Juhan Tuhk küsib...
#21
(23-01-2015, 16:41 PM)h2rra Kirjutas:
(23-01-2015, 15:30 PM)linnuke Kirjutas: Pakun lambist,et selline mast ei kannata tuultki ära 5_6 m/s ,rääkimata tuulikust.Kui just mitte kinni siduda. Wink

Ega siis kogu aeg täis pikkust ei pea kasutama... vastavalt tuulele tõmbad lühemaks, või lükkad pikemaks.   Samas suur vahe on ju ka selles kas oled mereääres pesas, või metsade vahel...  Lendavad linnud peaksid tuultega hästi kursis olema, aga noh... mittelendavaid, kõndivaid- jooksvaid linde on kah looduses MEIE kõrval  Big Grin

OK.Vihje oli minu nikneimile Smile Pole lugu.Aga Sinu poolt pakutud versioonile vaja ju majakavahti,kes tuuleiile jälgib ja masti kõrgusega toimetab. Big Grin Big Grin
Samas miks Masti tuule saabudes alla lasta,ehk pigem vasupidi.Tuulegeneraator ikkagi
Vasta
#22
Igasugused hirmsa masti otsas asuvad lennukimõõtu tuulegeneraatorid hakkavad mujal maailmas vaikselt välja surema, uus põlvkond hakkab peale trügima. Ise eelistaks koduaeda midagi sellist:
http://www.be-wind.com/images.html
Otsin infot Brennabor väikemootorrataste kohta.
Vasta
#23
(23-01-2015, 17:05 PM)linnuke Kirjutas:
(23-01-2015, 16:41 PM)h2rra Kirjutas:
(23-01-2015, 15:30 PM)linnuke Kirjutas: Pakun lambist,et selline mast ei kannata tuultki ära 5_6 m/s ,rääkimata tuulikust.Kui just mitte kinni siduda. Wink

Ega siis kogu aeg täis pikkust ei pea kasutama... vastavalt tuulele tõmbad lühemaks, või lükkad pikemaks.   Samas suur vahe on ju ka selles kas oled mereääres pesas, või metsade vahel...  Lendavad linnud peaksid tuultega hästi kursis olema, aga noh... mittelendavaid, kõndivaid- jooksvaid linde on kah looduses MEIE kõrval  Big Grin
OK.Vihje oli minu nikneimile Smile Pole lugu.Aga Sinu poolt pakutud versioonile vaja ju majakavahti,kes tuuleiile jälgib ja masti kõrgusega toimetab. Big Grin Big Grin
Samas miks Masti tuuele saabudes alla lasta,ehk pigem vasupidi.Tuulegeneraator ikkagi
Tõde on valus lugeda...    (glavliti kustutuskummile)  EV.põhiseadus § 45
Vasta
#24
Täitsa õige.Mall suts nägusam ja kuulu järgi ka müraprobleem tüki väiksem.Kasuteguri kohalt vaikin,lihtsalt ei ole süvenenud teemasse.
PS,Kasutusel juba aastaid vent.süsteemides.
Vasta
#25
Vaata... Tuulelaevad kasutavad kah sama energiat kui generatorid. miks siis tormi lähenedes porjud vähemaks võetakse? saaks ju täispurjes kiiremini kohale... lausa lennates nagu muinasjuttudes on kirjas.
Aga masti kõrguse eest toimetagu NAINE
Tõde on valus lugeda...    (glavliti kustutuskummile)  EV.põhiseadus § 45
Vasta
#26
(23-01-2015, 18:16 PM)h2rra Kirjutas:
(23-01-2015, 17:05 PM)linnuke Kirjutas:
(23-01-2015, 16:41 PM)h2rra Kirjutas:
(23-01-2015, 15:30 PM)linnuke Kirjutas: Pakun lambist,et selline mast ei kannata tuultki ära 5_6 m/s ,rääkimata tuulikust.Kui just mitte kinni siduda. Wink

Ega siis kogu aeg täis pikkust ei pea kasutama... vastavalt tuulele tõmbad lühemaks, või lükkad pikemaks.   Samas suur vahe on ju ka selles kas oled mereääres pesas, või metsade vahel...  Lendavad linnud peaksid tuultega hästi kursis olema, aga noh... mittelendavaid, kõndivaid- jooksvaid linde on kah looduses MEIE kõrval  Big Grin
OK.Vihje oli minu nikneimile Smile Pole lugu.Aga Sinu poolt pakutud versioonile vaja ju majakavahti,kes tuuleiile jälgib ja masti kõrgusega toimetab. Big Grin Big Grin
Samas miks Masti tuuele saabudes alla lasta,ehk pigem vasupidi.Tuulegeneraator ikkagi

??  Rolleyes ??
Vasta
#27
(23-01-2015, 18:21 PM)h2rra Kirjutas: Vaata... Tuulelaevad kasutavad kah sama energiat kui generatorid. miks siis tormi lähenedes porjud vähemaks võetakse? saaks ju täispurjes kiiremini kohale... lausa lennates nagu muinasjuttudes on kirjas.
Aga masti kõrguse eest toimetagu  NAINE

Samavõrra nagu tõmmatakse purjed alla ,pööratakse tuuliku labanurka,mitte ei peideta genekat tuulevarju. Smile Smile 
PS.Tubli emme Sul,kui toodaks ka elektrienergiat,peale vaimse.Igal juhul ajad kadestama. Wink
Vasta
#28
(23-01-2015, 18:08 PM)Walter Kirjutas: Igasugused hirmsa masti otsas asuvad lennukimõõtu tuulegeneraatorid hakkavad mujal maailmas vaikselt välja surema, uus põlvkond hakkab peale trügima. Ise eelistaks koduaeda midagi sellist:
http://www.be-wind.com/images.html

Palju õnne! Eeldatav väljundvõimsus 1,2m x 1,8m tuuliku juures on 3kW? Selle saavutamiseks nii väiks vurri juures on vaja 20m/s tuult ja sedagi eeldusel, et tuuliku kasutegur on 35%, mis sellise VAWT-i puhul on võibolla tõesti saavutatav kusagil laboris ja kui väita et masti ei ole vaja on see veel hullem p*sk kui see tuuliku haip ise. 3m/s tuulega on sellise vurri võimsus 11W ja seda ka ainult siis kui kasutegus on 35%. Linnades on keskmine tuul katustel 1,2m/s kuni 2,5m/s. Kas see kasutegur ikka on 35% on kah suht kahtlane, sest aktiivosa on ju ikka üsna väike tal.
 Uus ei ole sarnane lahendus juba ammu. Varjatud küljega VAWT oli kasutusel juba 3500a. tagasi.
Kui antud ehitist vaadata, siis tekib küsimus, kuidas on kaotatud ära kattelaba taha tekkiv turbulens. Isegi hea tiiva taga on seline asi ja selle keerleva õhu suunamine tuulikusse ei saa kuidagi tema kasutegurit suurendada. Isegi kui on arvestatud sellega on asi kahtlane, sest ei saa ju keerise pikkus ja suurus olla sama erinevate tuulte juures. Ja mis kuradi mõte sellel VAWT-il siis veel on kui mitte tuulesuuna sõltumatus.
Mul ei ole VAWT tüüpi tuulikute vastu midagi. Nad näevad head välja, aga see aegajalt pinnale ujuv haip mingite hüper tuulikute suunal on puhas müügimeeste jama.
Müra teeb minul praegu VAWT rohkem kui HAWT. Müra on tingitud generaatorist. VAWT-ist tuleva suurema müra põhjus on suurem kõlapind. Kui normaalselt valmistatud väike tuuliku müra häirib, siis peab olema kas kuulajal midagi viga või tuulikul. Suurte tuulikute müra on sammuti suht väike. Probleem on neil mastist möödamineva laba poolt tekitatud madalsageduslik võnkumine.

See auto mastiks ära kasutamine on kõige kiirem ja lihtsam asi mis üldse olla saab, sest see ei ole maaga seotud ehitis ja ei vaja ehitusluba ega midagi muud sellist. Ja masti langetamine liiga suure tuulega oleks kah hea vaatepilt. Mingi elektroonika pumpab vastavalt tuulele masti kõrgemale ja madalamale. Big Grin
Tuulikud peavad ikka ennast ise tuule eest oskama kaitsta. Kas siis labade keeramisega või kogu kupatuse tuulest välja keeramisega. Siis ei ole vaja mastiga vägapalju ülesalla saagida.
Aga see teema tekitas mõtte, et paneks oma tuuliku mastile rattad alla ja kui keegi kobisema tuleb, siis see ju ei ole maaga seotud vaid teisaldatav ja järelikult ei ole ehitis. Big Grin
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#29
Aga oligi ju eespool pilt lausa liikuvast mastist,Ja ilma pildita NAISEST,kes seda üles alla liigutab.Sõltub rohkem tujust kui ilmast. Big Grin
Vasta
#30
(23-01-2015, 22:28 PM)Veskioja Kirjutas: Tervitus.
Paar p.tagasi pooldus mu pioneer pliidi raud,plaat.Keevitasin kokku traatkeevitus CO.Hea kui kestaks vähemalt kütte perjoodi lõpuni.Kui siis uut sisse töötama hakkan,peaks teist õliga töötlema.Kuda see protsess kui selline käib ??? Cool

Alustaks tagantpoolt,mida Sa seal õliga töödalda tahad.
Pliidiraua aga peaks ikka klassikalise elektroodiga kinni laskma.Minul sihuke mõte. Smile
Vasta
#31
(24-01-2015, 01:15 AM)linnuke Kirjutas: Aga oligi ju eespool pilt lausa liikuvast mastist,Ja ilma pildita NAISEST,kes seda üles alla liigutab.Sõltub rohkem tujust kui ilmast. Big Grin

Igaks juhuks jätaks selle töö elektroonika hoolde.
Hakka veel sinna põllule sooja tekki või süüa viima või mine tea mida veel vihmasajusel tormi ööl tahtma hakkab. Ise tahaks ju rahulikult oma voodis pikutada.
Võimalus on sidevahendid käest ära võtta, aga pärast tuleb sealt mastialt ära, kes masti siis valvab? Rolleyes


Pliidi rauast nii palju, et seal eraldi sissetöötamist vast ei ole vaja. Peaasi, et kohe esimese raksuga hõõguma ei aja ja kohe seda veega jahutama ei kuku. Mitte, et see hiljem mõtekas oleks, aga selleksajaks on pingeid vähem ja vast ei lähe kohe pilbasteks. Sellest teavad mõned teised siin vast rohkem rääkida.
Keevitamiseks võib kasutada roostevaba elektroodi, vasktraadiga mähitud(mähis peab olema külgkülje kõrval, traadi läbimõõt kolmandik elektroodist) suvalist elektroodi või malmi elektroodi mis on kõige kallim. Eriti kui raud pliidil ja tuli all, siis võib üsna julgelt pähe anda. Külma pliidiraua keevitamine ja selle kokku jäämine on vähe keerulisem.
Traadiga ei ole kuumast peast proovinud ja külmalt kaua ei kesta. Muidugi sõltub malmist. Olen ka traadiga kokku keevitanud ja aastaid hiljem ikka püsis koos.
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#32
(24-01-2015, 02:26 AM)karvik Kirjutas:
(24-01-2015, 01:15 AM)linnuke Kirjutas: Aga oligi ju eespool pilt lausa liikuvast mastist,Ja ilma pildita NAISEST,kes seda üles alla liigutab.Sõltub rohkem tujust kui ilmast. Big Grin

Igaks juhuks jätaks selle töö elektroonika hoolde.
Hakka veel sinna põllule sooja tekki või süüa viima või mine tea mida veel vihmasajusel tormi ööl tahtma hakkab. Ise tahaks ju rahulikult oma voodis pikutada.
Võimalus on sidevahendid käest ära võtta, aga pärast tuleb sealt mastialt ära, kes masti siis valvab? Rolleyes


Pliidi rauast nii palju, et seal eraldi sissetöötamist vast ei ole vaja. Peaasi, et kohe esimese raksuga hõõguma ei aja ja kohe seda veega jahutama ei kuku. Mitte, et see hiljem mõtekas oleks, aga selleksajaks on pingeid vähem ja vast ei lähe kohe pilbasteks. Sellest teavad mõned teised siin vast rohkem rääkida.
Keevitamiseks võib kasutada roostevaba elektroodi, vasktraadiga mähitud(mähis peab olema külgkülje kõrval, traadi läbimõõt kolmandik elektroodist) suvalist elektroodi või malmi elektroodi mis on kõige kallim. Eriti kui raud pliidil ja tuli all, siis võib üsna julgelt pähe anda. Külma pliidiraua keevitamine ja selle kokku jäämine on vähe keerulisem.
Traadiga ei ole kuumast peast proovinud ja külmalt kaua ei kesta. Muidugi sõltub malmist. Olen ka traadiga kokku keevitanud ja aastaid hiljem ikka püsis koos.

Oled väga õigel teel.Kuna jutt oli juba traadiga keevitamisest ei hakanud teemat arendama.Samas,iga jumala asja jaoks olemas oma elektrood,ja müüakse ka tükkhaaval.
Vasta
#33
Ma siit automotofoorumist lugesin jh vastavast keevitus teemast ja veel lisaks googleat. Ma seda rohkem mokaotsast lihtsalt mainisin muidu keevitasin teda pm siis kuumast peast. Ega x õige asi pole veel püsib koos kohati tuli õmblus täitsa nitsevoo. Õlitusest justkui olen kuulnud lihtsalt muud ei tea mis see teeb jne. Sellest soovisingi teada kas on keegi veel midagi analoogset kulnu
Vasta
#34
Minu kogemus ütleb, et kui pliidil raud juba lõhki, siis on malm hõredaks põlenud ja pidama enam ei jää, lapi millega ja kuidas tahad. Asi on lihtsalt  o t s a  s a a n u d !
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#35
ossapoiss, mis moodu see malm otsa saab? tuleb kohe hirm naha vahele. mul pliitarauad saavad suht lähiaastail saja aastaseks. kaks rõngast on suurema augu kohal juba vähemasti nelikümmend aastat ühe läbiva murdekohaga olnd.
kas pean nüid kütmise aegu pidevalt kõrval valves istuma?

a mis veskitesse puutub, siis vist eila just juhtusin yle puhe pealt kuulama mingit fragmenti vestlusest mingi soome veskitootjaga. väitis kodanik, et nende veskid on mitte vaiksed, aga täiesti hääletud. pidavat ka miskised püstised torud olema, mitte propellerid. ja kodanikud neid juba aastakümneid tootnud-arendanud. mõtsi täitsa, et peaks koogelmoogeldama, a loomulikult ununes kontori nimi kohe ää. krdi alzheimer.
Vasta
#36
Minul igatahes oli pliidiraud silmaga nähtavalt urbseks muutunud. Võimalik et kehva kvaliteediga materjal. Sai ka proovitud keevitada ja enne kuuma antud nagu kästi. Algul justkui jäi korraks kokku, siis hakkas jahtudes prõks ja prõks lahti lööma. Lahti ei löönud aga keevis malmi küljest vaid malm ise murenes. Pliit pärit aastast umbes 1978 ja praegune raud vähemalt neljas. Iga väiksema prao peale pole vahetama tormanud, ikka siis kui pada enam peale panna ei julge.
Olen ka kuulnud müstilisi lugusid pliidiraua enne paigaldamist maha matmisest või õliga töötlemisest, aga kusagilt pole saanud teaduslikku põhjendust asjale. Samas sai keskküttekatelt köetud aastakümneid ja ei juhtunud midagi. Tõsi küll, seal ka temperatuur madalam, kuna vesi jahutab kogu aeg.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#37
Kas siin foorumis mõni adminn ka on? Siit peaks meie sõprade ja keevitamise teemasse natuke tõstma...
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#38
no eks otsapidi passib pliita keevitamine ja maha matmine ju ka kenaste tuhajuhani juttude juure.
Vasta
#39
(24-01-2015, 16:26 PM)Marko Kirjutas: Kas siin foorumis mõni adminn ka on? Siit peaks meie sõprade ja keevitamise teemasse natuke tõstma...
kesse nii kirjut juttu jupitada jõuab ning kesse lõpuks lugedes sest aru saab Smile
veeregu parem jutt testimise all - mis iganes suunast tuule mõjul mis iganes (mõned harvad välja arvatud) suunda.
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#40
(23-01-2015, 22:28 PM)Veskioja Kirjutas: Tervitus.
Paar p.tagasi pooldus mu pioneer pliidi raud,plaat.Keevitasin kokku traatkeevitus CO.Hea kui kestaks vähemalt kütte perjoodi lõpuni.Kui siis uut sisse töötama hakkan,peaks teist õliga töötlema.Kuda see protsess kui selline käib ??? Cool

Uutpliidirauda soovitatakse sisse kütta nii-ca 5 cm liiva kiht pliidirauale ja 7-10 kütmistsüklit ehk küümaks kütta ja jahtub maha siis taas kuumaks kuni 7-10 korda.Sügise soetasin kalvise katelpliidi ja tegin nii siiani vähemalt plaat elus.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne