Võsasae ost
#21

(29-05-2014, 23:44 PM)Gravity Kirjutas:  Mulle tundub,et inimesed pole vist miskit kuulnud rohunoast mille saab igale reduktoriga aparaadile külge keerata.
...

Võsanoaga võtad korraga ette 12-15 cm laiuse riba. Minu D koos FlexiBladega kannatab vöökõrguses sasis lasta nii 25 cm-ga. Kui hein kukub hästi, siis ka 30+ cm korraga. Vahe tundub väike, kuid tunniga teeb päris suure platsi.

Rõhutan veel, et see kehtib tõsise massi puhul.

Võsanuga on asendamatu seal, kus puitunud varred...

Samas pole välistatud, et ma lihtsalt ei oska võsanoaga töötada.Toungue
Vasta
#22

Kui keskkooli ajal paar suve sai trimmerdamas käidud, siis kasutasime jõhvi, millel oli midagi trossitaolist sees, tootjat ei mäleta. Võimsa trimmeriga (FS450) ei olnud ükski hein probleemiks. Jämedaid takjaid pidi rahulikult "langetama", üksiku peenema võsaga sai ka hakkama. Jõhviga saab ikka ilusama lõpptulemuse ja ei pea kivide pärast muretsema. Kodukasutusse võib muidugi selle jõhvi hind veidi kalliks osutuda ning kui palju võsakasve heina sees on siis tuleb ikka tera otsa panna.
Vasta
#23

(30-05-2014, 09:03 AM)v6sa Kirjutas:  ... Võsanoaga võtad korraga ette 12-15 cm laiuse riba. Minu D koos FlexiBladega kannatab vöökõrguses sasis lasta nii 25 cm-ga ... Vahe tundub väike, kuid tunniga teeb päris suure platsi. ... Võsanuga on asendamatu seal, kus puitunud varred...

Samas pole välistatud, et ma lihtsalt ei oska võsanoaga töötada.Toungue
Sama seisukoht siin, eelistan jõudluse vahe tõttu niikaua kui vähegi võimalik töötada jõhviga, nuga läheb käiku peenikese võsa, puitunud rootsude või rinnakõrguse kultuurheina puhul, mis on loomult selline puitunud olekuga, juba praegu ...
Vasta
#24

ma vabandan juba ette, et oma ebapädeva jutuga seie vahele trügin. mul seukste tõsivõimsate riistade kogemus puudub. sipsin oma asju mannetu ja lahja itaallasega. kogemus seuke, et kõikvõimalikud rauast terad mätsivad endale sületäie "heina" ümber ja lõpuks poob riista kinni.
aga jõhviga on mõnus. esiteks kõrvaldasin juba aegade alguses selle jõhvi parajaks lõikamise noa ää. ja originaal pea sisse olen toppinud kolmepoole kuni nelja millist jõhvi. see muidugi ise kuidagi peale ei jookse, tuleb käsitsi sikutada. a kokkuvõttes jäme jõhv ja topeltpikalt väljas annab gigamega tummise joonkiiruse ja olematu jõhvikulu. ja lõikab mõnuga. kui vahel tõsist tihnikut peab niitma, siis kõige tihkemates kohtades olen lõiganud esmalt põlve kõrguselt ja siis alles maad ligi.
jõhviga võtab üsna edukalt ka väikse sõrme jämedust leppa. toomingast jägu ei saa sellega.
Vasta
#25

Omal Stihl FS400 ja umbrohu/heina lõikamine käib peamiselt jõhviga kuna metall kettaga kõrget heina niites mätsib omale tihti hunniku heina igati pidi ümber ja poob kinni, täpselt nii nagu ksf diesel kirjutab. Metall rohuketas ja võsaketas lähevad kasutusse siis kui vaja puitunud varrega taimi ja peent võsa lõigata.
Vasta
#26

Vot selle mätsimise kohapealt on dolmar paremini õnnestunud, see ei korja trimmikatte ja tera vahele rohtu kui sa ise pöördeid madalaks ei lase, see üks suuremaid plusse selle masina inseneride kapsaaeda. Stihlil mäletan, et orasheinas kippus isegi jõhviga kinni mätsima.
Endal just vastupidi, kui hein vähegi kõrgem läheb külge kohe 350mm metall tera ja mootori timmin ökomaks, teraga pole vaja nii meeletut võimu, et mootor lõhuks koguaeg tööd teha, jõhviga põristan tunniga paagi tühjaks, metallteraga saab peaaegu 2tundi põristada.
Vasta
#27

(30-05-2014, 14:34 PM)maisalup Kirjutas:  ...
Endal just vastupidi, kui hein vähegi kõrgem läheb külge kohe 350mm metall tera ja mootori timmin ökomaks, teraga pole vaja nii meeletut võimu, et mootor lõhuks koguaeg tööd teha, jõhviga põristan tunniga paagi tühjaks, metallteraga saab peaaegu 2tundi põristada.

