[Basilio]

Nonii, käisin pühapäeval maal, tegin purustajaga kuivast oksahunnikust haket ja õhtul kodus läks katsetamiseks. Selgituseks ütlen kohe ära, et hakkepuiduga kütmisega puutusin kokku esimest korda. Saepuru olen ikka vahel ämbriga katlasse visanud. 
Kuna ei viitsinud kühvliga tervet õhtut katla kõrval veeta, siis kütsin selle üles ja lajatasin poolest saadik haket täis. Targemad ilmselt juba irvitavad, aga mina ei arvanud sellest miskit kurja sündivat. No esimene matakas suitsu ja sädemepilve saatel ei olnud midagi erilist, vahel ennegi juhtunud, et peale visates tuli korraks kinni maetud ja gaas plahvatab. Seekord läks katel päris kurjaks. Hakkas aga takka üles raiuma, mauhh-mauhh-mauhhh! Nii mitu minutit. Kahju et ei näinud, mis väljas korstna kohal toimus. Küllap see nägi välja nagu sõidaks iidne auruvedur. Kui sain asja lõpuks kontrolli alla, siis oli tuleleek nii pikk, et ulatus korstnasse. OK, õhtu lõpuks sain selgeks, kuidas ja kui palju korraga peale visata ning kui palju põlemisõhku peale anda. Sellest hoolimata on üllatav, kui erinevalt puit kui küttematerjal käituda võib. Halupuud, puitbrikett ja hake on kolm väga erinevat asja.
Halupuudel on kaks põlemisetappi. Esimeses põleb puugaas, pikalt ja rahulikult ning kui tõmme paras, siis mitte liiga pika leegiga. Teises faasis hõõguvad söestunud halud pikalt ning annavad tugevasti soojakiirgust. Hakkel on esimene faas väga kiire ja intensiivne ning teine paistab peaaegu puuduvat. Seega sobib hake eeskätt puugaasikatlasse. Kivisöekatlasse on see üsna sobimatu. Kütta saab, kui palju ja tasuta käes ning ei pea paljuks õhtute kaupa kühvliga vahekorras olla.