Omavalmistatud biomassi põleti(saepuru,hake pellet)
#41
Ilus.

Mul vaja vahepeal osa oma metsa küttematerjali 80 km taha ka vedada...
Vasta
#42
Ma nägin mõned aastad tagasi süsteemi, kus umbes 300m2 põrandakütteks kasutati hakkemasinast läbikäinud võsa.
Katel oli ümberehitatud pelletipõleti, etteandmine oli tehtud kombaini vilja transpordi teost.
Hakkepunkrisse sai mäletamist mõõda otse traktoriga kallutada (katlamaja oli sobivalt mäeküljel),
lisaks olid punkris temperatuuriandurid mis põlema minemise puhul avasid veeventiilid ja ujutasid punkri üle.
Vasta
#43
Tublid olete küll. Arvatavasti saavad ka ülejäänud ksf-d siinsetest edusammudest innustust ja üheskoos vabaneme lõplikult soojamagnaatide kägistavast haardest Smile

Ksf.Ahtosele tänud ämbritäie hakke ja väikese demo eest, olen hakkurivalikul nüüd kindlasti teadlikum, kui hommikul. Käisin poes vaatamas ja vist leidsin, aga homme teen veel väikese ekskursi, et kindel olla.

Tegin pisikese katse ja kütsin selle potskatäie ära. Katlaks vana hea HaretMetalli 25KW-ne aastast 94 ja mis siis asjast arvata. Haket oli umbes 12L, ega ta just ülemäära kuiv olnudki, kuid katlale jätkus umbes 45-50minutiks, põles viisakalt, etteanne oli seekord veel manuaalne. Tunnis kuluks siis vastavalt 15L. Kuigi natuke peaks vähemaks timmima, sest suitsugaasid peale katelt läksid üle kahesaja, kuigi ökorezhiim oleks kuskil 150-170C, õunapuu ka muidugi. No eks seda vaatab veel. Päevas kütame seni keskmiselt 6-10 tundi, siis on ka akupaagid ööseks täis laetud ja sel juhul läheks vaja 90-150L haket, ehk mõni kant kuus. Mõõtsin just hoiuruumi üle ja mahuti tuleb u.8m3 suurune, ehk paari kuu varu tuppa, ülejäänud peab kuskil mujal ootama, küll koha leiame.
Nüüd vaja veel selgeks teha, palju aiast haket tuleb ja mida vaja juurde osta. Ostmine on muidugi ka selline joppamise asi, sest jube suure fraktsiooniga tundus tööstuslik kraam olema. Aga ehk leiab kuskilt ka väiksemat, peab vaatama. Hakka veel kuskilt hakke hakkimise masinat otsima.
Vasta
#44
(03-02-2016, 20:48 PM)alfredo Kirjutas: Tegin pisikese katse ja kütsin selle potskatäie ära. Katlaks vana hea HaretMetalli 25KW-ne aastast 94 ja mis siis asjast arvata. Haket oli umbes 12L, ega ta just ülemäära kuiv olnudki, kuid katlale jätkus umbes 45-50minutiks, põles viisakalt, etteanne oli seekord veel manuaalne. Tunnis kuluks siis vastavalt 15L. Kuigi natuke peaks vähemaks timmima, sest suitsugaasid peale katelt läksid üle kahesaja, kuigi ökorezhiim oleks kuskil 150-170C, õunapuu ka muidugi. No eks seda vaatab veel. Päevas kütame seni keskmiselt 6-10 tundi, siis on ka akupaagid ööseks täis laetud ja sel juhul läheks vaja 90-150L haket, ehk mõni kant kuus. Mõõtsin just hoiuruumi üle ja mahuti tuleb u.8m3 suurune, ehk paari kuu varu tuppa, ülejäänud peab kuskil mujal ootama, küll koha leiame.
Nüüd vaja veel selgeks teha, palju aiast haket tuleb ja mida vaja juurde osta. Ostmine on muidugi ka selline joppamise asi, sest jube suure fraktsiooniga tundus tööstuslik kraam olema. Aga ehk leiab kuskilt ka väiksemat, peab vaatama. Hakka veel kuskilt hakke hakkimise masinat otsima.

Kust otsast see haret katel hea on?Tegin suitsukäigud kitsamaks ca 2 cm ja ikka läks hakkega kütmisel 250-300 korstnasse.Lendas uksest välja.
On ju olemas väiksemad hakkurid,http://www.oksad.ee/ vanad hakivad suvalises kohas ja ka müüvad haket.Muidu vist lasevad maha,mina enda omaga lasin otse big-bäg kotti,kotid kärul ja 3 kotti läheb kärule.Kott kuiva kaalub kuskil 200 kg.Kotid ostsin osta.ee agrotarve nim kasutaja müüb.
Vasta
#45
(03-02-2016, 21:12 PM)muska71 Kirjutas: Kust otsast see haret katel hea on?Tegin suitsukäigud kitsamaks ca 2 cm ja ikka läks hakkega kütmisel 250-300 korstnasse.Lendas uksest välja.

Ära nüüd päris täht-tähelt ka kõike võta Toungue minu jaoks on ta hea sel põhjusel, et juba olemas, töötab ja paremaid pole proovinud. Aga tegelikult on hea ka-tugev teraskatel, talub natuke "lõhkumist" ja keetmist, näiteks ununes kunagi täitmiskraan lahti ja kui see mul ükskord meelde tuli, siis oli 4 bari sees süsteemis ja ajas kuskilt läbi ka sisinal. Mõtlesin juba, et tuleb hakata uut muretsema(see on vist õige sõna, sest katlamaja asub keldris ja mingit kolm/nelisadat kilo treppidest-ustest läbi kangutada-eiei, ei taha), aga lasin üleliigse vee välja ja siiamaani toimib, pragu tõmbus ka kokku kuidagi, ju ta ülemise flantsi vahelt tuli.
Üldiselt on nii, et kunagi oli naabritel ka täpselt sama asi katlamajas ja nemad ei saanudki teda korralikult tööle-ei hakanudki sooja andma, kuigi kutsuti igasugu asjamehi olukorda takseerima, ainult nõiaints ja nastja ei käinud. Nii, et siin ei saa välistada "esmaspäevase katla" fenomeni.
Kas sul turbolaator ülemises kanalis oli ja tagumine auk ilusti kinni kaetud? Ilma nendeta vuhiseb muidugi 400C kosmosesse ja pole asigi. Endal oli kunagi sama asi, kui teadnud sest katlast veel suurt midagi. Tagumine kanal tühi, turbolaator tagurpidi sees ja ainult varesed rõõmustasid korstna otsas. Aga õnneks sain õnneliku juhuse tõttu varsti asjad selgeks ja sest ajast on ta nagu normaalselt kütnud. Kuigi puudega on ikka kohutav raiskamine käinud mitmeid aastaid. Hakkega ongi see hea asi, et saad põlemist regullida, puudega on võimalused ahtakesemad.

Vaatasi korra ka oksad.ee peale ja hinnad üsna karmid-tund 30-45 pluss transpordingud värgid, niipalju mul küll midagi hakkida pole, et selliseid härrasid tülitada, bensu pealt aktsiisiga riigile andamit anda.
Esimene alternatiivotsing andis palju mõistlikuma lahenduse,
http://www.johanna.ee/rent/toode/oksapur...m-okstele/, iseasi kui peent fraktsiooni seegi teeb.
Teine variant, et läheb käib poolamaal ja ostab muu soodsa kraamiga koos omale sellise asja - http://www.megamaszyny.com.pl/rozdrabnia...o_spo=true
5oo€ eest, pole ka nagu paha variant.
Kolmas võimalus oli täna Bauhofis käia ja omale selline pisikene asjandus osta,
http://www.bauhof.ee/oksapurustaja-gsb-2500-40.html
Kammisin ka muud kohad läbi ja parema hinna-kvaliteediga asja ei leidnud. Lõikeketas oli parim, mida selles hinnaklassis pakuti, konstrui tugev ja päriselus näeb poole parem välja, kui selle poe pildi peal. Tegin kohe pisikesi ümberkorraldusi ja lisasin sissetoppimiskohta viiekümnese toru, kuna originaalauk on piklikuks veinitatud ja plastmassist servadega, oli jube vedel ühesõnaga. Aga nüüd ainult tokiga torusse lükata, et materjal läbi ajada. Võibolla pehmemaid oksi tõmbab ise, ei viitsinud pimedas neid hankima minna muidugist.
Tegin ka väikest katset ja lasin viilutatud halgu läbi, tulemus oli selline harju keskmine, jämedama fraktsiooniga saepuru, põles hästi igastahes.
Vasta
#46
See poolakate leht huvitav ainult üks viga asjal see kuramuse keel mis koosneb põhiliselt kaashäälikutest Big Grin ,aga piltidest saab ka aru millega tegu.
Vasta
#47
Ahtos, võõramaiste, täiesti tundmatut keelt kasutavate lehtede vaatamiseks pakub Chrome tõlget kah, mul inglise keelde, aga kui on eestistatud brauser, siis peaks isegi umbkaudse kodukeelse kirja ekraanile kuvama.
Ega seal muud ole, kui lehe kohal hiirele parempoolne klõps teha ja valida Tõlgi eesti keelde vms.

Aga vaatasin, et sealt minu poolt jäetud viitest on näidatud masin ära kadunud. Panen siis lingi üldisemast otsingust, kust saab aimu kohapealsetest hindadest ja muust, oksapurustajate kategoorias.
Zzzlottihinnad peaks jagama vist 4,4-ga, et meile mõistetav vääring välja võluda.
http://www.megamaszyny.com.pl/rozdrabnia...-1336.aspx
Vasta
#48
No nii, on põhjust teemat vähe elustada. Sain oma jurakaga nii kaugele, et pea nädal on asi töös olnud, midagi maha pole põlenud ja käed-jalad  samuti alles. Kahjuks pole hetkel kuskilt võtta hunnikutes kuiva haket ja sunnitud pelletitega kütma, kuigi neid kipub ikka palju minema, nii kolm kotti päevas sellise pehme ilma juures. Mõistame loomulikult, oma viga kõik - maja ei pea sooja, katel on nagu ta on ja nii edasi. Kuid võrreldes sellega, et paned tünni täis 12 tunni tagant või käid iga tund halgu loopimas, siis eelistaks esimest võimalusel.

Ehitusprotsess läks vaevaliselt, kuna tuli katsetada igast asju ja seejärel ümbertegemised ja uued katsetused ja muud eksirajad...aega kulus palju, kuid õnneks on mul seda piisavalt. Loomulikult ei jää etteandemehhanismus selline, mis sealt paistab, vaid pigem ikka punkrist hakkab suurema teoga ette vedama ja läbi vastavate torude kukub koldesse, koguse regulliks siis steppermootoriga, nagu see käib. Suvel ehitan veidi laiema kolde ja panen 90-se toru kaudu materjali sisenema, 75-sest kukub alla. Paistab, et kui külmemaks läheb, siis praeguse kunsttüki pealt maja soojaks ei jää.
Samas tuleb arvestada sellega, et ei tahtnud katla küljest midagi ära lõigata, kui peaks täielikult ebaõnnestuma ja ka materjalivalik oli selline, mis sai sõbraliku mettallifirma konteinerist välja õngitsetud, mida seal parajasti leidus. Pealeanne sellisel viisil oli mingi sisemine kiiks. Kuigi loogika ütleb, et oleks nagu ohtlik, praktika aga kinnitas, et tõmme on pea alati sissepoole, välja arvatud gaasiplahvatuse korral, seda aga saab vältida. Igasugu katsetused kinnitasid, et sedaviisi annab põlemine kõige kõrgema temperatuuuri vähema kütuse juures, sest piisavalt sekundaarõhku tuleb lisaks ja venti pole hakke puhul tarviski sisse lülitada, vaid alguses, et temp üles ajada. Pelleti puhul on see küll vajalik, sest pealeantav lämmatab leegi suht kiirelt, kui alt õhku juurde ei puhu ja kuhi kasvab torusse üsna varsti.

Kõige suurem jama oligi teo ja koja õige kombinatsiooni leidmisega. Kuskilt valmis või poolvamis tigu on üldse raske leida, isetegemine oli vähemalt tolles etapis välistatud, nüüd ehk saaks hakkama aga sain soodsa hinnaga spiraalpuuri ja see tundus kõige parem olema osades apektides, kuigi ehituse eripära tõttu tuleb mootoril palju tühijooksu, kuigi samas ega see nii halb olegi. Mõtlen et tihedma teo puhul siis vaja jälle ülekannet aeglasemaks teha ja seda ka hästi ei viitsi. Praegu on ühendus lihtne, sabapidi on kokku pandud 11 ja 13 padrun, üks mootorile, teine kohe puuri otsa ja valma.Esimene variant oli 40 tigu ja 42 siseläbimõõduga metalltoru-iga pisikese aja tagant oli kupatus kinni. Siis panin ettepoole 48se jupi, sama lugu. Intrnetist julgust saanuna poolitasin ühe 75se kanalitoru ja tõstsin väljajooksu osa põhjast kõrgemale, nüüd pole miskit ummistust ja kõik toimib. Asi peab saama natuke järgi anda vajadusel ja seda see plastik lubabki. Selliseid häid õhukeseseinalisi tsingitud torusid saab, aga mitte tasuta, väljalaskesüsteemide remondiga tegelevatest asutustest, vähemalt mina paremat kohta välja ei nuputanudki.

Panen miski näidise ka üles, sest üks liikuv pilt kindlasti parem, kui sada sõna. Kasutasin seekord kristliku sõnumiga musooni, loodab et sealt kõrgemalt pole autorikaitsetaotlust juutuubile veel esitatud Wink
Kui kedagist häirib, saab heli maha kruttida arvatavasti.
Selline ta siis tuli
Kui pilt liiga kirjuks tundub minevat, siis vabanduseks pean mainima, et ei oska seda filmitegijat väga hästi käsitleda ja kui juba kolmas katsetus riistvaralistel asjaoludel untsu läks, siis neljandaks tegin kähku midagi valmis ja ei viitsinud seal enam midagi sättida eriliselt.  
Vasta
#49
Ei tea,kas kalameeste jääpuur ei sobi etteande teoks.Neid erineva läbimõõduga.Vene omad algavad 25 eurust.
Vasta
#50
Vaatasime ka neid jääpuure, üks ripub kubrikus seina peal aga ei hakanud ära lammutama niisama katseks. Neil on samm ka liialt suur ja seda täpselt juhtima hakata on vist keeruline, liiga palju keerab korraga peale.

Tasapisi jõudsin avastuseni, et selliseid valmislahendusi sa mingi mõistliku raha eest ei saa. Raplas vist tehti hakkele-saepurule tigu, aga hinnapoliitika oli kuidagi niimoodi, et 1,5m 95mm tigu koos toruga 160+km pluss laagripukid jne mingi raha eest, mootor-reduktorid-värgid kas 360 või 390 pluss käive. Selle raha eest saab juba hoopis midagi muud. Kuskil taheti kõige tavalisema 1,5m pelletiteo eest vist 240 raha jne. Võibolla, kui pangast on just kohver välja võetud ja hakkad uut maja ehitama, siis tundub see nohu, kuid minu elus on asjad pisut teisiti.

See see meid isetegevuseni viib, et mingit ülemõistuse raha tahavad kasvõi kõige lihtsama hakkekatla või põleti eest saada, kuigi tegelikult seal mingit rasket pole. Minu katsetusi ei tasu nüüd muidgi heade asjadega võrdlema hakata, aga kui see kodustatud asi maksis reaalselt alla saja raha ja toimib teatud piirides, aga tutikate asjade eest tahetakse tuhandetes, siis võtab vähe kukalt kratsima küll.

Tegin katla tuhast puhtaks ja klõpsisin paar pilti uuemast asjakorraldusest. See ülevalt vasakpoolne jublakas käib kogu asjandusele alla, et kõrgus õige oleks.
   
Vasta
#51
Rapla tehas küsib 4 kiloeuri põleti eest hakkele,noh sellest kilo juba kõmm.Sügise astusin korra alus tehasest läbi ja vaatasin pisut seda põletit,tigu oli kõrval riiulis.Tigu oli mingi 4-6 mm materjalist ja ilus plasmaga lõigatud ja venitatud võllile,silm puhkas vaadates.Tigu see kõige raskem põleti juures ongi.Minul käsitsi lõigatud ja venitatud,paras porr,aga selle raha eest küll ja keegi seda seal põhjas ei näe.Jääpuuridel teo materjal pisut õhuke  hakkele,väänab kõveraks,pelletile kärab.
Etteveo süsteem kah nii kuidas kellegil pea võtab,minul pea elektroonikat eii jaga ja mehaaniline,kiirust regullin mootoril sagedusega,süütamisel käib vaiksemalt ja kui mürinal põlema hakkab siis keerad sageduse 42 hz paika ja toimetab omapäi,jälgima pean,et punkris oleks materjal ees.Seisma v panekul ettevedu muundurist seisma,põleti põleb tühjaks siis avan hetkeks kraani ja vesi peale kolusse ja söed kustunud,vent seisma,siiber kinni ja aamen.
Tegin juba segaja ka punkrisse,aga tahab pisut täiustamist.
Vasta
#52
Mõtlesin, et panen veidi viiteid kah, mis on antud teemaga seotud ja uurimistöö ajal sai netist leitud.

Plastiktoruga pelletitigu tsaaririigist

Läbipaistev pelletitigu kuningriigist

Plastiktoruga hakketigu

Minu tulevane tigu saab ilmselt olema midagi seesugust


Täielik etteande ja tahapanekusüsteem hakkele
Ka selle härra teisedki vidiod on küllaltki inspireerivad. Eriti põhjapanev teibituuningu koha pealt oli akuparanduse video, mis kahjuks preguseks nimekirjast kadunud.

Biokütus

Päris hakkekatel välismaalt

Selline hakkur oleks suisa super
Kui keegi tunneb, et saaks taolise või veidi suuremaga hakkama, mis oleks võimeline näiteks halupuud töötlema umbes sarnaseks, siis võiks ju asja arutada.

Paar päeva hiljem, Harkovi hakkuri teemadel.

Uurisin tehasest veidi asja ja minu kahtlused leidsid kinnitust, et seesugust mehhanismust eriti osta ei kannata. Hind oli ilusalt ümmargune 2000 ameerikamaa dolarit, nagu meiesuguste rikkurite käest küsida sobilik, pluss mingi raha veel 300 dolarit kas tollimaksuks või mingite kohalike mehhanismide määrimiseks, pluss transport ja arvatavasti ulataks ka eesti maksuamet oma abistava käe, kui asjandust ikka riigipiirist üle tuua sooviks.
Kuid ütleme nii, et mõtleme veel, arutame asja, masin on seda väärt. Paistab, et see ei ole haamerveski, nagu korpuse laiusest võib järeldada, küll aga kasutatakse vastava suurusega aukudega võrku või piirajat, et saada ettenähtud suurusega haket, fraktsiooni suurust saab muuta terade asetuse muutmisega, et lähemale vastulõikeservale, siis tuleb väiksemat ja vastupidi, pluss sõelade vahetamisega, arvtavasti. Ilmselt nii kaua keerutab materjali seal, kuni aukudest läbi mahub. Nuge on ka neli, mitte kolm ega kaks, nagu tavaliselt isetegijate asjandused arvutiaknast vaadates on. Mootor on muidugi jõhkard, eksju, aga ju siis turumajandus sinna veel päris kohale ei ole jõudnud või ei maksa elekter ega metal suurt raha neil. Samas, kes teab, ehk ongi nii suurt siiski tarvis, et kraam läbi läheks muretult, aga kas koduse 25A peakaitsega sellise asja töös hoiab, on pisut kahtlane ausalt öeldes.
Aga mingi nipp peab veel kuskil olema, nimelt sellest juutuubiku videost järeldub, et hake tuleb väga ühtlase ja hea mõõduga, võrrelduna nn.konkurentide saepuru ja pilpasegu vaadates. Filmitrikk? Oskab keegi ehk selle fenomeeni lahti seletada minusuguse pisut rumala, kuid õpihimulise jaoks?
   
Vasta
#53
Teo meisterdamine, tulemus jääb isegi suht viisakas.




Siin pakutakse üsna võimekat hakkurit, mõistliku energiakuluga.
Vasta
#54
Selle teoga ajad parimal juhul pelletit edasi,hakke juures pole sellise teoga mitte kui midagi teha.Hakke etteveoks peab teo võll suht peenike olema mul 1/2 toll toru mis on 22mm ja teo jämedus 100mm.Proovisin 40mm ribaterast ümber võlli keerata nagu videos ja lasin riba veel kuumaks ja täiesti lootusetu.Niivisi küll nagu videos keerad mingi 10x10 lati peale,punktid kinni ja siis järgmine kiht peale jne kuni soovitud teo jämedus käes.
Vasta
#55
(03-02-2016, 17:53 PM)muska71 Kirjutas: Minu hakkuri toodang pildil.Sügisel tehtud pildid põletist ka veel.Tegin ka soojusvahetist paar klõpsu.1,3 korda efektiivsem kui http://www.akromex.com/eshop/et/soojusva...aheti.html

(18-02-2016, 01:33 AM)alfredo Kirjutas: Mõtlesin, et panen veidi viiteid kah, mis on antud teemaga seotud ja uurimistöö ajal sai netist leitud.
...[/url]

[url=https://www.youtube.com/watch?v=scWpeFZjmkk]Selline hakkur oleks suisa super

Kui keegi tunneb, et saaks taolise või veidi suuremaga hakkama, mis oleks võimeline näiteks halupuud töötlema umbes sarnaseks, siis võiks ju asja arutada.
Juhuks, kui pole veel näinud: Pärnus lähemal vaatama minna.

http://www.kuldnebors.ee/search/tooriist...ing=hakkur

[Pilt: 8af0e071af3d3e31c29b182a2910105f.jpg]
Vasta
#56
Vaatasin minagi seda kuulutust, aga arusaadavalt ei ole selliseid vahendeid kuskilt võtta ja teiseks teeb see aparaat mingeid viilakaid, suitsetamiseks hea, põletamiseks ja hakke etteveo eripäraga arvestades pole vist kõige mõistlikum kasutada.

Võibolla proovime midagi ikka ise kompunnida. Vastavaid vene foorumeid juba kammitud küll, pilt enamvähem silme eest, aga vaatab millalgi kevade poole seda asja lähemalt.
Vasta
#57
Mulle tundub et sellest puutükist lõpuks soe välja tuleb siis pool on juba Eesti energiale makstud. Võib-olla muidugi läheb seda energiat sinna alupuusse samapalju ma ei tea.
Vasta
#58
(25-02-2016, 22:24 PM)nootsii Kirjutas: Mulle tundub et sellest puutükist lõpuks soe välja tuleb siis pool on juba Eesti energiale makstud. Võib-olla muidugi läheb seda energiat sinna alupuusse samapalju ma ei tea.
Mina kütan selle oksarisuga millega tavakodanik õues ima soojaks kütab ja kasvuhoone gaase toodab,see mis kütteks peen läheb hakkurisse.Asja mõte ongi see,et milleks kütta oksarisuga ilma soojaks?kütame sama asjaga parem toa soojaks.Ümber maja tuleb võsa naguniikoristada,puud ja põõsad vajavad pügamist jne.EE ei saa minult sentigi.
Vasta
#59
(26-02-2016, 09:54 AM)muska71 Kirjutas: Mina kütan selle oksarisuga millega tavakodanik õues ima soojaks kütab ja kasvuhoone gaase toodab,see mis kütteks peen läheb hakkurisse.Asja mõte ongi see,et milleks kütta oksarisuga ilma soojaks?kütame sama asjaga parem toa soojaks.Ümber maja tuleb võsa naguniikoristada,puud ja põõsad vajavad pügamist jne.EE ei saa minult sentigi.
+1  Cool 
Molodets, Muska! Tak deržat! Oleme sõbraga samal teemal arutanud ja oleks hädasti hakkurit tarvis, aga asi pole siiani vedu võtnud. Asi selles, et sõbra maakodus oleme mitu aastat mõlemale talvepuid teinud ja oksahunnikud majasuurused. Vahel saab mõne ka ära põletada, aga siis peab väääga ilma passima, et ei tekiks "sauna pistsin, küla läks" olukorda. Seal kolkas pole vist pritsumehigi, vähemalt peale koondamisi mitte. Lõke on uhke küll, vist kosmosestki näha kui leek üle puulatvade käib. Aga omal on kahju, hea küte põleb niisama ära... Käsitsi paku peal hao raiumine oli vanasti taludes vana peremehe ajaviitetööks. Kellelgi teisel polnud aega ega kannatust sellega jamada, seda vähem kaasajal. Poes müüdavad aiapidaja oksapurustajad, mida mina olen näinud, on paraku kallid ja nõrgukesed, sisuliselt steroididel paberihundid.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#60
(26-02-2016, 09:54 AM)muska71 Kirjutas: Mina kütan selle oksarisuga millega tavakodanik õues ima soojaks kütab ja kasvuhoone gaase toodab...

Puuga on selline lugu, et küta või ära küta, kasvuhoonegaasid tekivad niikuinii. Kõdunedes annab puit samapalju kasvuhoonegaase, kui põletades. Kasvades aga seob puu neidsamu gaase - puhas ringlus.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne