Omavalmistatud biomassi põleti(saepuru,hake pellet)
minul tehtud sama taktikaga tigu 100 ja kolu 130 ja kuuskant ja kinnitan,et töötanud juba 2 hooaega edukalt.
Vasta
Tere
Tänan vastuse eest! Teo korpust ma nüüd kuuskandina tegema ei hakka, lähen lihtsamat vastupanu teed ja teen torust DN 125.
Vasta
(08-08-2017, 13:48 PM)muska71 Kirjutas: minul tehtud sama taktikaga tigu 100 ja kolu 130 ja kuuskant ja kinnitan,et töötanud juba 2 hooaega edukalt.
Kuidas suuremad tükid teo ja kuuskant seina vahel käituvad? Kinni ei poo?
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
(09-08-2017, 08:55 AM)amatöör1 Kirjutas: Tere
Tänan vastuse eest! Teo korpust ma nüüd kuuskandina tegema ei hakka, lähen lihtsamat vastupanu teed ja teen torust DN 125.

Soovitan teha U kujulise või kantidega teokorpuse.
Vasta
(09-08-2017, 09:03 AM)Basilio Kirjutas:
(08-08-2017, 13:48 PM)muska71 Kirjutas: minul tehtud sama taktikaga tigu 100 ja kolu 130 ja kuuskant ja kinnitan,et töötanud juba 2 hooaega edukalt.
Kuidas suuremad tükid teo ja kuuskant seina vahel käituvad? Kinni ei poo?

kui piisavalt võimas mootor siis veab läbi,350w saab edukalt hakkama siiani.
Vasta
(09-08-2017, 20:21 PM)muska71 Kirjutas:
(09-08-2017, 09:03 AM)Basilio Kirjutas:
(08-08-2017, 13:48 PM)muska71 Kirjutas: minul tehtud sama taktikaga tigu 100 ja kolu 130 ja kuuskant ja kinnitan,et töötanud juba 2 hooaega edukalt.
Kuidas suuremad tükid teo ja kuuskant seina vahel käituvad? Kinni ei poo?

kui piisavalt võimas mootor siis veab läbi,350w saab edukalt hakkama siiani.

Tekkis hulga küsimusi: Mitu pööret tigu ja mootor minutis teevad, kui võimsale katlale haket ette annad? Tänud kui saaksin vastused.
Vasta
(13-08-2017, 22:18 PM)amatöör1 Kirjutas:
(09-08-2017, 20:21 PM)muska71 Kirjutas:
(09-08-2017, 09:03 AM)Basilio Kirjutas:
(08-08-2017, 13:48 PM)muska71 Kirjutas: minul tehtud sama taktikaga tigu 100 ja kolu 130 ja kuuskant ja kinnitan,et töötanud juba 2 hooaega edukalt.
Kuidas suuremad tükid teo ja kuuskant seina vahel käituvad? Kinni ei poo?

kui piisavalt võimas mootor siis veab läbi,350w saab edukalt hakkama siiani.

Tekkis hulga küsimusi: Mitu pööret tigu ja mootor minutis teevad, kui võimsale katlale haket ette annad? Tänud kui saaksin vastused.
need vastused siin juba korduvalt eelnevalt olemas,aga olgu peale.tigu ca 2 rpm,mootor vastavalt ülekandele minul 1  ca 1400 rpm ja muunduriga regullin.pakun,et vahet pole mis katlas.alul oli haret mini ja nüüd viadruss.see kui kiirelt hake katlasse läheb ja ära suudab põleda annab põleti võimsuse jav ma pole viitsinud mõõta.1kg halupuu on 4,25 kw,hake vast samas suurusjärgus.
Vasta
(14-08-2017, 12:00 PM)muska71 Kirjutas:
(13-08-2017, 22:18 PM)amatöör1 Kirjutas:
(09-08-2017, 20:21 PM)muska71 Kirjutas:
(09-08-2017, 09:03 AM)Basilio Kirjutas:
(08-08-2017, 13:48 PM)muska71 Kirjutas: minul tehtud sama taktikaga tigu 100 ja kolu 130 ja kuuskant ja kinnitan,et töötanud juba 2 hooaega edukalt.
Kuidas suuremad tükid teo ja kuuskant seina vahel käituvad? Kinni ei poo?

kui piisavalt võimas mootor siis veab läbi,350w saab edukalt hakkama siiani.

Tekkis hulga küsimusi: Mitu pööret tigu ja mootor minutis teevad, kui võimsale katlale haket ette annad? Tänud kui saaksin vastused.
need vastused siin juba korduvalt eelnevalt olemas,aga olgu peale.tigu ca 2 rpm,mootor vastavalt ülekandele minul 1  ca 1400 rpm ja muunduriga regullin.pakun,et vahet pole mis katlas.alul oli haret mini ja nüüd viadruss.see kui kiirelt hake katlasse läheb ja ära suudab põleda annab põleti võimsuse jav ma pole viitsinud mõõta.1kg halupuu on 4,25 kw,hake vast samas suurusjärgus.

saan aru, et etteande tigu töötab pidevalt niiakua kui katlas tuli? Millega on kaitstud see juhus kui katel juhuslikult ära kustub ja tigu topib pidevalt haket juurde? Ise plaanisin veidi teisiti teha: Teo toru ots on eelpõletis sees ja krudib haket sinna resti peale põlema, kui hakke kuhi resti peal liiga suur siis lükkab teo toru otsas oleva metall plaadikese üles ja see omakorda lülitab lõpulüliti kaudu teo seisma, hakke hunnik resti peal väheneb vajub plaat alla ja lülib teo tööle, plaadi ja lõpulüliti vahelise varda pikkusega saab hakke kogust resti peal regullida. Ilmselt minul jääb vist mingi paari - kolmesaja vatine mootor nadiks kuna teo pikkus tuleb ca 3,7 m. Soov seina taga paiknevast mahutist hake otse eelpõletisse viia.
Vasta
täpselt asi manuaalselt juhitav a põleb seni kui kütet põletisse saadad.mis imevägi seda kustutama peaks?ärme unusta,et mul möllab korralik leek katlas,kogu põleti ja katla sisu on kuum ja kui vahel saab punker tühjaks ja paned juurde siis see juurde pandu süttib kuumusest iseenesest sest küte kuiv ja puidu süttimistemperatuur on oluliselt madalam kui põleti enda kuumus.pärast kütmise lõppu tuleb veidi vaeva näha tule kustutamisega ja trassiveega korralikult kasta ja kastmise käigus tigu käib.juhul kui topid märga kütet siis võib tõesti ise ära kustuda.
Vasta
Tegelikult pole amatöör1 mure päris asjata.
Kütte koguse reguleerimiseks ja paikatimmimiseks peaks saama teo pöördeid mingis piiris reguleerida.
Tuluke võib kustuda näiteks siis, kui mingil põhjusel tekib torusse tühimik. Kui seal vahe liiga pikaks venib, siis ongi pahandus käes. Ikka juhtub, kui kolusse näiteks võlv tekib või oksad risti vajuvad. Vaadates, seda materjali, mis sealt hakkurist tuli, siis oleks tark kuidagi sedamoodi asjad korraldada, et ainult pealevajumise peale lootma ei jääks. Mingi asi võiks haket natuke tagant ka sudida, et teol kogu aeg midagi viia oleks.

