meremuuseumis sealse tuumaallveelaeva Le Redoutable peal käies. Reaalselt on see eemaldatud tuumkütuse jaam "pisike konteiner". Mõõtkavas olekski nagu Hondade mikroakukesed. Ainus vahe, et tavaaku suudab ainult suurema tööle kerida, siis see tuumkütuse oma suudab aastakümneid laeva "elus" hoida. Laeva elik toru välisläbimõõt on olematud 10.6 meetrit! Põhimõtteliselt oli see PWR-seade nõukaaegse briketikonteineri suurune või pisut suurem. Kestis 20 aasta teenistust + 5 aasta eelkatsetust. See on aku!