[IIIFFFAR]

Sobrasin mina oma junne ja leidsin aastaid tagasi kokkukirjutatud Opeli ajalookokkuvõtte. Eelmisel aastal sai Opel 105 aastaseks, et selle numbri muutsin ära, muu jäi samaks, seepärast jutu lõpp natuke imelik. Aga seda viimast 5-6 aastat teate ju isegi. Ehk kellelgi huvitav lugeda.


OPEL auto 105 aastane.

OPEL`i asutaja Adam Opel sündis 1837a. Rüsselsheimis, Saksamaal.Noore mehena euroopas rännates nägi ta Pariisis äsjaleiutatud õmblusmasinat. Kodumaale naastes asutas ta 14.augustil 1862 OPEL`i firma ning asus õmblusmasinaid tootma. Äri kasvas ning peagi oldi suurim õmblusmasina tootja Saksamaal.
1884 leidis aset teine Opel`i jaoks oluline juhtum, nimelt herr Opeli saatuslik kokkujuhtumine jalgrattaga. See kohtumine määras Opeli tuleviku ja pani aluse tänapäevase \"Adam OPEL AG.\" sünni võimalikkusele. Jalgratas müüs hästi ning jõukus aina kasvas.
Adam Opel suri 1895, 58 aastaselt. Isa tööd jätkasid viis poega Karl, Wilhelm, Heinrich, Friedrich ja Ludwig. Nimelt Karl ja Wilhelm olid need, tänu kellele Opel auto sündis. Otsustades uue alaga kaasa minna, võtsid nad 1897a. ühendust tõllavabrikant Lutzmanniga Dessaus, kes oli juba 1893 kokku pannud auto, mille tavapärase väljanägemisega isegi politsei rahule olevat jäänud.
Vennad Opelid ostsid Dessau vabriku üles, et ehitada \"Lutzmanni süsteemi\" autosid. Töökoda viidi üle Rüsselsheimi ning juba järgmisel, 1898 aastal (seega 105 a. tagasi) laskisOpeli äsjaasutatud autotsehh välja esimesed Opeli patenditud autod. Need lihtsa konstruktsiooniga,1545 cm mootoriga autod panid Opeli autotööstusele aluse. Järgmisel 1899 a. olid need ka väljas esimesel rahvusvahelisel autonäitusel Berliinis.
Järgnevad 15 aastat, kuni 1. maailmasõjani olid Opeli kiire kasvu aastad. Võetud suund väikeautode tootmisele õigustas end eriti pärast 1906a. vastuvõetud \"Jõuvankrite maksustamise seadust\". Tootmise esirinnas olnud Opel pani korraga välja kolm uut mudelit 4/8, 6/16 ja 10/18 hj. väikeautosid. Need ja Opeli maa-arstidele mõeldud nn. \"arstiautod\" said tõelisteks bestselleriteks.
1909 tulid ka saavutused autospordis.Sel aastal võitis Wilhelm Opel \"Saksa Keiserliku Autoklubi\" korraldatud rallil prints Heinrich`i nimelise rändkarika.
1911 tabas Opeli tehaseid suur tulekahi, misjärel õmblusmasinadivisjon, kui juba eberentaabliks muutunud, suleti ning enam jõudu oma auto ja mootorite arendamisele pandi.Selle töö tulemusena oli Opel vahetult enne sõda 1914 aastaks saanud Saksa suurimaks autotootjaks, lastes aastas välja enam kui 3000 autot.
1.maailmasõja ajal ehitas Opel, nagu teisedki, sõjatehnikat, suurtükivedukeid ja veoautosid. Sõja lõppedes sundis aga tungiv vajadus odava ja ökonoomse massiauto järele, minema Wilhelm Opelit Ameerikasse Fordi tehastesse konveieritootmisega tutvuma. Saadud kogemustel ja Prantsuse Citröen 5CV-l põhines esimene Saksa vooluliinil toodetud massiauto, roheline 1924a. väljalastud Opel “Laubfrosch“(Lehekonn). Selle baashind alanes väljalaske suurendamisega 4400 margani. 1927 a. oli aastatoodanguks juba ligi 40000 autot, see oli üle 1/3 Saksamaa autoturust. Nii suure müügi juurde organiseeriti juba ka ülemaaline hooldusvõrk.
1928a. tõi enesega kaasa organisatsioonilisi muutusi, perekonnafirmast sai meile täna tuntud aktsiaselts “Adam OPEL AG“. Inflatsiooni ja suurte ümberkorralduste tõttu kehva seisu sattunud, ühines OPEL 1929 a. “General Motors Companyga“. Hilisemate sündmuste valguses oli see tark samm olnud, kuna aitas Opelil majanduskriisi üle elada ja sel ajal isegi laieneda. Maailma kriisist toibudes toodi 1935a. turule Opel “Olympia“- esimene täisteraskerel põhinev auto. Kolmekümnendail jõudis Opel välja panna veel “Kapitäni“, ja “Olympia Rekordi“ ning ajal kui Hitleri menuprojekt VW “Põrnikas“ selget kuju hakkas võtma, sellele vastukaaluks OPEL “Kadett`i.“, millest sai enne sõda Opeli müüduim auto. Kolme sõjaeelse aastaga jõudis Opel müüa 650000 Kadetti.
Sõjajärgseil aastail pandi väikeautode kõrval välja ka suuremad, “Diplomat“ ning “Caravan“.
Viiekümnendail-kuuekümnendail järgnes terve perekond uusi Opeleid- “Kadett“, “Ascona“, “Rekord“ ja“Commodore“, mis kõik ka üsna menukaks said. 1970 loodi ka GT auto Opel “Manta“, mis võitis Pariis-Dakari rallil neljanda koha. See oli väärikas jätk legendaarse “Rally Kadeti“ vägitegudele eelnenud kümnendil, mil too muude saavutuste kõrval ka maailmameistritiitli võitis.
1973a. tuli koostöös “GMC“-ga lõpuks turule “Kadett C“. Selle auto abil suutis Opel end taas Saksa turu tippu rebida, ette isegi oma vanast rivaalist, VW “Põrnikast“.
Peale arvukaid mudelivahetusi leidis kaheksakümnendate lõpul- üheksakümnendate alul aset uue perekonna sünd. Loodi need Opelid mida me täna tunneme. “Rekordist“ sai “Omega“, “Asconast“-“Vectra“, “Kadetist“- “Astra“ ning “Mantast“- “Calibra“.“Commodore“ oli juba varem “Senatoriks“ ümber sündinud. Lisandunud on pisiauto Opel “ Corsa“ning sportlik noorteauto “Tigra“, maasturid “Frontera“ ja “Monterey“, töine nn.“pirukas“ Opel “Combo“,ning mahtuniversaal “Sintra“. Asist tootearendust tunnustavad kaks “Aasta Auto“ tiitlit, 1985-Opel Kadett ja 1987-Opel Omega.
Autospordis on Opel tänagi tegija. Noorte sõitjate tarvis tegutseb “Opel Lotus Challenge“ sari,kus Eesti soost mees Rain Pilve 1994a.hooajal 13. koha välja võitles, Omegad, Vectrad ja Calibrad sõidavad edukalt DTM –sarja, ning N-grupi ralliautode seas jätkab Kadeti traditsioone Opel Astra Gsi16V.
“Mõistliku hinna eest rohkem autot !“

[RZ]

film ka opeli ajaloost- film

[IIIFFFAR]

Siin Grahvi tehtud pildid \"Kapitänist\", seisis aastaid Pärnus, Metsa tänava parklas.
http://www.pilt.ee/view/12379/
Kõrvalasuva maja hoovis aga seisis sedaaegu päris heas ja vist org. konditsioonis halli värvi pehme katusega \"Olympia\". Kena kabriolett niisiis, kõik tuled-viled-klaasid küljes ja terved, ehk isegi sõidukorras. Ära kadus see sealt vist 5-6 aastat tagasi.Teab ehk keegi, mis sest saanud?
Terv. Ivar

[wax]

Eilsetest uudistest käis läbi, et Zaporozje tehas hakkab Opel Astrat tegema

[IIIFFFAR]

Taas üks eelmisega sarnane üllitis, mis kunagi kokku kirjutet, sedapuhku Pököti kohta. Kui kellegi arvates topicuid liiga saab, võiks moded need ühte punti tõsta. Hääd lugemist kes viitsib!


Üheksateistkümnes sajand, ühiskondliku ja tööstusliku revolutsiooni ajastu, oli uue maailma loojaks. Alustades terasetööstusega ja jõudes autode tootmiseni oli Peugeot`l selles oma oluline roll.
Vennad Peugeot`d pärinesid veskipidajate perekonnast Montbeliard´ist Prantsusmaal. 1810a. muutsid nad oma ettevõtte terasevaltsimistehaseks ning hakkasid kohalikku kellatööstust vedrumaterjaliga varustama.
1824 ja 1882a. vahelisel ajal kasvas Peugeot vabrik suurtööstuseks väga mitmekesise tootevalikuga: vedruteras; tööriistad ; vihmavarjuraamid jne.1840 aastal hakati valmistama kohviveskeid ja 1867a. ka õmblusmasinaid.1882 aastast alates on tuntust kogutud jalgrataste valmistajana. Peugeot jalgrattad on tänaseni tuntud kui ühed parimad maailmas.
1886 oli see aastanumber mil Saksa leidurid Carl Benz ja Gottlieb Daimler oma mootorsõidukeid esitlesid. Daimleri mootorite Pariisi esindaja Emile Levassori vahendusel said nii Panhard & Levassor kui ka Peugeot litsentsi mootortõldade “Systeme Daimler” ehitamiseks.1889 aasta Pariisi maailmanäitusel esitleti koostöös Lèon Serpollet`ga ehitatud kolmerattalist aurutõlda “Serpollet-Peugeot”, mis sai näituse üheks peamiseks vaatamisväärsuseks. Järgmise aasta alul aga hakati ehitama Daimleri sisepõlemismootoriga varustatud neljarattalist sõidukit. Ehkki autotööstus oli juba alustanud jäi jalgratas esialgu peamiseks liiklusvahendiks ning Peugeot kes oli sel alal esirinnas,asus läbi jalgrattaspordi mootorsõidukit reklaamima.1891 sõitis Peugeot üks esimesi “Type3” mootortõldu võistluste saatjana läbi Pariisi ja Bresti, läbides ühtekokku 2100 km ning kulutades selleks 139 tundi. Mootorsõiduk oli oma vastupidavust tõestanud ning 1892a. tootis Peugeot ühtekokku 29 “Type3” mootortõlda.
1894a. korraldas Pariisi ajaleht “Le Petit Journal” suurte rahaliste auhindadega võidusõidu kõikvõimalikku liiki hobusteta sõiduvankreile, käitagu neid aurumasin, sisepõlemismootor või mis iganes. Kokku andis end võistlustele üles 102 osavõtjat. Eelsõidul- 50km ümber Pariisi jäi 81 autot teeveerde. Lõppvõistlusel 28.juulil 1894, tuli 21 osavõtja seas starti tervelt kuus Peugeot firma sõidukit. Võiduau 126 km pikkuse teekonna järel teenisid “Panhard&Levassor”, “De Dion Bouton” ning loomulikult “Peugeot”. Aasta hiljem 11.juunil 1895 võitis Peugeot koos Panhard & Levassoriga teisegi võidusõidu, Pariisist Bordeaux´sse so. 1300 km. Sel sõidul kasutas Peugeot esimesena “Michelini” firma õhkrehve.
1896 asutas Armand Peugeot Audincourt´is “Sociètè des Automobiles Peogeot” - “Peugeot Autoseltsi”. Samal aastal leidis aset ka ajaloo esimene autovargus, Baron Zulien´i garaazist kadus salapäraselt tema auto - Peugeot.
Sajandivahetuseks oli Peugeot´st saanud suurim autotootja. Peugeot kataloogis leidus 15 eri mudelit 2-12 istmelisi sõidukeid. Toodetud oli kokku u.500 autot ja enam kui 20000 jalgratast.
1905a. tõi kaasa vajaduse oma sõidukeile uut ostjaskonda võita. Keskklassi inimeste- käsitööliste, ametnike ja ärimeeste ligitõmbamiseks võeti tootmisse kompektne ja kerge väikese mootoriga auto Peugeot “Bèbè”, mis üsna pea vägagi populaarseks sai. Samal aastal esitletud “Lion Peugeot´l” said võidusõitjad Goux ja Boillot suurepäraseid tulemusi, kolmanda ja neljanda koha Prantsuse Autoklubi Grand prix´l ning esikoha 1908a. Targa Florio võidusõidul. 1913 sai “Bèbè” uue väljanägemise.Uele autole andis elegantse kuju hilisem väga tuntud disainer Ettore Bugatti, kelle võidusõidu- ja luksusautod peagi üleilmselt tuntuks said. Sel ajal tootis Peugeot umbes poole kõigist prantsuse autodest ja kuivõrd Prantsusmaa oli maailma suurim autotootja, oli Peugeot juhtiv tootjatehas. Samal 1913 aastal valmistati moodne Peugeot võistlusauto 7,6 l mootoriga. Boillot juhituna võitis see Prantsuse Autoklubi Grand Prix ning tegi kiirusekordi, viies Goux Indianapolise Grand prix võidule fenomenaalse kiirusega 187 km/h.
Esimese maailmasõja päevil tootsid Peugeot tehased lahinguvarustust- kuulipildujaid; lennukimootoreid; veoautosid ja pomme.Sõjaaja vajadused tõid kaasa kõrgema tootlikkuse. Peugeot võttis üle Ameerikaliku vooltootmise ning saatis grupi insenere Detroiti uut tehnoloogiat uurima.
Sõja lõppedes kasutati 1919a. sõjaeelse Peugeot “Bèbè” edu saladusi. Loodi Peugeot “Quadrilette”. Kaheistmeline, kolmekäiguline neljahobujõulise mootoriga kerge auto. See kuni 60 km/h sõitev auto sai väga populaarseks ning jäi õige mitmeks aastaks maailma ökonoomseimaks.Kahekümnendate algus sai ka liisingutegevuse alguseks. Prantsuse autotootjad tutvustasid juba siis krediidivõimalusi, et keskklassi autounistusi täites tootmist elavdada.1923a. ületas Peugeot aastatoodang 10,000 auto piiri. 1929a. Pariisi autonäitusel esitletud Peugeot 201 tõi kaasa tänaseni tuntud kolmekohalised seerianumbrid, nulliga keskel. Kõik kombinatsioonid 101-st kuni 909-ni registreeriti kaubamärgina. 1931a. varustati sama “201” esirataste sõltumatu vedrustusega, mis peagi konkurentide poolt üle võeti- kümnendi lõpul oli 80% autodest sama süsteem kasutusel. 1935a. toodi Pariisi näitusel avalikkuse ette Peugeot “402”. See oli tõeline luksussõiduk, ühtviisi uhke nii kupee kui kabrioletina, mil peale kõige muu elektriliselt avanev katus. 1936 lasti mudeli “402” järel välja Peugeot “302”. Esitletud vaid kahes versioonis, märkis see mudel luksuslike erikerede valmistamise lõppu. Auto oli tõeliseks laiatarbekaubaks saanud. Vahetult enne sõda jõudis Peugeot turule saata veel uus ökonoomne väikeauto “202”, mudeli “302” väiksem versioon ning Sochaux tehaste toodang ületas 50,000 künnise. 1941 tarindasid Peugeot insenerid “VLV” ehk kerge linnasõiduki, elektri jõul liikuva kolmerattalise millist kuni 1945 aastani aga vaid 377 ehitati. Prantsuse armee alistumise järel seati Peugeot tehased Saksa sõjaväele varustust tootma, misjärel vastupanuliikumine 15. juuli öösel 1943 Sochaux tehase õhku laskis. Vabanemise järel taastus tootmine vaevaliselt. Esimest sõjajärgset mudelit hakati looma 1946a. 1949 jõudis uus keskauto Peugeot “203” ka avalikkuse ette, saades kiiresti vähenõudliku perekonnaauto standardiks.1952 valmis Peugeot ajaloo 1,000,000-nes auto. Kuni “203” oli põhiline müügiartikkel, olid insenerid hõivatud täiesti uue, tulevikuauto ettevalmistamisega. 1955 Pariisi autonäitusel tutvustati eriti modernse disainiga uut Peugeot “403”. Selle oli kujustanud “Pininfarina” Itaalias, pannes aluse tänaseni kestvale koostööle. Vaevalt kaks aastat hiljem 1957 ilmutas Peugeot taas uue, veelgi ajakohasema mudeli “404”, mis sai üheks kuuekümnendate sümboliks. Aegade arenedes tõusis taas päevakorda võimalikult ökonoomse väikeauto vajadus.1965 toodi turule Peugeot “204”. See väike, esirattaveoga auto oli saadaval nii sedaani, kupee, kabrioleti kui universaalina ning soovi korral varustatud maailma kõige pisema diisliga. Uus auto sai väga menukaks ning Peugeot kogutoodang kasvas 1967a. kokku 4 miljonini ning kaks aastat hiljem 5 miljoni autoni.1968 asendati “404” uue mudeliga “504”, mis oli ühtaegu edukas nii perekonnasõiduki kui ka ralliautona, võites sel ajal nii mitmedki võidusõidud. Taas “Pininfarina” loodud kupee ja kabriolett said ühtedeks selle aja prestiiziautodeks. 1969a. seati “204” menu järgima Peugeot “304”. Kolme aasta pärast, 1972,esitleti maailma lühimat sedaani, viieukselist, päraluugiga, 1,1 l. mootoriga Peugeot “104”.

Terv. Ivar

[IIIFFFAR]

Päriselt lubada ei julge, millal siin ka pilte võiks näha, kuna cd- rom kadund, venna arvutil, kus ma kogu jama 6a. tagasi kokku panin, lendas vint õhku j a netist leidmine võtab aega. Aga ehk kunagi.

[TeeTL]

päris hea lugemine ja faktimaterjali kah tihedalt. ühe huvitava mälumänguküsimuse saaks siit küll, kuigi fakti teistest allikatest kontrollida on väga raske (see maailma esimese autovarguse lugu).

[IIIFFFAR]

Jeep

Jeep, neljarattaveo maailmastandard, on masin mille järgi kutsutakse rahvasuus kõiki maastikusõiduks võimelisi autosid. Pigem on ta küll nähtus, omamoodi fenomen ja piiritu vabaduse sümbol mis paljudele elustiiliks kujunenud.
Täna tuntud “Jeep´i” sünnilugu ulatub tagasi 1940 aastasse, kui Willys-Overland sõjaväe tarbeks Willys “Quad´i” nime kandva kerge maastikuauto ehitas. Aastail 1941-1945 tootis Willys- Overland u. 370 000 Willys MB-d. Nende järglasteks said viiekümnendail M38; M38A1 ning CJ 5. Viimane neist osutus nõnda edukaks, et toodeti olulisemate muutusteta kuni 1983 aastani. Ettevalmistused tsiviilotstarbelise auto evitamiseks algasid 1944 a. kui CJ1A nime all esimesed 22 prototüüpi valmisid. 1945a. augustis läks masin pisut täiustatuna CJ2A nimega seeriatootmisse. Peagi järgnesid modifikatsioonid, 1946 7-istmeline universaal “Jeep All Steel,” 1947 “Jeep 4 WD pickup” hiljem veel sportfaeton “Jeepster”. Sõjaväes Jeep´iks hüüdma hakatud auto oli edukas ning külge hakanud nimi registreeriti 13.06.1950 kaubamärgina. Kuuekümnendate hakul loodi uus kere ning sündis “Wagoneer”, tõeliselt suur universaalkerega nelikveoline. 1966 loodi luksuslikum “Super Wagoneer.”
1963 hakati ettevõtet uue omaniku Kaiser Frazer Corporationi järgi Kaiser Jeep Corporationiks kutsuma. Uus omanik asutas harutehased kolmekümnes ning müüs Jeepe saja viiekümnel maal.
1970a. läks Kaiser Jeep omakorda American Motors Corporationi koosseisu. 1973 a. varustati CJ5 esimest korda kaheksasilindrilise mootoriga ning 1974 aastal sündis Jeepsteri ja Wagoneeri järglasena Jeep “Cherokee”. Kaks aastat hiljem valmis CJ7 , mis esimesena ka plastist koorikkatuse sai. 1983 jäi kaheliitrine CJ5 juba liiga jõuetuks ning tema tootmine lõpetati, 1985 tuli turule uus “Cherokee ning teisendina pickup, taas indiaaninimega “Comanche”. Kümneaastase tootmise järel modifitseeriti CJ7 1986a. põhjalikult, andes talle kõik põhilised sõiduauto mugavused. Ka sai ta uue nime “Wrangler”.
1987a. 5. augustil ostis American Motorsi ära Chrysler Corporation kelle valduses Jeep tänagi on. Omaaegse Super Wagoneeri eeskujul on loodud eriti kõrgetele nõudmistele vastav “Grand Cherokee” ning 1997a. taas ulatuslikult moderniseeritud uus “Wrangler”, auto mille omadused tootjate sõnul on “kõval teekattel üsna head ning väljaspool teid erakordsed”.

[IIIFFFAR]

Duesenberg

Vennad Fred ja August Duesenbergid on Ameerikas ehitanud ühed maailma oma aja kõige süngemad autod. Duesenbergi mudelid “J”, “SJ” ja “SSJ” olid tõelised tehnikaimed. 1928a. 1.detsembril New Yorgi autonäitusel esitletud, sai Duesenberg “Model J” sensatsioonilise vastuvõtu osaliseks. “Lycomingi” lennukimootoritehase 6883 cm³ töömahuga reas kaheksase võimsus ulatus 265hj/4200p/min. Kaks ja pool tonni kaaluv auto oli võimeline sõitma üle 170 kilomeetri tunnis. Alumiiniumkolvid, neli klappi silindri kohta, elavhõbedaga vibratsioonisummuti väntvõlli tarbeks. Olles hirmkallis, sai ta jõukama ostjaskonna seas siiski ääretult populaarseks. Ainult rung maksis 8000 dollarit, valmis auto hinnad olid 14000 - 18000 $. Keresid tolle veereva imemasina tarbeks ehitas Ameerikas neliteist firmat: “Rollston”, ”Murphy”, “LeBaron” või Duesenbergi enese firma “LaGrande”, kui nimetada vaid mõned neist kes püstirikaste autogurmaanide soovi järgi erikeresid tootsid. Ostjad nagu Greta Garbo, Clark Gable, paljud teised filmi ning muusikamaailma kuulsused, kroonitud pead ja muud selle maailma vägevad pöördusid ära “Rolls-Royce”, “Isotta Fraschinide” juurest “Duesenbergi” kasuks.
1932a. tõi Duesenberg välja kompressoriga varustatud mudeli “SJ” Uue auto võimsus oli 320 hj., tippkiirus kuni 210 km/h.
Ligi 500 autot ehitatud, sai selle margi lugu 1935a. otsa, jättes Ameerika ja kogu maailma autoajalukku särava jälje.

[IIIFFFAR]

Auto mis vallutanud ühesuguse eduga kogu maailma ning millist igas maailmanurgas eksimatult tuntakse. Loomulikult Volkswageni “Põrnikas”. Tippaegadel aastas üle miljoni toodetud, vallutas ta ostjate südamed oma lihtsakoelise sarmi, äärmise leplikuse ning vähenõudlikkusega. Meiegi teedel levinud liiklusvahend ja armastatud hobisõiduk, on temale pühendunud mitugi klubi, rääkimata sadadest üksikutest omanikest ja muiduhuvilistest.
Vähem teatakse aga sellest, kes või mis seisab tolle autoajaloo kõige rohkemaarvulise ja pikaealisema sõiduki sünniloo taga. Maailma esimese “Põrnikafänni” hirmuteod on juba kauge minevik ning unustusehõlma vajumas, kõneksolev vallutusretk aga kestab tänini. Paljud meist ei tea senini fakti, et nimetatud autoke on suure sõjaroimari Adolf Hitleri riukalikemaid salasepitsusi.
Oma plaani elluviimiseks kasutas Hitler ära Ferdinand Porschet kelle 1931a. kavandatud väikeauto projekt 1934a. 17. jaanuari märgukirja näol järgnevate sündmuste käivitajaks sai. Kirjas arendas konstruktor oma rahvaauto mõtet, esitas täpsed tehnilised andmed ning väitis, et on aastase tähtajaga suuteline ehitama prototüübi. Härra Porsche nimetatud kohustusele tuginedes kõneles Hitler 1934a. rahvusvahelise autonäituse avamisel autost mis “hajutaks nende miljonite virkade ja tublide Saksa tööinimeste kibedusetunde, kellele auto kasutamine on välistatud” ja mis pidavat “Saksa rahva õnnelikuks tegema.” Vahetult pärast seda sai dr. Porsche äärmiselt lihtsustatud kujul lähteülesande. Nimelt nõudis Hitler, lähtuvalt valemist, sõiduki massi 100kg.= 1l. kütust 100km kohta, autot milles oleks piisavalt ruumi neljale inimesele, võimalusi mahutada kohvreid ja muud reisivarustust. Autot mis oleks ilmastikukindel ja tugeva ehitusega, õhkjahutusega (võimalikult vähese hoolduse huvides), ning võimaldama peale kestvalt suure kiiruse ka suutlikkust maastikusõiduks. Eriti oluliseks pidas ta võimalikult lihtsat konstruktsiooni, et vigu kiiresti leida ning kergesti parandada saaks.Ning, “last, but not least” seda kõike alla 1000 riigimargase hinna eest.
1934a. juunis nimetati dr. Porsche riiklikuks autokonstruktoriks ning kohustati Daimler-Benzi talle vastavat katsetöökoda kasutada andma. 1936a. valmisid kaks esimest katseautot, autonäituse raames toimunud esitluse käigus said need aga Hitleri tugeva kriitika osaliseks. Suurimateks vigadeks olid ettepoole avanev esiuks, ning tagumise akna puudumine. Peale näitust sai Porsche ülesande Detroiti sõita ning sealsete vooluliinimeetoditega tutvuda. Kodumaale naasnult täiustas ta auto projekti ning 1937a. alguseks olid esimesed 30 autot lõpuks sõiduvalmis. Polnud juhus, et auto katsetajaks oli sõjavägi. Proovi-, kestus-, mäe- ja maastikusõidud kõige jubedamates ilmastikuoludes kogusid ühtekokku 2,4 miljonit sõidukilomeetrit. Tingimustes, kus ükski “perekonnaauto” sõitma ei pea, toimunud testisõitude ja materjaliuuringute tulemused kuulutati rahuldavaks.
1937a. maikuus asutati Saksa Rahvaauto Ettevalmistamise Selts. Samal ajal kui Daimler-Benzi katsetöökojas rahvaauto teist seeriat ehitati, reisis dr.Porsche Saksa Töörinde ülesandel taas Ameerikasse, et 50 miljoni marga eest kerepresse, metallilõikepinke ja automaate osta ning ka konveiertootmise tehnoloogiat tundvad spetsialistid kaasa tuua. Sedaaegu määrati ka kindlaks tulevase rahvaautotehase asukoht. 1938 pandi Wolfsburgis tehase ehitusele nurgakivi. Sellest pidi saama maailma suurimaid autotehaseid ca. 60000 töölise ja ametnikuga. Porschelt sai auto nimeks KdF-Wagen(Kraft durch Freude Wagen - auto “Jõudu Rõõmust”)
Sajad tuhanded Saksa Töörinde liikmed, kasutades võimalust autoomanikuks saada, tegid oma sissemaksu tulevaste hüvede omandamiseks. Tehas sai ka valmis, ent paraku ei olnud säästlikel tööinimestel sellega suuremat asja. 1940a. seeriatootmist alustades, tulid konveierilt mitte sõbralikud põrnikad, mida rahvas pikisilmi ootas, vaid maastiku ja amfiibautod (Kommandowagen ja Schwimmwagen), kümnete tuhandete kaupa, valmis füüreri käsu järgi sõtta minema.
Enese teadmata oli Saksa rahvas Hitlerile sõjatehase kinkinud ja Porsche ülioriginaalse, tugeva ja töökindla sõjaauto projekteerinud.

[piiluja]

Niimoodi kirjutas: wax
Eilsetest uudistest käis läbi, et Zaporozje tehas hakkab Opel Astrat tegema

Lada teeb Opeliga juba pikemat
aega koostööd ,paneb mingile Lada kupeele( 010 GT mudel) 16V 2,0 Ecoteci peale.Otsisin kiirelt aga ei leidnud pilti üles , hind midagi peale 400 tuh.ruubli

[IIIFFFAR]

Sihuke lugu tulnd meelde: Tänavu OPEL auto 110 sünnipäev.
vt. teema esimest posti: http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=4870