Ja neli meetrit on tükk surumist. Tigu ja toru peavad hästi kokku töötama ja mootor üsna võimas ka. Ise vaataks sel juhul juba vaakumetteandesüsteemi poole või midagi sinnapoole lahendust. Et tooks sul mingi mandi katla juurde ja tavalise teoga edasi põletisse.
Vasta
situatsjoonid erinevad,mul nt keset mahutit teine tigu millel spiraal teistpidi peal ja jalgratta kett veab seda ringi ca 2 x aeglasemalt kui alumine etteveo tigu.kütan kui ise kodus ja käin piilun vahepeal mis toimub,kütan tavaliselt 2-4 tundi.
Vasta
Tere.
Eks tigu pikk jah ja endalgi tekib kahtlus kas veab hakke ära aga ega enne teada saa kui katsetused tehtud. Valisin selle variandi seepärast, et jääksid vahepealsed vidinad ja mootorid ära. Hakke mahuti tuleb kandiline ja plaanin ühele seinale veel sisse teise lisaks panna mis liigub natuke üles alla just sama teo reduktori pealt, see peaks piisavalt seda haket liigutama, et tigu tühjaks ei jää. See kõik ikkagi vajab veel teostamist, kui esimesed katstused tehtud eks siis näis mis kehvasti. Loomulikult sellist süsteemi ei üritagi aretada, et võid rahulikult kodunt ära minna ja katla omapäi toimetma jätta. Kui aus olla siis vist ei julge seda teha isegi siis kui oleks viimase malli pelleti süsteem üles seatud, ma natuke vana ja tule suhtes siiski kartlik inimene. Seda liikuva seina värki sai nö põlve otsas proovitud, sai vineeri kast kokku klopsitud ja all oleva augu kaudu roobitsesin haket vaikselt välja. Väga palju ei saanudki kui juba tekkis tühimik, eks need pened oksajupid tegid oma töö. panin väga prostalt ühe küljele teise seina veel sisse kus oli paar risti 25 x25mm puidulatti peal, piisas kui liigutasin seda seina ca 10 cm korra üles ja alla ning sain jälle haket välja roobitseda.
Vasta
Tere rahvas!
Ilmselt paljud juba kütavad oma elamist ja kindlasti paljud teevad seda ka hakkega. Lühidalt siis oma kogemused praktikast. Midagi head rääkida igaltahes ei ole, palju oli juba ette aimata, et nii see toimima ei hakka aga näed vaja ikka katsetada. Hea asi vaid see, et hakkega juba köetud ja põhimõtteliselt on see kütteviis odav. Nüüd siis minu süsteemi põhivead: Soovisin haket teoga teisaldada ca 4m kaugusele, st. otse hakkemahutist eelpõleti koldesse. Liig pikk kaugus ebaühtlase hakke jaoks. Antud 90 mm teravilja tigu ilmselt mitut hooaega vastu ei pane. Eespool mul üks pilt ka jämedamast teost, tuleb see kasutusele võtta.
Teine viga, kui tiba kuivem hake ronis tuli, õigemini hõõgumine vabalt see 4m ja jõudis ilusasti mahutisse, midagi teha ei ole, lihtsalt hõõgumine kuumutab teo ja teo toru nii üles, et hake kuivab seal ära ja järjest süttib. Põhjus selles, et surusin hakke otse eelpõleti kolde resti peale kus praktiliselt malmrest juba pea punane. Peale kütmist pidin kogu aeg teo tühjaks laskma, see eeldas aga parajat portsu haket mahutis, väga ebamugav ja aeganõudev tegevus. Arvestasin mahuti ikka nii kolme nelja küttekorra jaoks. Ühesõnaga vigasi palju, kui aega saab tuleb need kõrvaldada. 1. Jämedam tigu. 2. Teo ots koldes kõrgemale, et vältida liig kuumenemist. 3. Mahutis olevale teo osale trossist vuntsid külge siis ei teki hakke võlvi. 4. Suurem vee paak nii 30l teole peale siis vajadusel kustutab ära, praegu 10 liitrine jäi väheks.
Vasta
nii mul ka uus põleti juba töös ja peab tunnistama sai parem kui vana.endiselt käigukast vahel,aga nüüd lasen haket ette 4 käiguga ehk otse ja 50-60 hz.sai pandud ka sekundaar õhk ja õigustab ennast igatepidi.põletis korralik leek ja valu ja nullist kuumaks läheb katel ka nüüd oluliselt kiiremini.suvel sai maja kõrvalt vahtra haru maha võetud kuskil juulis vist ja ka elupuu hekki kõvasti kärbitud.õu oli korralikult laga täis ja kuhugi tassida tundus mõttetu kilplase tegu.kuivas miski paar nädalat ja siis läks hakkurist läbi ja otse hoidlasse.loomulikult ära ei kuivanud,käega tunda nätske,aga põleb kenasti ja praegu lähebki kohati puulehtedega pooleks.korstnasse väljub endiselt max 160C.võrreldes vana põletiga on uus 5 cm pikem ja mõned primaarõhu avad lisaks.kes ei tea siis primaarõhk läheb läbi resti ald küttele ja sekundaar õhk viiakse leegi peale järelpõlemise tekkimiseks,et kõik ära põleks.
Vasta
Tore, et teil hästi läheb.
Mul, ütleme nii, hakkab isu sellega jamada tasapisi üle minema. Kuigi süsteemi olen üsna töökindlalt toimima saanud, siis piisavas koguses hakke tegemine on paras peavalu. Hakkur on vana ja vajab pidevat papraavitamist, tavaliselt just siis laguneb midagi, kui on kiire või plaan muud tarka teha. Uut vaiksemat-töökindlamat masinat pole veel aega ehitama hakata olnud.

Kui oleks kuskil rahulikumas kohas metsa sees, siis teeks katlamaja-kütusehoidla kuhugi majast eemale ja tuppa tooks ainult torud. Põhimõttel, et tood talvel-kevadel peenpalgid ja suvehakul lased need suure hakkuriga peeneks teha, lisaks väikestviisi omad oksad-värgid väikese masinaga. Sügisel paned katla tasapisi huugama ehk korra nädalas käid puhastamas ja kõik. Et kui põleb maha, siis ei lähe vähemalt koos padjapüüri kogutud rubladega ja iseenda väärtusliku elunatukesesega kogu elamine, pudulojused takkaotsa. Muidu on pidevalt selline tobe vibra sees ja käid ikka mõned korrad päevas asja kontrollimas, pluss haket juurde kallamas ja tööle panemas ja ära kustutamas. Tegevust jagub ühesõnaga. Eriti palju eelnevast katlakütja elust asi lõppkokkuvõtes ei erinegi, ajaline intervall on lihtsalt suurem. Pluss lisandunud on genitsvaale hakkimise ja muu sellisega. No vaatame, mis elu toob.
Vasta
Tere.
Õnneks on minul seesamune nõndanimetatud katlamaja majast ca 70m kugusel kui just väga tugevat tuult maja poole pole siis piirdub kahju tõesti vaid antud katlamajaga. Nojah mis katlamaja ta on, hädapäraselt vanast klaaskasvuhoone katlaruumist ümber kohendatud. Ilmselt saab selle hakke teema piisavalt toimima ka lõpuks. See kustutamise värk on tegelikult ikkagi kõige suurem probleem, alati kripeldab kas ei jäänud midagi kuhugile teo toru sisse hõõguma. Vaevalt kodukootud hakkuri, hakke ja kogu muu krempliga sellist süsteemi saab aretada, et paned sügisel vaikselt asja tuksuma ja kevadel lülid välja. Võtan seda asja reaalselt - kraaviperved on vaja kuidagi lepavõsast puhtaks saada; ok saen maha, tassin hunnikusse, ootan ja vaatan ilma ning põletan lageda taeva all ära. teine võimalus; saen maha lasen hakkurist läbi, viin koju ja kühveldan hakke mahutisse, kustutan siis iga kord seda katelt korralikult. Ütleme nii, et aja ja töökulu vast sarnased, teise variandi pluss vaid see, et tuba saab soojaks
Vasta
ega hakkuri ehitus tasub ise ära kui teed täiesti uue.mull nt läks kogemuste puudumise tõttu rihmaseib ja võlli ots peeti,mõlemid olid taaskasutus ja kõik muu uus.korralikku hakkurit tahta siis on targem korra süda kõvaks teha ja osta poest ala kiloga tehase hakkur,midagi peaks minema siis pulgad saada ja esimene 2 aastat garantii ka veel uue puhul.olen ühe valmis teinud ja uskuge see pole teab mis meelakkumine,komponendid rasked tõstad ainult kraanaga ja materjal kokku sebida ja põlve otsas valmis teha,siis ega isetehtu odavam ei tule.olemas ka firmad kes hakkurit rendivad oksad .ee ja neid veel.
katla kütmist hakkega mina küll naudin ja olen paras büroman muidugi ka.
Vasta
vabandust, kas on mingi kindel põhjus, miks teie nooblid katlad peavad käima kruvitoitega?
miks ei võiks kolviga lükata? piisavalt pika koldesse kukkumise toru otsas ei läe kolb soojaks ka ja muidu on teine (kui rauast tehtud) üsna tulekindel.
ajamiks passib näiteks hüdro või (reduktoriga) stepper. kruviga võib ju kuskilt kaugemalt tuua vajadusel kolvile ette selle pudi.

mis aga hakkuritesse puutub, siis kui kellelgi peaks kangesti vaja minema 13 jõulist alla pudistavat riistapuud, siis olen lahkeste valmis enda oma realiseerima.
kirjutasin sellest veidi siinsamas teemas mineva aasta veebruari lõpus.
Vasta
Eks sel kolviga asjal on jälle omad hädad, kuid kindlasti palju tuleohutum, kui toru otse mahutist katla alla tuua.

Endal otseselt tuli torust välja pole roninud, ära ummistunud aga küll mõned korrad, sest ladus töötamine põhineb raskusjõul ja kuna toru sisepinnale kipub ladestuma kõrbenud vaigutolmu, siis liialt suure takistuse ilmnemisel võib hake füüsiliselt torusse takerduda. Ikka tüütu, kui ühel hetkel tuba külm on ja vaatama lähed, siis pool katlaruumi haket täis pudisenud. Peab mingi viguri välja nuputama, et sellistel asjaolude kokkusatumisel tigu tagant ära võetaks ja sest kuidagi ülakorrusele ka teada antaks. Muidu ikka lähed mingi aja tagant niisamagi vaatama, kas kõik ok ja mis kasu sest kõigest niimoodi. Närvid lähevad lihtsalt läbi ja ei muud midagist.

Hakkuritega on selline lugu, et saab neid osta ja rentida jne. Kuid minu vajadustele vastavat ei ole kuskilt veel silma jäänud. Kõige tähtsam oleks sealjuures väike müratase ja sellele asjaolule pole ükski tootja mõelnud, peaasi et piisavalt suure puu saab sisse pista ja kõik. Selline masin eeldabki vähe teistsugust konstruktsiooni ja teostust, ka toormaterjalile on omad nõuded. Peas on asi mul juba valmis nokitsetud, aga nagu öeldud, muud jura on palju ees ja isegi algust pole jõudnud teha.
Vasta
no vaikset hakkurit jäädki otsima.hakkur ju sisuliselt nagu kirves mis puitu purustab ja ilmselt on ja ka jääb mürarikkaks.kui tahad siis pead ruumi kus hakid ära isoleerima muud varjanti ma küll ei näe.taod naela seina ja see kostab ikka kilomeetri kaugusele ära,hakkuris antakse naelale 1000 matsu min ja müra korralik.isegi puidutööstuses hööveldamine tekitab mega müra.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: Provoker23, sander65, 1 külali(st)ne