08-09-2022, 12:29 PM
2,6 KW tähendab tunnis mul 55 senti, praegu. Otse põrgust võttes ja kui pressiks linnas, mis pole ka halb idee. 
Seega tonn 55 eurot elektrikulu. Alati on lahenduseks ka PV-paneelid aga seegi maksab ja talvel ei tee midagi. Samas on parim talvine kuivanud 20% niiskusega roog...
Aga võtmae selle viidatud kallima tšehhide toodetava Falach-masina mis ka austerlaste kaubamärgi nime võib kanda ja seal EI OLE valsklust, olles päris mitmeied selle kaubamärgi muid puutööseadmeid tarbinud. Viimasena üks formaatsaag, hind ja omadused on ideelses suhtes.
Kui germaani hõim ütleb, et Motorleistung 2,2 kW, Brikettdurchmesser quadratisch 30 x 30 mm, Stromverbrauch ca. 1100 W/h, Gewicht Briketts ca. 900 - 1100 Kg/m³ ja Kapazität 10 - 25 kg/Std, siis nii ka reaalsuses on
See maksab küll juba pea 9-10K€ aga ütleme et teed 20 kg tunnis, tuleb tonni briketi tootmise elektrikulu hinnaks 23 eurot. Isegi poole kallima elektriga on asjal ikka jumet. Veel mõõt suurem on juba topelttöökas aga hind ja elektrikulu on ka teised. Juba 233 vs 400 kilo omakaal jms. Asi peaks olema võimalusel mobiilne ja käitatav "otse objektil" mõistliku genekaga. OT in: Kuigi eks me ju kõik tea, kui "mobiilsed" me lõpuks oleme kui see vajab omajagu tööd ja aega! Kogu tarbimise aja kasutasin ma oma jahi treilardatavust 1 korra Viisin treilal Kurksesse ja sealt siis merdpidi läbi Nõva ja Osmussaare Österbysse tagasi. Läksin ma jee Lätti Usma järvele Microte MMile jms, mis kõik oli "plaanis". OT out.
Teine pool asjast on ikkagi ka see 5000 eurot tulumaksuvabastust, mis meil tähendaks 10000 kokku sest on mitmel nimel maavaldused. Jah, siis on vajadus FIE järele, aga see on võimalus, või siis masinatele renditeenust osta. Eraisik seadmete soetamist maha arvata tulust ei tohi. Ega muidu ju ei mõtleks ega oleks mõtlema hakanud kuid energiakandjate, eriti tahekütuste sõge hinnatõus ja iga aasta lihtsalt niisama tonnides hekaritele kasvav umbrohi nimega pilliroog on pannud mõtlema. Ma kahtlustan, et isegi paju ei kasvata suvega sama kaalu energiavõsana. Ainult kallid ja töömahukad soetada ja väetatavad kultuur-energiavõsad annavad sama koguse ja rohkem biomassi järgmise bakatöö põhjalt. Pilliroog kasvab ise... Läbi rääkides veel naabri"rotsadega", kes pole kunagi isegi kohal käinud, saab ala venitada pea 4ha peale ja pigem lõikaks randa puhtaks kui seestpoolt, kus natuke roogu oli ka 40 aastat tagasi. Kui ma veel 2010 nägin oma rananst kividelt Haapsalut, siis enam ei näe sest rooväli on ette kasvanud. Me oleme õnnelikud kui kevadine jääminek natukenegi seda jama äestab aga vaadet on jaanipäevani... OK, meil pole (õnneks) enamasti 3-meetrine roog ja tonne seega ka pigem vähem aga hektareid on jälle palju. See pildil on ka kütmiseks kordi ohutum ehk suits ega tuhk ei ole nii happene.
Põhuga on ju see, et täna püütakse aretada võimalikult madala kõrrega vilja et oleks lamandumsikindlam. Põhku samahästi kui pole ja küntakse pigem maasse. Mingeid ruloone tehakse aga vähe. Aga roog rajakas muudkui kasvab ja laieneb! Kuna tegu on just BIOMASSI põletamise teemaga, siis DIY põleti on teema, DIY kõik muud masinad vast mitte. Mis veel: siiani viinud töökojast tsüklonist Sõpradele kanadele allapanuks puru ja laastu või on see üldse jäätmejaama jõudnud. Tegelikult jääb toorainet aastaringselt üle. Ainult meil siin Nõmmel tekitatakse iga aasta sadu tonne pudi arboristide poolt! Ja enamus sellest on metsakuiv mänd... Aga see on juba järgmine teema ja pigem ettevõtlus! Ostad kõik selle hakitu mõistliku rahaga ära, lased haamerveskist läbi ja toodadki pelletit ning puubriketti.
Küsimus on nendes, kes PÄRISELT on kõikmõeldavat biomassi põhust päevalillevarteni ja heinast paljuvõsani pressinud ja kütnud! Põleti probleemid on juba suhtelsielt "selged" Suurim tundmatu ongi tuhasus ja tuhaeemaldus. Ahjah, üks samalaadne tasuta ressurss on meil veel: selel niidetud paarikümnemeetrise rannariba peale tuleb aastas tonni jagu mererohtu/adru. Aga kuivanuna põleb, suvine kogus läks muinastule lõkeksse ja leegitses päris kenasti. talvine-kevadine on länud kartulile peale ja arutud kogused lihstalt täiteks, selliseid tuleb 20 tükki aastas ja peale. Seda jupikese ranna pealt! Aga sel võib olla haamerveskist läbilastuna suurem väärtus väetisena, niisama ei kipu see aastatega ka mädanema, küll kartuilikasvatuseks on super Aga biomass on biomass ja seda ikka tuleb "uksest ja aknast" tasuta peale.
Seega tonn 55 eurot elektrikulu. Alati on lahenduseks ka PV-paneelid aga seegi maksab ja talvel ei tee midagi. Samas on parim talvine kuivanud 20% niiskusega roog... Aga võtmae selle viidatud kallima tšehhide toodetava Falach-masina mis ka austerlaste kaubamärgi nime võib kanda ja seal EI OLE valsklust, olles päris mitmeied selle kaubamärgi muid puutööseadmeid tarbinud. Viimasena üks formaatsaag, hind ja omadused on ideelses suhtes.
Kui germaani hõim ütleb, et Motorleistung 2,2 kW, Brikettdurchmesser quadratisch 30 x 30 mm, Stromverbrauch ca. 1100 W/h, Gewicht Briketts ca. 900 - 1100 Kg/m³ ja Kapazität 10 - 25 kg/Std, siis nii ka reaalsuses on
See maksab küll juba pea 9-10K€ aga ütleme et teed 20 kg tunnis, tuleb tonni briketi tootmise elektrikulu hinnaks 23 eurot. Isegi poole kallima elektriga on asjal ikka jumet. Veel mõõt suurem on juba topelttöökas aga hind ja elektrikulu on ka teised. Juba 233 vs 400 kilo omakaal jms. Asi peaks olema võimalusel mobiilne ja käitatav "otse objektil" mõistliku genekaga. OT in: Kuigi eks me ju kõik tea, kui "mobiilsed" me lõpuks oleme kui see vajab omajagu tööd ja aega! Kogu tarbimise aja kasutasin ma oma jahi treilardatavust 1 korra Viisin treilal Kurksesse ja sealt siis merdpidi läbi Nõva ja Osmussaare Österbysse tagasi. Läksin ma jee Lätti Usma järvele Microte MMile jms, mis kõik oli "plaanis". OT out. Teine pool asjast on ikkagi ka see 5000 eurot tulumaksuvabastust, mis meil tähendaks 10000 kokku sest on mitmel nimel maavaldused. Jah, siis on vajadus FIE järele, aga see on võimalus, või siis masinatele renditeenust osta. Eraisik seadmete soetamist maha arvata tulust ei tohi. Ega muidu ju ei mõtleks ega oleks mõtlema hakanud kuid energiakandjate, eriti tahekütuste sõge hinnatõus ja iga aasta lihtsalt niisama tonnides hekaritele kasvav umbrohi nimega pilliroog on pannud mõtlema. Ma kahtlustan, et isegi paju ei kasvata suvega sama kaalu energiavõsana. Ainult kallid ja töömahukad soetada ja väetatavad kultuur-energiavõsad annavad sama koguse ja rohkem biomassi järgmise bakatöö põhjalt. Pilliroog kasvab ise... Läbi rääkides veel naabri"rotsadega", kes pole kunagi isegi kohal käinud, saab ala venitada pea 4ha peale ja pigem lõikaks randa puhtaks kui seestpoolt, kus natuke roogu oli ka 40 aastat tagasi. Kui ma veel 2010 nägin oma rananst kividelt Haapsalut, siis enam ei näe sest rooväli on ette kasvanud. Me oleme õnnelikud kui kevadine jääminek natukenegi seda jama äestab aga vaadet on jaanipäevani... OK, meil pole (õnneks) enamasti 3-meetrine roog ja tonne seega ka pigem vähem aga hektareid on jälle palju. See pildil on ka kütmiseks kordi ohutum ehk suits ega tuhk ei ole nii happene.
Põhuga on ju see, et täna püütakse aretada võimalikult madala kõrrega vilja et oleks lamandumsikindlam. Põhku samahästi kui pole ja küntakse pigem maasse. Mingeid ruloone tehakse aga vähe. Aga roog rajakas muudkui kasvab ja laieneb! Kuna tegu on just BIOMASSI põletamise teemaga, siis DIY põleti on teema, DIY kõik muud masinad vast mitte. Mis veel: siiani viinud töökojast tsüklonist Sõpradele kanadele allapanuks puru ja laastu või on see üldse jäätmejaama jõudnud. Tegelikult jääb toorainet aastaringselt üle. Ainult meil siin Nõmmel tekitatakse iga aasta sadu tonne pudi arboristide poolt! Ja enamus sellest on metsakuiv mänd... Aga see on juba järgmine teema ja pigem ettevõtlus! Ostad kõik selle hakitu mõistliku rahaga ära, lased haamerveskist läbi ja toodadki pelletit ning puubriketti.
Küsimus on nendes, kes PÄRISELT on kõikmõeldavat biomassi põhust päevalillevarteni ja heinast paljuvõsani pressinud ja kütnud! Põleti probleemid on juba suhtelsielt "selged"
Suurim tundmatu ongi tuhasus ja tuhaeemaldus. Ahjah, üks samalaadne tasuta ressurss on meil veel: selel niidetud paarikümnemeetrise rannariba peale tuleb aastas tonni jagu mererohtu/adru. Aga kuivanuna põleb, suvine kogus läks muinastule lõkeksse ja leegitses päris kenasti. talvine-kevadine on länud kartulile peale ja arutud kogused lihstalt täiteks, selliseid tuleb 20 tükki aastas ja peale. Seda jupikese ranna pealt! Aga sel võib olla haamerveskist läbilastuna suurem väärtus väetisena, niisama ei kipu see aastatega ka mädanema, küll kartuilikasvatuseks on super Aga biomass on biomass ja seda ikka tuleb "uksest ja aknast" tasuta peale.