Lased poolgaasilukuga või ikka pööretega mängides? Minu isendil on poolgaasilukk paras võsanoaga tegemiseks.
Vasta
#28

(30-05-2014, 14:34 PM)maisalup Kirjutas:  Vot selle mätsimise kohapealt on dolmar paremini õnnestunud, see ei korja trimmikatte ja tera vahele rohtu kui sa ise pöördeid madalaks ei lase, see üks suuremaid plusse selle masina inseneride kapsaaeda. Stihlil mäletan, et orasheinas kippus isegi jõhviga kinni mätsima.
Endal just vastupidi, kui hein vähegi kõrgem läheb külge kohe 350mm metall tera ja mootori timmin ökomaks, teraga pole vaja nii meeletut võimu, et mootor lõhuks koguaeg tööd teha, jõhviga põristan tunniga paagi tühjaks, metallteraga saab peaaegu 2tundi põristada.

HQ - ka pole seda probleemi, et enda ümber heina mätsiks.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#29

Ütleks ka sõna sekka. Olen igati rahul Stihl FS 90ga. Kodukasutuses juba 3 aastat. Peamiselt niidan rohukettaga loomadele heina, jõhviga marjapõõsa aluseid, aiaääri. Ostes sai ka kaasa võsaketta, aga seda pole jõudnudki veel proovida.
(Pilt illustratiivne)
[Pilt: fs90_groot.jpg]
Vasta
#30

Mul ka poolgaas olemas, kuid see kuidagi lahjade pööretega mul, olen koguaeg ülemised pöörded umbes 10 000peale sättinud, siis noaga parajalt 8-9000 pööret nagu manuaal tööpöördeks annab. Mul tavaliselt selline tõsine padrik kipub olema koos peene võsaga Big Grin
Husqvarna võsakat pole au olnud käes hoida, ainult 24ccm trimmeriga töötanud.
Küll aga olnud 40-48ccm stihl võsakaid, stihli puhul on kõigetähtsam, et õhufilter puhas, siis töötab ökonoomselt ja käivitub igast asendist Wink
Vasta
#31

Sai ka tuliuus analoog masin soetatud,uuest peast juba laagrid käivad tungalt.Reduktoris osad laagrid normaalselt määret täis ja osad sisuliselt kuivad.
Vasta
#32

(01-06-2014, 19:24 PM)muska71 Kirjutas:  Sai ka tuliuus analoog masin soetatud,uuest peast juba laagrid käivad tungalt.Reduktoris osad laagrid normaalselt määret täis ja osad sisuliselt kuivad.

Laagrimääre on paks ja reduktor käibki väikse takistusega. Eks seal soojenedes see määre lendab laiali. Võsaka reduktor läheb 60-70 kraadi kuumaks peale töötamist.

www.estmotor.ee väikemootorid ja ehitustehnika . Kito tõsteseadmed
Vasta
#33

Sai täna lõpuks enda Husqvarna 343F ära testitud ja jõu puudust ei täheldanud, ronisin spetsiaalselt paksu heina sisse kus ka 0,5-1 cm jämedune lepavõsa kasvab ja ei mingit probleemi, ainult jõhvi kulus metsikult. Samades oludes Stihl FS450 jäi veidi jõuetuks.
Plussiks veel see, et kordagi ei mätsinud heina reduktori vahele, kiidan ka pöidla gaasi.
Mina olen rahul selle apastraadiga, ainuke miinus on lühike võll aga ilumuru ja põõsaste aluste jaoks jääb vana lahja trimmer.
Vasta
#34

Haljastus firmad kasutavad seda nippi,et trimmikaitse võetakse ära. Pannakse jäme tamiil ning see lastakse väga pikalt välja.Joonkiirus missugune samas tapab see masina ära kuna liiga suur koormus on sidurile ning reduktorile.

Alla 2kw masina(raske ja kallis) pole mõtet üritadagi ja sedasorti töö on pigem suurte platside laskmiseks kui väikseks siit ja sealt nokitsemiseks.

Mina oma muruteraga saan tervet krunti korras hoida.Võtta platsi pealt heina,teeääri puhastada kus hästi peenike võsa ning väädid segamini. Murutera sobib alates 1KW masinatele juba.

www.estmotor.ee väikemootorid ja ehitustehnika . Kito tõsteseadmed
Vasta
#35

See ei puuduta nüüd otseselt bensukaid aga oma 300 vatisel elektritrimmeril olen pikka aega kasutanud tamiili asemel sama jämedat (1,5mm) trossi. Jõudlus paraneb märgatavalt, kineetiline energia on siiski olemas.
Teisele samasugusele tegin plekitükist nn taganeva hambaga ketta, töötas väga hästi kuni sõrmejämeduste leppadeni, hakkasin liiga palju nõudma ja mootor kõrbes ära Sad
Hetkel ootab 1,2 KW tolmuimejamootori paigaldust.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#36

(01-06-2014, 21:35 PM)Gravity Kirjutas:  Haljastus firmad kasutavad seda nippi,et trimmikaitse võetakse ära...
Alla 2kw masina(raske ja kallis) pole mõtet üritadagi...
nagu ma eespool kirjutasin, siis just sedasama sisteemi pruugin oma oleomac740 riistapuul. sellel on vist 1,3kw ja jõhvi lõikeala diameeter on tavaliselt tubli pool meetrit. kasutajanimele kohaselt ei meeldi mulle pöördepillid, seepärast niidan paksemat kraami lukus poolgaasiga ja kergemat näpuga veelgi madalamaid pöördeid hoides. riist on kümmekond aastat vana ja lisaks minu niitmistele käib ka regulaarselt külapeal "komandeeringutes".
seega võin oma kogemuse najal väita, et jaksab ka oluliselt väiksem kilovatt sellist sisteemi tulemuslikult keerutada ja seda senimaani täiesti tehasest tulnud komplektsuses. sidurid-reduktorid ja kõik muu on poest ostmisest saati samad. krt, isegi küünalt pole vahetand.
Vasta
#37

(01-06-2014, 22:08 PM)Marko Kirjutas:  See ei puuduta nüüd otseselt bensukaid aga oma 300 vatisel elektritrimmeril olen pikka aega kasutanud tamiili asemel sama jämedat (1,5mm) trossi. Jõudlus paraneb märgatavalt, kineetiline energia on siiski olemas.
Teisele samasugusele tegin plekitükist nn taganeva hambaga ketta, töötas väga hästi kuni sõrmejämeduste leppadeni, hakkasin liiga palju nõudma ja mootor kõrbes ära Sad
Hetkel ootab 1,2 KW tolmuimejamootori paigaldust.

Kõikide trosside ja mutrite jms otsa toppimise häda on siis kui see lendab minema.

Arvestades,et trimmeri pea teeb 10K pööret ning diameeter on 30cm kogu jõhvil siis m10 mutter lendab sealt sama jõuga minema nagu õhupüssi kuul. Päris mõnus vastu vahtimist saada Big Grin

(01-06-2014, 22:49 PM)diesel Kirjutas:  
(01-06-2014, 21:35 PM)Gravity Kirjutas:  Haljastus firmad kasutavad seda nippi,et trimmikaitse võetakse ära...
Alla 2kw masina(raske ja kallis) pole mõtet üritadagi...
nagu ma eespool kirjutasin, siis just sedasama sisteemi pruugin oma oleomac740 riistapuul. sellel on vist 1,3kw ja jõhvi lõikeala diameeter on tavaliselt tubli pool meetrit. kasutajanimele kohaselt ei meeldi mulle pöördepillid, seepärast niidan paksemat kraami lukus poolgaasiga ja kergemat näpuga veelgi madalamaid pöördeid hoides. riist on kümmekond aastat vana ja lisaks minu niitmistele käib ka regulaarselt külapeal "komandeeringutes".
seega võin oma kogemuse najal väita, et jaksab ka oluliselt väiksem kilovatt sellist sisteemi tulemuslikult keerutada ja seda senimaani täiesti tehasest tulnud komplektsuses. sidurid-reduktorid ja kõik muu on poest ostmisest saati samad. krt, isegi küünalt pole vahetand.

Ühel kestab,teisel mitte.

Olen omajagu FS450mnel vahetanud reduktoreid,siniseks lastud sidureid ja trumleid ning hooratta poolset väntvõlli tihendeid. Kõik ikka selle tulemusena,et ülekoormus.

www.estmotor.ee väikemootorid ja ehitustehnika . Kito tõsteseadmed
Vasta
#38

Küsimus ksf Gravity`le- kui suur peaks Honda(veepumbaga) mootori(u 200ccm) nookurilõtk olema? 10 aastat laitmatult kurki kastnud pump ei võtnud eile elu sisse. Poole päevaga jõudsime väljahüpanud sisselasketõukurini. Keerasin töötaktil nookurimutreid niipalju koomale, et nookur veel vaevu tõka-tõka tegi ja sain täna tilkkastmise ära kontrollida. Aga on mingi mõõt ka?
Vasta
#39

Mul hoopis teine küsimus, võsakas kestab aga stihli traksid on selle puusaplaadi aukude kohalt praktiliselt läbi kulunud ... mis teha?
Vasta
#40

(02-06-2014, 01:28 AM)pen.skar Kirjutas:  Küsimus ksf Gravity`le- kui suur peaks Honda(veepumbaga) mootori(u 200ccm) nookurilõtk olema? 10 aastat laitmatult kurki kastnud pump ei võtnud eile elu sisse. Poole päevaga jõudsime väljahüpanud sisselasketõukurini. Keerasin töötaktil nookurimutreid niipalju koomale, et nookur veel vaevu tõka-tõka tegi ja sain täna tilkkastmise ära kontrollida. Aga on mingi mõõt ka?

Kui tegemist on Honda GX mootoriga, siis esimene manual lk 18 siit lehelt väidab GX120 - GX200 kohta nii: IN 0.15 +/- 0.02 mm, EX 0.20 +/- 0.02 mm.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne