[muska71]

Seal korralikud jämedad kasekaikad virnas, paras pliidipuu. Natuke saega raspeldada vaja. Paar aastat lageda taeva all võib olla nad muidugi veits pehmeks muutnud kui koor peal. Mina teeksin hakkuri rohkem peene pusa ja võsa jaoks. Jämedamad kaikad laasiks ikka ära ja jätaks halgudeks. Aga see vaid minu nägemus.

Just,küte hea niivisi hunnikus kuivatada ja siis kuiv läbi lasta.Jäme läheb kah kuivast peast läbi,aga käsi etteanne unustaga küll ära,see põrutab ikka väga korralikult käsi ja tööisu kaob ikka väga kiiresti.Proovitud ja tean mida räägin.Mullu sai kogu talve küte kuvana läbi lastud ja praegugi ootab kuiva hunnikus vast mingi 4-5 kanti laskmist.Kohe kuidagi ei taha

[amatöör1]

Tere.
Hakkuri mõtlesin ikka teah sellise kuni 10 cm võra jaoks, jämedam ikka laasimisele ja halupuuks. See hunnik on jäänud oma laiskusest sinna vedelema, tegelikult on seda kütet vedelemas liigagi palju. ülestöötamine oleks vaja mugavaks teha. Kahjuks rahakott ei võimalda soetada tehase kaupa seega peab leidma mingi kompromissi nö. põlve otsas valmistehtud vahenditele. Kodus hakkur tööle el. mootoriga, maal 25 aiste otsa ja jõuvõttu võllilt, autokärule kõrgendi peale see ka 25 järele ja siis põlluserva leppasi hakkima, kas tuleb lihtsam kui metsast korralik puu 25 järel välja vedada, jupata, autokärusse, koju seal halgudeks, siis riita, siis kuuri...........................

[muska71]

Tere.
Hakkuri mõtlesin ikka teah sellise kuni 10 cm võra jaoks, jämedam ikka laasimisele ja halupuuks. See hunnik on jäänud oma laiskusest sinna vedelema, tegelikult on seda kütet vedelemas liigagi palju. ülestöötamine oleks vaja mugavaks teha. Kahjuks rahakott ei võimalda soetada tehase kaupa seega peab leidma mingi kompromissi nö. põlve otsas valmistehtud vahenditele. Kodus hakkur tööle el. mootoriga, maal 25 aiste otsa ja jõuvõttu võllilt, autokärule kõrgendi peale see ka 25 järele ja siis põlluserva leppasi hakkima, kas tuleb lihtsam kui metsast korralik puu 25 järel välja vedada, jupata, autokärusse, koju seal halgudeks, siis riita, siis kuuri...........................

Ok metsas lased ürituse kuhugi kotti või kärru.Üritus kipub tahtma ka pisut järelkuivatust ja kuidas selle hoidlasse mõtled paigutada?Kus ja kuidas muidu hoida plaanid?
Minul plaanis väike metsatõstuk teha.Kraavikaldal võsa maha,tõstukiga kärusse ja kodu juurde kuivama hunnikusse.Üritus kuiv juba siis hunnikust tõstukiga taas kärule ja hoidla juurde ja seal otse hakkurisse ja hakkur sülitab kraami otse hoidlasse,kiht maha kuivab mõnda aega ja sis uus kiht peale.Käsitööks jääb langetamine ja hakkurisse toppimne,kõik ülejäänu saab kange ligutades tehnikaga teha.

[amatöör1]

Tere.
See järelkuivatamine ongi omaette küsimus. Korra oli mõte, et teeks mingi püstise hoidla laudadest nagu tervilja kuivati punker, küljelauad jooksevad veidi ülekattega üksteise peale ja mingi nii 1 cm vahe sees keskel ka avadega toru. Kui seda ehitist mitte väga jämedaks ajada siis vast kuivab hake seal ära ka. Mandi ajaks teravilja teoga ülalt sisse ja alt parasjagu nii kõrge, et autokäru mahub alla ja luugist saab otse kärusse lasta. Kevad, suvel, asi vast toimib, kuid selle hakke tegemiseks ikkagi kõige sobilikum aeg sügis, talv seega üsna küsitav kuivamine, kinnikülmumist eriti ei karda kuna sügisel puudel mahlaliikumine seiskunud ja selline hake vaevalt enam tükki külmub, saepuru teeb küll seda trikki. Ega siis paksu vihma ja lumega ka ei lähe haket tegema. Teine võimalus siis võsa roundopiga üle pritsida, kuivab jalapeal ära ja ainult haki. Kahjuks ikkagi keemia ja ega selle koha peal enam niipea võsa ka ei tule. Seda vast ainult mõne üksiku koha peal kus vaja pidevalt liikuda ja võsa tõesti nuhtluseks ees.

Tegelikult eelmine aasta sai otse kraavipervelt toodud võsa rebjakist läbi lastud ja kohe eelpõleti kolusse, katel töötas täitsa normaalselt, loomulikult vee aurutamise osa läheb haket rohkem. Metsast ei hakka oksi välja vedama, mingi osa oksi lasen metsas saega nii peeneks kui võimalik ja jääb väetiseks metsa alla, osa kulub ka traktori rööbaste täiteks, kahjuks mets selline lodu ja ilma rööbasteta pole veel ükski aasta saanud seal toimetada

Proovin praegu siis siin väikest eskiisi kettast visandada, et lasta see välja lõigata. Huvitav mis vahe on ühe ja kahe teraga ketta osas, kumb siis oleks sobilikum?

[alfredo]

kaks tera on ikka kaks tera...oleneb pööretest

[amatöör1]

Tere.
Ketas siis kahe teraga, välisläbimõõt 490 mm, paksus 10 mm. Kuna ei saa terasi peitpea poltidega kinnitada siis ka selline veidi suurem läbimõõt. Teile jääb vist imelik mulje, et üritan nui neljaks neid olemasolevaid õhukesi teri kasutada, põhjus lihtne neid jääb piisavalt veel tagavaraks ka. Terad plaanin võimalikult tsentri lähedale panna, jääb jõuõlg väiksemaks. Korpuse sisepaksus jääb 150 mm kanti, ketta taha jääks sellisel juhul vaba ruumi ca 120 mm, või peab korpuse siselaiust suurendama?

[Basilio]

... hakke tegemiseks ikkagi kõige sobilikum aeg sügis, talv seega üsna küsitav kuivamine, kinnikülmumist eriti ei karda kuna sügisel puudel mahlaliikumine seiskunud ja selline hake vaevalt enam tükki külmub...

Kui väljas rõske ja plusskraadiga ilm, siis võib hoopis hallitama minna. Mul üks laar kevadist haket läks, kuigi jah, seal rohkem puumahla teema vist. Ventilatsioon oleks võinud ka parem olla. Nii et karda eeskätt hallitust. Muskal ses suhtes õigus - oksavirnana kuivab materjal kõige paremini.

[pkmp]

Selline sai kunagi tehtud, kui viinamarjatokkide tootmise maania oli.
Tööd ei ole kunagi teinud.
Ketas paras paks, läbimõõt ca 40 cm

Kas oleks huvi?  Hakkuri kettaks sobib väga hästi.

P.S Ketas on eraldi tükk, see silindriline osa on vasakkeermega etteveo-keerutaja ja pikk võll mutriga on kõigest läbi.

[alfredo]

Tere.
Ketas siis kahe teraga, välisläbimõõt 490 mm, paksus 10 mm. Kuna ei saa terasi peitpea poltidega kinnitada siis ka selline veidi suurem läbimõõt. Teile jääb vist imelik mulje, et üritan nui neljaks neid olemasolevaid õhukesi teri kasutada, põhjus lihtne neid jääb piisavalt veel tagavaraks ka. Terad plaanin võimalikult tsentri lähedale panna, jääb jõuõlg väiksemaks. Korpuse sisepaksus jääb 150 mm kanti, ketta taha jääks sellisel juhul vaba ruumi ca 120 mm, või peab korpuse siselaiust suurendama?

Loodame et asi õigustab tegemise vaeva. Kuigi ise pakun, et need õhukesed terad ei pruugi valule vastu pidada, kui sa sinna 8cm junne sisse suruma hakkad. Kinnitus ka veel küljelt, seega lõikad sinna sooned sisse, see teeb asja veel nõrgemaks....aga proovi, kes teab, ehk toimib.
Ise sai siin talvel asju varudes soetatud üks hakkuri tera, mõõtudega 1100x140x15 või umbes nii. Nüüd muidugi ootab kuuri nurgas midagi, sest on ükskõik mis asendist vaadelda, kodukasutuseks liialt suur.

[amatöör1]

Tere
Alfredo sooviksin paarile küsimusele vastust. Kui suur vahe on tera ees kust hake ketta taha läheb? Minul on terade laius 85 mm seega kui laia ava peaks laskma kettasse lõigata? Ava pikkus oleneb kinnitusviisist, see soone lõikamine tera sisse kinnituspoldi tarvis võib tõesti osutuda nõrgaks kohaks. Põhimõtteliselt annab tera otstest kinnitada niiviisi nagu kinnitatakse vahetatavaid treiterade otsi, ei ole ka eriti problemne valmistada. Kui peenestad nö. luudasi kas siis peened oksad kipuvad kuidagi ketta ja tera vahel läbi ka minema ilma, et nad juppideks lõigatakse?

[alfredo]

Tere jah, hea lgp.ksf amatöör1.

Pilud on igal hakkuril erinevad, ilmselt omaniku suvast või millest iganes lähtuvalt...arvan, et 2-2,5cm on sinu terade puhul küll. Ega täpsemalt oskagi ses küsimuses nõu anda, aga mingi tunne ütleb, et liiga suuri ei tasu ka teha. Augu terapoolse osa tegin ise väikese nurga all, et kraam libedamalt edasi läheks või sedasi. Luudasid sealt tervelt läbi suruda pole vast võimalik, eriti kui tööpöörded üles võetud ja masin materjali ise sisse tõmbab.

Tera kinnituseks on loomulikult võimalusi rohkem kui poltkinnitusega. Lihtsalt see on raudpolt kindel variant, et seal sõidu ajal midagi lahti ei tule, eriti kui alt on veel kontramutter peale keeratud. Aga mõtle, ehk tuleb mingi täiesti hea ja originaalne idee ses suhtes.
Ise fantaseerin nüüd natuke. Näiteks, kui keegi suudaks mingi erispets freesiga sinna tera laiuse, paksuse ja sügavuse soone nurga all sisse freesida, vähe suurema muidugi, et tera ilusti sisse-välja käiks. Et läheb nagu rahakoti kaardisahtlisse ja kuhu tal sealt enam minna, kui söödetav materjal teda pidevalt pesasse surub. Võibolla saaks ka keevitusega sarnast asja teha - et lased alumise tüki paika, siis paned sinna tera koos "tolerantsiga"(tükike paberit näiteks) vahele ja keevitad kõige peale klotsi, mis üle lõikeserva ei ulatuks? Või käiad pärast maha jms. Variante on kindlasti veel hulgim.

Muidugi juhtusin ühel päeval sellist videot nägema ja sinu toorainevaliku puhul kaaluksin sehandset varianti tõsiselt, kuigi tahad ise teha ja jupid olemas jne. Liikuva pildi manustamisel tundub, et tegu trummelhakkuriga ja see vast veidi raskem teha, igasugu pudiludinaid on lihtsalt rohkem. Aga edu toimetamisel.

[amatöör1]

       

Tänan näpunäidete eest!

See trummelhakkuri variant isegi korra oli plaanis aga puudusi tiba rohkem kui ketashakkuril: Kindlasti peab olema etteande süsteem, tikub tegema vägagi erineva pikkusega haket, võimsusetarve suurem kui ketashakkuril.
See terade kinnitamine nö sahtlisse on täitsa mõeldav teema, saab vähemalt terve teraotsa ühtlaselt kandma.

Sai kiiresti vineerist lõigatud üks ketas, tuleb hakata terasi sinna peale sobitama, kui tundub, et asi paigas, mõõdud ära võtta ja üks eskiis plasmalõikajate jaoks kritseldada. Ilmselge see, et ketta 10 mm paksust vähe, 20 mm oleks paras. Sai nüsitud ka üks torujupp DN 500 sellest siis lõigata välja hakkuri korpus, 200 mm korpuse paksuseks peaks piisama. Korra välgatas isegi selline totakas mõte, miks ei võiks hakkuri korpus kandiline olla..... hakke väljapuhumine jääb veidi nõrgemaks aga ons siis vaja seda 10 m kaugusele lennutada, praegu tuleb siiski ümar

[alfredo]

Tegin väikese poehakkuri kettast paar pilti. See käib küll vastupäeva. Kui nüüd lähemalt vaatama hakata, siis hakkab mulle tunduma, et sissetõmmet ei tekita ainult tera nurga alla paigutamine, vaid ka ketta telje suhtes nurga all olek.
Vineerist muidugi niipalju, et kunagi kui asja iseehitamist üldse plaanisin, oleks esimene demo tulnudki vineerketta peale. Noh, et asjast üldse mingit aimu saada ja katsetamise mõttes. Mis taga siis ikka peaks juhtuma selle natukese sõidu peal, aga saab vähemalt lihtsa vaevaga erinevaid variante proovida, et see kuldne keskmine leida.
   
   

Kandilise korpusega hakkureid on juutuubis nähtud küll, eriti iseehitajate toodangut. Lihtsam teha kindlasti, kui selliseid viiesajaseid torusid kuskil läheduses vedelema ei peaks juhuslikult. Samamoodi võib  selle kasti ju alguses kasvõi vineerist kokku klopsida.
Osad seltsimehed kapitalistid keeravad jällegi sisselaskeava nurga alla, eesmärk on vist samamoodi parema sissetõmbe tekitamine.
https://youtu.be/EBieqy4SVmg?t=1m59s

[amatöör1]

Tere.
Tänud info eest.
Põhilise sissetõmbe tekitab siiski tera ja puu kohtumise nurk. See, et nad seal natuke tsentrist väljas vähendab lõikejõu vajadust, umbes niiviisi kui teritad noaga pliiatsit siis sedasi nurga all kergem ja kui nuga veel veidi pikkisuunas allapoole tõmmata siis veel kergem. Täna sai natuke nokitsetud antud masina kallal, korpuse lõikasin välja,DN 500 torujupist 200 mm paksuse, mõlemad korpuse otsad ka 4mm lehest. Plaanisin küll kerget aparaati teha aga paraku otsaplaatide juures ei saa koonerdada, ühe külge tuleb sissesööte kolu, teise külge hakkavad kinnituma võlli laagri pukad, parem juba paksem plaat kui hiljem hakata tugesi külge keevitama, Kripeldama jääb küll üks probleem 480 mm ketta puhul jääb vist 700 pöördest väheks, plaanin ju kasutada teda nii el mootori pealt, sellega saab rihmaseibidega parajad pöörded kätte aga T25 ja T 20 jõuvõtuvõllid teevad ju keskmiselt 700 pööret, Ei taha hakata vahevõlli juurde aretama aga kardan, et need pöörded tiba väikesed ja hakkab raiuma, mitte lõikama. Sügistööd maal ei luba eriti antud teema kallal aega raisata, kui saaks nii üle õhtu tunnikese siis vast kuu ajaga peaks saama esimese kaika aparaadist läbi lasta. Kui keegi soovib jupikese 500 toru siis seda saab, ise peab ainult jupi maha lõikama.

[v6sa]

...
aga T25 ja T 20 jõuvõtuvõllid teevad ju keskmiselt 700 pööret
...

Paraku vaid 540.   540E ja 1000, rääkimata 1000E valikutest on vene vanaraual tundmatud.

[muska71]

Tere.
Tänud info eest.
Põhilise sissetõmbe tekitab siiski tera ja puu kohtumise nurk. See, et nad seal natuke tsentrist väljas vähendab lõikejõu vajadust, umbes niiviisi kui teritad noaga pliiatsit siis sedasi nurga all kergem ja kui nuga veel veidi pikkisuunas allapoole tõmmata siis veel kergem. Täna sai natuke nokitsetud antud masina kallal, korpuse lõikasin välja,DN 500 torujupist 200 mm paksuse, mõlemad korpuse otsad ka 4mm lehest. Plaanisin küll kerget aparaati teha aga paraku otsaplaatide juures ei saa koonerdada, ühe külge tuleb sissesööte kolu, teise külge hakkavad kinnituma võlli laagri pukad, parem juba paksem plaat kui hiljem hakata tugesi külge keevitama, Kripeldama jääb küll üks probleem 480 mm ketta puhul jääb vist 700 pöördest väheks, plaanin ju kasutada teda nii el mootori pealt, sellega saab rihmaseibidega parajad pöörded kätte aga T25 ja T 20 jõuvõtuvõllid teevad ju keskmiselt 700 pööret, Ei taha hakata vahevõlli juurde aretama aga kardan, et need pöörded tiba väikesed ja hakkab raiuma, mitte lõikama. Sügistööd maal ei luba eriti antud teema kallal aega raisata, kui saaks nii üle õhtu tunnikese siis vast kuu ajaga peaks saama esimese kaika aparaadist läbi lasta. Kui keegi soovib jupikese 500 toru siis seda saab, ise peab ainult jupi maha lõikama.

Ära põepöörete poole pealt lõikab igasuguste pööretega,aga suuremate pööretega tootlikkus suurem.
Mul kah kodukootud ümara korpusega hakkur ja korpus 5 mm terasest.Kodus käsitsi keerasin kaare valmis.abiks kuvalda hi-lift.Otsast punktid kinni tugeva vooluga,siis painutatavale kotsi punktid peale ja hakkad liftiga kokku pressima.Kaar juba kenastivasta korpust punktid kinni jne.

[amatöör1]

Tere.
Nojah vana inimese asi kuidas 25 jõuvõtu pööretega nii metsa sai pandud, kust se number meeld jäi no ei tea. Idee oli selles, et kodus kasutan okste ja võsa purustamiseks el. mootori abi, maal kraavipervi puhastades kaabelt ei vea ja eks seega oleks tore kui 25 haakesse saaks krempli sokutada. Vabriku hakkurid mille ketta läbimõõt on 600mm töötavad 540 pöördega, loodan, et minu masin hakkab ka nende pööretega toimima. Igaks juhuks kontrollin veel paar mõtekildu üle: Eeldan, et hakke paksuse määrab tera kõrgus kettast... Oksa ettevedu sõltub oksa ja tera vahelisest nurgast, mida teravam nurk seda parem ettevedu, samas aga suureneb oksa läbilõike pind mis vajab rohkem jõudu. Nädalavahetusel sai natuke korpuse kallal nokitsetud. Alfredo poolt väljapakutud terade sahtlisse paigutamine hakkas mulle meeldima ja ei olegi nii eriline seda teha. Terade paigalhoidmiseks tuleks lihtsalt plaadi tagant poltidega terad vastu sahtli servasi suruda ning asi peaks toimima. Lisan siis lõikeketta joonise mille soovin lasta välja lõigata, palun kriitikat! Kui juba asi metallis siis tiba raske ümber teha, paberi peal veidi lihtsam. Algne plaan nägi ette võllile laagrid ühteotsa aga siis vaatain, et venitan hakkuri ebaloomilikult pikaks ja ketas jääb ka esimesest laagrist juba 150mm kaugusele, hakkab vibrama lõikamise ajal. Nüüd siis mõlema võlli otsa toetus laagripukale. Võlliks kasutan üht vana hüdrosilindri säärt, tea kas muutub hapraks kui ketta sinna peale kinni keevitan? Otsisin siis veidi jõuallika alternatiive kolihunnikust: ZID ühepütane, uus mootor aga käsikäivitus, eriti ei sobi. Lumepuhuri pensamootor 6,5 hp 2000 pööret, jääb lahjaks. Murutraktori mootor 12,6 hp 2000 pööret, pea kõlbaks aga vertikaal võll segab asja ära. Mingi 2 pütane väike jahi diiselmootor, võimsus kahjuks teadmata ja hakka vesijahutust aretama kah liig keeruline. Seega siiski el mootor 5,5 KW 3000 pööret ja T 20 jõuvõlli võimalus. Kas keegi oskab öelda kuidas 20- ne jõuvõlli laagreid vahetatakse, kas ainult ääriku 5 polti lahti ja kogu kupatus tuleb sealt tagant välja või vaja kogu masina tagaosa laiali lammutada?

[alfredo]

Ma vaatan, et asi sul suht viisakalt lahendatud. Kriitikat ka väga teha ei tahaks, kuna teoreetiline baas antud küsimuses on pehmelt öeldes lahja. Ise pigem katse-eksituse meetodi koolkonnast, kuna kooliajal oli lihtsam mingi kõrvalisega tunni ajal tegelda, kui tugevusarvutuse valemeid endale selgeks teha. Kaks laagrit on loomulikult parem variant. Sellist asja veel kaaluks ka, et terad paigutada eelnevalt postitatud tehases välja töötatud asenisse. Ju nad on seal mingeid variante kaalunud, proovinud ja leidnud selle parema olema, kui risti teljega variant. Aga jõudu kindlasti.

Sai just poolast tuldud. Soetasin seekord ühe vana, käsitsi ringiaetava, ilmselt leedus veel vilno ajal valmistatud oksapurustaja. Sellest ehk mõni teine kord. Aga et asjanduse kättesaamiseks tuli sukelduda poolamaa sügavusse pisikeste külade vahele, siis jäi tugevalt silma, et igal perel vedeles kuskil mingi rebaki(nende häälduses rembark, rebrak jne) või ketaslõikuri moodi asi ja erinevas stiilis puulõhjkujaid. Enamuses tundus see toredus isetegevuse tagajärjel siginenud olema.
Sai ka Tomazi käest uuritud, et mismoodi nad seda rebaki toodetud produkti katlasse või ahju ajavad ja sain mõttevahetuse lõpuks aru, et enamuses ikke kühveli või labidaga. Lootsin ehk leida mingi senitundmatu mooduse, kuidas see töö on ära automatiseeritud, aga pealiskaudsel vaatlemisel targemaks ei saanudki. Ei hakanud muidugi nõudma kah, et näita oma küla katlamajade sisu nüüd ette, aga jäi mulje, et inimesed elavad lihtsat elu ja alati leidub peres mõni taat või memm, piibutobi suus, kel naljaasi seal tulevalves istuda ja oma elu üle järele mõtiskleda.

[amatöör1]

Tere.
Sain siis täna selle hakkuri ketta kätte. Läks teine 50 raha maksma aga hakata ise plaadist sellist välja nüsima nö. põlve otsas oleks ka jube tüütu tegevus. Eks neid kulusi tuleb veel, loodan nii 150 raha sisse ära mahtuda, lihtsalt huvi pärast pean arvet. Lasin siiski terade avad risti teljega teha, kuna ei jäta jonni ja tahan vägisi need olemasolevad terad sinna paika sokutada, nö. sahtliga, diagonaalne paigaldus oleks palju ruumi ära võtnud ja sissesööte ava oleks väga väikeseks jäänud. Diagonaalse paigalduse puhul on lõikejõud väiksemad, saab nõrgemat mootorit kasutada või siis veidi jämedamat puud hakkida. Olen ise ka praegu teema ees kas panna peale mootor 4 kw 3000p. või 5,5 kw 1500p.

[pen.skar]

Olete ju kirvega hagu raiunud. Kui risti lüüa, peab hea põmaka panema. Poolviltu saab kergema toksuga hakkama, kuigi lõikepind hulga suurem. Söötekolu siis püüda kahes tasapinnas ketta suhtes kaldu teha?